Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Otsuse tegemise aeg ja koht
16.aprill 2010.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-57818
Tsiviilasi
OÜ N hagi G OÜ(pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks G OÜ pankrotimenetluses 5000 krooni
Hagi hind
Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ N(reg kood XXX); esindajad Hageja seaduslik esindaja Margo P ; Hageja lepinguline esindaja Maksim G (Advokaadibüroo G & Co, Tartu mnt 16, Tallinn 10117); Kostja: G OÜ(registrikood XXX, XXX). Kostja seaduslik esindaja pankrotihaldur Uno F (Advokaadibüroo Uno F OÜ, Gonsiori 21, Tallinn 10147) Resolutsioon
Jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Menetluskulud jätta OÜ Nkanda.
Edasikaebamise kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).
Hagiavalduse kohaselt palub hageja tunnustada, et temal on teise järgu pankrotinõue kostja vastu summas 4 500 000 krooni, mis muutub sissenõutavaks hagejalt Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 27. septembri 2009.a. kinnituskirjaga määratud struktuurtoetuse tagasinõudmisel. Hageja esitas kostja pankrotimenetluses teise järgu tingimusliku nõude summas 4 500 000 krooni, mis tuleneb hageja ja kostja vahel 24. oktoobri 2006.a. sõlmitud laeva tasuta üleandmise lepingust ning asjaõiguslepingust. Laeva tasuta üleandmise lepingu ja asjaõiguslepingu punkt 3.2. kohaselt pidi kostja tagama, et talle tasuta üleantud laeva „Riina“ kasutatakse eranditult õppeotstarbeks. Hagejal on õigustatud huvi selle kohustuse täpse täitmise vastu, sest selle kohustuse täitmise tagamine viidatud viisil oli struktuurtoetuse saamise aluseks ning selle mittetäitmine võib olla aluseks hagejalt struktuurtoetuse tagasinõudmiseks. 1. juuni 2009.a. käskkirjaga nõudis Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet makstud struktuurtoetust tagasi. Hageja vaidlustas käskkirja ning vaidlus on praegu vaidemenetluse staadiumis. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametiga peetava õigusvaidluse kaotamise ja struktuurtoetuse tagastamise korral tekib hagejal lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue kostja vastu (VÕS § 115 lg 1). Kahju hüvitamise suuruse arvestamise aluseks on laeva tasuta üleandmise lepingu ja asjaõiguslepingu tehinguväärtus. Kooskõlas PankrS § 106 lg 1 esitab hageja nõude tunnustamise hagi võlgniku vastu. 13. jaanuar 2010.a.taotles hageja käesolevas tsiviilasjas menetluse peatamist kuni haldusasja nr 3-09-2903 menetluse lõppemiseni. Hagejal on tingimuslik kahju hüvitamise nõue kostja vastu, mille realiseerimine sõltub kohtuasja nr 3-092903 tulemusest. Kui kohtuasjas nr 3-09-2903 seadusjõustunud kohtuotsusega tuvastatakse, et kostja rikkus lepingut, võib hageja nõuda kostjalt kahju hüvitamist VÕS § 101 lg 1 p 3 alusel. Kohtuasja nr 3-09-2903 võidu korral ei ole hagejal nõuet kostja vastu. Hageja palub tunnustada tema nõuet kostja pankrotimenetluses teise järgu tingimusliku nõudena. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
Kostja esitatud hagi ei tunnusta. Kostjale on arusaamatu hageja nõue summas 5 000 krooni. Pankrotihaldurile on esitatud 03.07.2009.a. nõue 4 500 000 krooni ulatuses ning seega tuleb otsustada seda nõuet ja selle põhjendatust. Hageja poolt esitatud nõue ei ole kooskõlas PankrS § 94 ja § 106 sätetega, seega hagi nõue on aluseta ja tuleb jätta läbivaatamata. Asjaõiguslepingu punktist 3.2. nähtub küll, et omandaja kinnistab, et on teadlik kohustusest täita saajale (st Võõrandajale) määratud nõuded tulenevalt põllumajandusministri määrusest nr 83, 21.07.2005.a. „Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurfondide kasutuselevõtuks- ühtne programmdokument 2004.2006“ meetme 3.9 „Kalalaevastiku püügivõimsuse reguleerimine“ tingimused, kuid nimetatud lepingu punktist ei tulene ühtegi otsest kohustust kostja suhtes ning seega puudub kostja poolt kohutuse rikkumise võimalus. Laeva tasuta üleandmislepingu ja asjaõiguslepingu seaduslikuks esindajaks oli juhatuse liikmena üks ja sama isik, Margo P . Millisel eesmärgil laeva üleandmise tehing tehti teab üksnes Margo P . Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et kostja pidi laeva kasutama eranditult õppeotstarbel, et kostjale tuleneb varalisi kohutusi seoses mittekasutamisega ning et kostjal oleks mingi seos PRIA 01.06.2009.a.käskkirjaga . Hageja ei ole tõendanud asjaolu, et hagejalt nõutakse tagasi PRIA käskkirjaga toetust 2 340 736 krooni koos intressiga, seotust nõude tunnustamisega. Kostja on seisukohal, et antud hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguste ega huvide kaitseks. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, uurinud toimiku materjale, hinnanud kohtule esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Pooltel puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja on 24.oktoobri 2006.a. sõlminud laeva „Riina“ tasuta üleandmise lepingu ning asjaõiguslepingu. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja esitas pankrotiseaduses ettenähtud tähtajaks pankrotihaldurile tingimusliku nõude summas 4 500 000 krooni viitega laeva tasuta üleandmise lepingule ja asjaõiguslepingu punktile 3.2. Hageja nõudele vaidles vastu kostja pankrotihaldur. PankrS 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. PankrS § 98 alusel võib võlausaldaja esitada ka nõude, mis tuleneb tingimuslikust tehingust, mille edasilükkav või äramuutev tingimus ei ole veel saabunud. Selline nõue loetakse pankrotimenetluses võrdseks nõudega, mis ei ole tingimuslik, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsÜS § 102 sätestab tingimuslik tehingu mõiste. Antud paragrahvi lõike 1 kohaselt on tingimuslik tehing, mis on tehtud edasilükkava või äramuutva tingimusega, lõike 2 kohaselt tehing on tehtud edasilükkava tingimusega, kui tehinguga kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede tekkimine sõltub asjaolust (edasilükkav tingimus), mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu ning lõike 3 kohaselt tehing on tehtud äramuutva tingimusega, kui tehinguga kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede lõppemine sõltub asjaolust (äramuutev tingimus), mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu. TsÜS § 107 lõike 1 alusel edasilükkava tingimusega tehingu puhul võib tehingupool, kelle õiguse tekkimine on seotud tingimusega, nõuda tingimuse saabumisel tehingu teiselt poolelt kahju hüvitamist, kui tingimusega seotud õigus ei teki või ei teki ettenähtud kujul teisest poolest tuleneva asjaolu tõttu. Sama paragrahvi lõike 2 alusel äramuutva tingimusega tehingu puhul on kahju hüvitamise nõudeõigus tehingupoolel, kelle kasuks endine õiguslik olukord oleks pidanud taastuma. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei saa käsitleda hageja nõuet tingimusliku nõudena pankrotiseaduse tähenduses. Pooltevahelises vaidlusaluses lepingus ei ole sätestatud edasilükkavat ega äramuutvat tingimust, mille alusel võiks kostjal tekkida kahju hüvitamise kohustus hageja ees. Hageja on seisukohal, et kui kohtuasjas nr 3-09-2903 seadusjõustunud kohtuotsusega tuvastatakse, et kostja rikkus lepingut, võib hageja nõuda kostjalt kahju hüvitamist VÕS § 101 lg 1 p 3 alusel. Kostja leiab, et lepingulise kohustuse puudumise tõttu ei saanud kostja ka kohutust rikkuda. Kohus leiab, tuginedes RKTK lahendile 3-2-1-79-08, on hageja nõude põhjendatuse tuvastamiseks vaja välja selgitada, kas on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Hageja tugineb kostja vastu nõude esitamisel 24. oktoobril 2006.a. sõlmitud laeva tasuta üleandmise lepingu ja asjaõiguslepingu punkti 3.2. Pooled tõlgendavad antud lepingu punkti erinevalt. Nimetatud lepingu punkt sätestab: Omandaja kinnitab, et on teadlik kohustusest täita toetuse saajale (st võõrandajale) määratud nõudeid tulenevalt põllumajandusministri määrusest nr 83, 21.07.2005.a. „Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurfondide kasutuselevõtuks- ühtne programmdokument 2004.2006“ meetme 3.9 „Kalalaevastiku püügivõimsuse reguleerimine“ tingimused. Kohus leiab, et vaidluse lahendamiseks on eelõige vaja tuvastada 24. oktoobri 2006.a. sõlmitud laeva tasuta üleandmise lepingu ning asjaõiguslepingu p 3.2. tuleneva kohustuse sisu ja vastata küsimusele, kas nimetatud lepingu punktist tulenes kostjale kohustus tagada laeva kasutamine eranditult õppeotstarbel. VÕS § 24 lg 1 sätestab, et lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. VÕS § 29 sätestab, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. TsÜS § 69 lg 1 sätestab, et kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega. TsÜS § 75 lg 1 sätestab, et kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. TsÜS § 75 lg 2 sätestab, et tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. VÕS § 76 lg 3 sätestab, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kohus leiab, et nimetatud eeltoodud lepingu punktist tulenevalt on kostjal otsene kohustus täita toetuse saajale(st hagejale) põllumajandusministri määrusest nr 83, 21.07.2005.a. tulenevaid nõudeid, kuid nimetatud punkt 3.2. ei sätesta, millised on need nõuded, mida kostja täitma pidi. Hageja ei ole ka kohtule esitanud vastavaid tõendeid. Hageja on oma seisukohas märkinud, et tal on õigustatud huvi lepingu punktist 3.2. tuleneva kohustuse täpse täitmise vastu, sest selle kohustuse täitmise tagamine viidatud viisil oli struktuuritoetuse saamise aluseks ning selle mittetäitmine võib olla aluseks hagejalt struktuuritoetuse tagasinõudmiseks. Kohus on seisukohal, et ainuüksi asjaolust, et hagejalt võidakse struktuuritoetus tagasi nõuda, ei tulene, et kostja peaks hüvitama hagejale antud kahju. VÕS § 76 lg 3 sätestab, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Laeva tasuta üleandmise lepingu ja asjaõiguslepingu punkt 3.2. ei sätesta, kellele, kus ja millisel viisil pidi kostja märgitud kohustuse täitma. Kohus leiab, et lepingu punkt 3.2. tuleneva kohustuse täpne
täitmine eeldab täpse ja üheselt mõistetava pooltevahelises lepingus sätestatud kohustuse olemasolu. Laeva tasuta üleandmislepingu ja asjaõiguslepingu seaduslikuks esindajaks oli juhatuse liikmena üks ja sama isik, Margo P , seega oli lepingu punkt 3.2. tuleneva kohustuse sisust teadlik Margo P . Kostja ei pidanud teadma Margo P kui tahteavalduse tegija tegelikku tahet, sest vastav tahteavaldus ei olnud kooskõlas TsÜS § 69 lg-ga 2 kostjale isiklikult teatavaks tehtud. Tulenevalt TsÜS § 75 lg-st 1 kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis võimaldaks kohtul lugeda tuvatastuks kostja lepingulise kohustuse sisu. Arvestades nimetatud asjaolusid, ei saa kostjalt nõuda tingimuste täitmist, mille sisust ta ei olnud teadlik. OÜ G osanike koosoleku 14.10.2006.a. protokollist nähtub, et osanikud on otsustanud võtta vastu ml “Riina” OÜ-lt N tasuta üleandmise korras. Antud otsuses ei ole märgitud laeva kasutamise otstarvet üksnes õppe-eesmärgil. Kohus leiab, võttes arvesse eeltoodud asjaolusid ja poolte poolt esitatud tõendeid, et lepingu punktist 3.2. ei tulene kostjale otsest kohustust tagada, et talle tasuta üleantud laeva „Riina“ kasutatakse eranditult õppeotstarbeks. Eeltoodu tõttu ei ole täidetud eeldused VÕS § 115 lg 1 kohaldamiseks. VÕS § 115 lg 1 annab võlausaldajale võimaluse nõuda kahju hüvitamist juhul, kui võlgnik rikub oma kohustust ning tulenevalt VÕS § 127 lg 4 kahju tekkis sellise rikkumise tagajärjel. Kohus leiab, et kahju hüvitamise nõue ei ole põhjendatud üksnes tuginedes asjaolule, et kahju tekkimise võimalus esineb tingimuslikult. Kahju peab eksisteerima reaalselt ning kahju peab olema tekkinud võlgnikupoolse rikkumise tagajärjena. Lisaks eelnevale märgib kohus, et VÕS § 127 lg 3 alusel peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kuivõrd pooltevahelisest lepingust ei tulenenud kostjale üheselt mõistetavat kohustust ning kostja dokumentatsioonis ei sisaldunud mingeid varalisi kohustusi hageja ees, siis ei ole käesoleval juhul täidetud ka kahju ettenähtavuse tingimus. Juhul kui kostja oleks lepingut rikkunud, ei oleks tal võimalik laeva tasuta üleandmise lepingut sõlmides ette näha hageja poolt esitatavat käesolevat kahju hüvitamise nõuet. Kohus on seisukohal, et kostja ei pea hüvitama kahju, mida ta lepingu sõlmimise ajal ette ei näinud ega pidanud nägema. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et hagejal lasub kohustus tõendada kostja poolt temale kahju tekitamist. Seega peab hageja tõendama kostja tegevuse, mille tagajärjel hagejale kahju tekkis. Hageja pole tõendanud, et kostja oleks rikkunud lepingust tulenevat kohustust ja et kahju tuleneb kostjapoolsest lepingu rikkumisest. Kohus leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud ega tõendatud. Kuivõrd hageja ei ole oma nõuet põhjendanud ega tõendanud oma väiteid, siis puudub ka alus hageja nõude rahuldamiseks ning hagi tuleb seetõttu täies ulatuses rahuldamata jätta. Hagi hinna kohta märgib kohus järgnevat. Hageja on seisukohal, et hageja nõude rahuldamine on tõenäoline 5000 krooni ulatuses. Kostjale on arusaamatu hageja nõue summas 5000 krooni olukorras, kus ta esitas pankrotiseaduses ettenähtud tähtajaks nõude summas 4 500 000 ulatuses. Laev „Riina“ kinkelepingus määratud tehingu väärtuseks (p 2.3) 4 500 000 krooni. Seega tuleks kostja arvates hagejal tasuda ka riigilõivu hagihinnalt 4 500 000 krooni vastavalt TsMS § 124. RKTK lahendis 3-2-1-120-09 p 12 märgitakse, et pankrotimenetluses esitatud nõude tunnustamise hagi korral on tsiviilasja hinna tähenduses tegemist tuvastushagis väljendatud
varalise nõudega. Seega tuleb kohaldada TsMS § 125 esimest lauset, mille kohaselt määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Siiski ei tähenda see iseenesest, et hageja eeldatava hüve väärtus on sama suur, kui hagis nimetatud nõude suurus, mille tunnustamist taotletakse. Pankrotimenetluses esitatud nõude tunnustamine kohtumenetluses ei taga, et nõue rahuldatakse pankrotimenetluses. Seetõttu on TsMS § 125 esimese lause õigeks kohaldamiseks kohtul vajalik hinnata, milline on pankrotimenetluses hageja nõude rahuldamise tõenäoline ulatus. TsMS § 125 sätestab, et tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. Tulenevalt TsMS § 136 lg- st 2 tuleb hagejal esitada kohtule hinnang selle kohta, millises ulatuses on hageja nõude rahuldamine tõenäoline ja tõendid selle põhistamiseks. Hageja täpsustas 21.12.2009.a. seisukohas hagi hinda. Hageja küsis pankrotihalduri seisukohta nõude rahuldamise võimaliku ulatuse kohta. Pankrotihalduri oli seisukohal, et antud pankrotimenetluses ilmselt ei jätku vahendeid teise järgu nõuete rahuldamiseks. Hageja nõue on teise järgu nõue ning viidatud pankrotihalduri seisukohast nähtuvalt hageja nõuet kas ei rahuldata või rahuldatakse minimaalses ulatuses. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus TsMS § 125 alusel hageja märgitud hagi hinnaga 5000 krooni. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.