2-08-23038/31 - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

väljamõistetud elatis kataks lapse vajadustest pool ning teise poole lapse ülalpidamiskuludest kannab vanem, kelle juures laps elab. Kostja varaline seis käesoleval ajal, võrreldes 2007. aastaga, mil elatise suurust muudeti, ei ole muutunud paremaks. Kostjal puudub kinnisvara ning registrites registreeritud vallasvara. Kostja sissetulekuks on vastavalt P. 9. septembri 2008. a. käskkirjale töötasu 10.000 krooni kuus, millele lisandub motivatsioonitasu 4000 krooni. Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et tema keskmine netopalk ajavahemikul 1. juunist 31. detsembrini 2009. a. on 10.096 krooni. 2005. aastal, mil kostjalt mõisteti lapse ülalpidamiseks hageja kasuks välja elatis 2100 krooni kuus, oli kostja ametipalk 9900 krooni, kuid tõendite kohaselt oli kostja palk 2004. a. novembris 12.060 krooni ja detsembris 21.537 krooni. Seega ei ole kostja sissetulek pikema aja jooksul suurenenud, pigem vastupidi. Kostja on 2008. a. suvel olnud kolm kuud töötu, mil tema sissetulek oli alla 1000 krooni kuus. Pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja on saanud alates 1. juunist 31. detsembrini 2009. a. E. J. L. stipendiumi kokku 15.000 krooni, mis teeb 2142 krooni kuus. Kostja ülalpidamisel on peale V. M. veel kaks alaealist last A. M. ja A. M.. Poeg R. M. elab kostjast eraldi ning asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja täidaks hetkel poja ülalpidamiskohustust. Kostja abikaasa S. M. hooldada on raske puudega tütar A., mistõttu abikaasal puudub võimalus tööle asuda, et pere sissetulekut suurendada. A. M. invaliidsuspensioni suurus on kostja ütluse kohaselt 3000 krooni kuus. Seega on 5-liikmelise pere sissetulek umbes 15.000 krooni kuus, s. o. 3000 krooni iga liikme kohta. Hageja on olnud töötu umbes aasta, kuid Swedbank AS-i andmetele tuginedes on hageja arveldusarvele igakuiselt laekunud raha erinevas suuruses: 2009. a. oktoobris ca 3000 krooni, novembris 7000 krooni, detsembris 9000 krooni. Hageja tegeleb kassipoegade müümisega, mille kohta on kostja esitanud tõendid (internetis avaldatud teade) ja mis nähtub ka pangakonto väljavõttest (raha ülekanded kassipoegade eest). Kinnistusraamatu andmetel on hageja omandis kolm kinnistut: korteriomand Tallinnas XXXXXXXX XXX XX-XX ja kinnistud Harjumaal XXX vallas XXXXXX külas XXXXXXXX XXX XX-XX ja XXXXXXXX XXX XX-XX. Tuginedes asjas esitatud ja kogutud tõenditele, saab väita, et hageja varanduslik seis on hetkel parem kui kostjal. Vaatamata sellele, et hageja on töötu, on tal võimalik taluda laenukoormust 13.957 krooni kuus. Hageja väide, et tal on õigus elatisele vähemalt PkS § 61 lõikes 4 sätestatud suuruses, on antud juhul alusetu, sest PkS § 61 lg. 5 annab aluse elatise väljamõistmiseks alla miinimumsuuruse juhul, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ülalpidamisel on veel kaks last. Kohus leiab, et kostja varanduslik seis ei võimalda maksta tütre V. ülalpidamiseks rohkem kui 1500 krooni kuus. Nimetatud suuruses elatise maksmisel on tagatud ka kostja teiste laste võrdne varaline kindlustatus. Apellatsioonkaebus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega mõista kostjalt tema kasuks tütre V. ülalpidamiseks välja elatis 2175 krooni või rohkem. Maakohtu 18. detsembri 2008. a. otsusega määrati hagejale makstava elatise suuruseks 2175 krooni. Arvesse ei tohiks võtta kostja soovi kohtuotsusega määratud elatise summat vähendada. Kostja sooviks lapsele elatist üldse mitte maksta. 1500 krooni on niigi väike, sest lapse kasvatamine üksi ei ole nali. Hageja peres on kolm inimest ja V. vajab igakuulisi kulutusi summas 10.100 krooni, mis kahe vanema peale jagatuna teeb ühe vanema osaks 5050 krooni. Kostja valedel ei tulegi lõppu, toodud on vanad tõendid 2007. a. kohta, et elatisest kõrvale hoida. Kostja tuleb praegu panna elatist maksma, sest tulevikus võib ta üldse kuhugi kaduda. Laps on 7-aastane ja igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui 2175 krooni. Praegu kasvatavad last hageja vanemad, hageja on töötu. Kostjal praegu töötuna

9.juunil 2008. a. esitatud hagis taotles hageja kostjalt poolte ühise tütre V. ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurendamist, jäädes lõpuks taotluse juurde suurendada seda 1500 kroonilt 2175 kroonini. Maakohus leidis iseenesest õigesti, et kui hageja elatise väljamõistmise asjas ei taotle elatise väljamõistmist üle seaduses sätestatud miinimumsuuruse, siis ei ole vajadust käsitleda seda, millised on elatist saama õigustatud lapse vajadused. Samas on elatise muutmise nõude korral vajalik hinnata lapse vajaduste suurenemist ka juhul, kui elatist ei paluta suurendada üle seaduses sätestatud miinimumsuuruse. Nii võib hageja elatise muutmise nõude alusena PkS § 61 lg. 3 kohaselt tugineda asjaoludele, mille alusel saab järeldada, et võrreldes elatise kindlaksmääramise ajaga on kas lapse vajadus või vanema varaline seisund muutunud. Seega on aga vajalik võrrelda lapse vajadust elatise kindlaksmääramise ajal ja otsustada, kas elatise muutmise nõudmise ajaks on lapse vajadused muutunud nii, et see toob kaasa elatise suuruse muutmise vajaduse. Kohustatud vanemalt väljamõistetud elatise suurendamise nõude alusena sai hageja tugineda sellele, et võrreldes 2007. a. juuniga, mil elatise suurust vähendati 1500 kroonile, on kas lapse vajadused suurenenud, hageja varaline seisund halvenenud või kostja varaline seisund paranenud. Nimetatud alused võivad esineda ka üheaegselt. Hageja küll väitis hagi esitamise ajal 5aastaseks olnud tütre vajaduste suurenemist 7500 kroonini, kuid ei esitanud piisavaid põhjendusi ja tõendeid, millest taoline vajalike kulutuste suurus nähtuks. Ka siis, kui hageja oma nõuet vähendas ja taotles elatise suurendamist seaduses sätestatud miinimumsuuruseni, ei esitanud ta faktilisi andmeid, mis võimaldaksid võrrelda lapsele praegu vajalikke kulutusi vajalike kulutustega 2007. a. juunis, mil elatise suurus kindlaks määrati, kuigi ringkonnakohus oma samas asjas varem tehtud lahendis on taolisele vajadusele tähelepanu juhtinud ja maakohus on hagejale õiguslikku olukorda ka selgitanud (kd. I, tl. 179). Vajadus lapse põhjendatud vajaduste võrdlemiseks elatise väljamõistmise ja vaidlusaluse hagi lahendamise ajal tuleneb ka asjaolust, et 27. juuni 2007. a. otsusega vähendati kostjalt varem väljamõistetud elatist 1500 kroonini, mis oli vähem kui seaduses sätestatud alammäär, milleks otsuse tegemise ajal oli 1800 krooni. Seega tuleb eeldada, et kostjalt väljamõistetud elatise vähendamisel alla alammäära esinesid PkS § 61 lõigetes 5 või 6 sätestatud asjaolud, mis seda õigustasid. Taolistel asjaoludel ei piisa elatise suurendamiseks juba iseenesest asjaolust, et elatise miinimummäär on tõusnud. Kolleegium leiab, et hageja poolt esiletoodu ei võimalda

järeldada, et poolte ühise lapse vajadused on viimasest elatise muutmisest muutunud, nii et see annaks aluse kostjalt väljamõistetud elatise suurendamiseks. Peale selle on hageja apellatsioonkaebuses väitnud lapsele vajalike kulutustena kulutusi, mis olulisel määral ületavad neid, mida hageja on pidanud lapsele vajalikeks maakohtu menetluses; kaebuses väidetud kulutused on ilmselgelt ülepaisutatud, neid ei ole mõistetavalt põhjendatud ja nende kohta ei ole esitatud mingeid tõendeid. Ka kaebuses esiletoodu ei võimalda võrrelda lapsele praegusel ajal vajalikke kulutusi nende kulutustega, mille katmiseks mõisteti kostjalt välja elatis summas 1500 krooni. Eespooltoodust tulenevalt ei saa lapse vajaduse suurenemise põhjendusel hagi rahuldada. Maakohus tuvastas oma otsuses, et kostja varaline seisund ei ole paremaks muutunud, võrreldes 2007. a., mil elatise suurust muudeti. Apellatsioonkaebus ei sisalda põhjendusi, mille põhjal võiks järeldada maakohtu järelduse ebaõigsust. Nii on hageja kaebuses esitanud kostja aadressil üldsõnalisi süüdistusi selle kohta, nagu oleksid kostja esitatud andmed ja tõendid ebaõiged, kaebus ei sisalda aga fakte ega konkreetseid väiteid, mille õigsust oleks võimalik kontrollida. Apellatsioonkaebus on ka vastuoluline, sest väitnud kord, et kostja ülalpidamisel on vaid üks ülalpeetav, on hageja teisal kinnitanud, et kostja ülalpidamisel on kolm alaealist last. Ka nende väidete kohta ei ole hageja esitanud mingeid täpsemaid selgitusi. Kaebuse väidete kohaselt on hageja töötu, samas ei ole hageja vaidlustanud aga maakohtu poolt otsuses tuvastatud asjaolusid, et hageja tegeleb kassipoegade müügiga ja sellest on tema kontole laekunud tuntavaid summasid, et hageja omandis on kolm kinnistut, neist üks Tallinnas ja kaks Harjumaal XXX vallas, ning et hageja igakuuliseks laenukoormuseks, mida hagejal on ka võimalik taluda, on peaaegu 14.000 krooni. Apellatsioonkaebusest ei nähtu, milline tähendus on hageja arvates vaidluses asjaolul, et hageja on arvel töötuna, arvestades, et oma tegevusest tulenevalt on tal sissetulek, mis võimaldab tal raskusteta toime tulla. Maakohus on otsuses tuvastanud ka kostja varalise olukorra ning kaebus ei sisalda väiteid, millega maakohtu poolt tuvastatud elulised asjaolud või neist tehtud järeldused kahtluse alla seatakse. Ka hageja süüdistused elatise maksmisest kõrvalehoidmises on üldsõnalised ega sisalda konkreetseid fakte, mida oleks võimalik kontrollida. Hageja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja poolte apellatsioonimenetluse menetluskulud TsMS § 171 lg. 1 alusel hageja kanda.