2-10-16515
Kohtuasja number
2-10-16515
Määruse tegemise aeg ja koht
12. aprill 2010, Jõhvis
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Johannes Külaots
Kohtuasi
AS N&V taotlus hagi tagamiseks enne hagi esitamist.
Menetlustoiming
Hagi tagamata jätmine
Menetlusosalised
Hageja:
AS N&V (RK 10003028, asukoht: Jõhvi küla 11, 41541 Jõhvi)
Hageja esindaja:
Marko Tiirik (volikirja alusel)
Kostja:
Magma AS (RK 10168672, asukoht: Puuvilla 19, 10125 Tallinn)
AS N&V esindaja esitas 09. aprillil 2010 Viru Maakohtule avalduse hagi tagamiseks. Hageja esindaja palub hagi tagamiseks arestida kostjale kuuluvad arveldusarved AS-Seb Pangas ja AS Swedbangas võlgnevuse summa, so, 232 690 krooni ulatuses. Taotluse kohaselt on hageja ja kostja vahel 03.09.2009 sõlmitud ehituse töövõtuleping nr. 1609, mille kohaselt kohustus kostja teostama asfalteerimistöid Tammiku mikrorajoonis Puru teel ja lõigus K-83-10 ning 3. kvartalis, Kohtla-Järve linnas. Kostja kohustus tööde eest tasuma 257 123 krooni + k/m 20%, kokku 308 544 krooni. Hageja täitis ettenähtud tähtajaks oma kohustused, mis on kinnitatud tööde vastuvõtmise aktidega nr. 202 ja 237. Hageja esitas kostjale arved nr 22/10 summas 257 180,34 krooni, maksmise tähtajaga 21.10.2009 ja nr. 10/11 summas 162 690 krooni maksetähtajaga 22.11.2009. Kostja on jätnud maksekohustused täitmata. Hageja on pidanud kostjaga pidevalt läbirääkimisi, nõudnud arvete tasumist, aktsepteerinud kostja poolt esitatud maksegraafikut, pikendanud maksmise tähtaegu, kuid tulemusteta. Kostja 1(3)
on nõuet korduvalt tunnistanud, on esitanud maksegraafiku, mida ei ole järginud. Hageja on arvamusel, et kostja ei soovigi võlgnevust tasuda. Taotluse esitamise seisuga moodustab kostja koguvõlgnevus hageja ees 232 690 krooni. Seoses sellega palub taotluse esitaja hagi tagamiseks arestida kostjale kuuluvad arveldusarved AS SEB Pangas ja AS Swedbangas võlgnevuse summa, so, 232 690 krooni ulatuses. Hageja kavatseb esitada hagi kostja vastu. Hageja esindaja väitel puudub võimalus esitada hagi koheselt, kuna on vaja koguda kõik vastavad tõendid, samuti võtab aega õiguslike ja faktiliste asjaolude ning põhjenduste formuleerimine. Hageja on arvamusel, et hagi tagamata jätmine raskendab või teeb võimatuks kohtuotsuse täitmise.
Kohus, tutvunud hagi tagamise avaldusega ja tsiviilasja materjalidega, leidis, et hagi tagamise taotlus enne hagi esitamist tuleb jätta rahuldamata, kuna taotlusest jääb ebaselgeks, millise nõudega hagi kavatseb hageja esitada. Hageja esindaja poolt taotluses esitatud summad on erinevad: kostja kohustus tööde eest tasuma 308 544 krooni, arvete kohaselt moodustab võlgnevuse kogusumma 419 870,34 krooni (257180,34+162690). Samas märgib hageja, et taotluse esitamise seisuga moodustab võlgnevus 232 690 krooni, seega on ebaselge tegelik võlgnevuse summa. Taotlusele esitatud materjalidest nähtub, et kostja on 25.01.2010 tasunud võlgnevuse katteks 40 000 krooni (tl. 7). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377 lg 1 kohaselt, kohus võib hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku üldpõhimõttest tulenevalt on hagi tagamine erandjuhtum, mille tegemiseks ei piisa kohustuste täitmata jätmisest. Hagi tagamise avalduse esitamisel peab hageja põhistama, st. välja tooma neid asjaolusid, millest tulenevalt saab järeldada tulevase kohtuotsuse täimise võimatust. See et kostja ei ole oma kohustusi täitnud on küll aluseks tema vastu hagi esitamiseks, kuid sellest ei piisa hagi tagamise taotluse rahuldamiseks. Samuti ei ole avaldaja tõendanud, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Hageja märgib, et kostja on võlgnevust korduvalt tunnistanud, taotlusele lisatud materjalidest nähtub, et kostja on 25.01.2010 tasunud võlgnevuse katteks 40 000 krooni. Antud asjaolu lükkab ümber hageja väite selle kohta, et kostja hoiab kohustuste täitmisest kõrvale. TsMS § 378 lg 1 p 2 alusel võib hagi tagamise abinõu olla kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine ning selle alusel käsutuskeelu nähtavaks tegeva keelumärke kandmine kinnistusraamatusse või muu käsutuskeeldu nähtavaks tegeva kande tegemine muusse vararegistrisse. Et kostjal ei ole muu vara, millele hagi tagamiseks saaks seada TsMS § 378 lg 1 sätestatud teisi abinõusid, ei ole tuvastatud. Seega on põhjendamata hageja poolt taotletud hagi tagamise abinõu. Äriühingu arveldusarvete arestimine hagi tagamiseks on erandjuhtum, mida saab teha üksnes siis, kui teisi hagi tagamise abinõusid ei ole võimalik kohaldada ja seda tingimusel, kui hagi tagamisega äriühingule ei põhjustata olulist kahju. TsMS § 382 lg 1 kohaselt, kohus võib avalduse alusel tagada hagi ka enne hagi esitamist. Avalduses tuleb põhistada, miks hagi kohe ei esitata. Avaldus esitatakse kohtule, kellele kohtualluvuse sätete kohaselt tuleks esitada hagi.
2(3)
Kohus leiab, et taotluse esitaja ei ole antud asjaolusid põhistanud. Hageja esindaja väitel puudub võimalus esitada hagi koheselt, kuna on vaja koguda kõik vastavad tõendid, samuti võtab aega õiguslike ja faktiliste asjaolude ning põhjenduste formuleerimine. Kohus on arvamusel, et antud põhjendused ei ole aluseks, et esitada hagi tagamise taotlus enne hagi esitamist. Kuna hageja ise märgib, et kostja tunnistab tema vastu esitatud nõudeid, siis sellistel asjaoludel võib hagi esitamisel rahuldada hagi õigeksvõtuotsusega, mille tõttu ei ole alust arvata, et kohtulahendi täitmine muutuks võimatuks. Juhindudes TsMS § 390 lg 1, §§ 463-465 jätab kohus hagi tagamata.
Johannes Külaots Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.