Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Menetlusabi selgitus TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist Asjaolud ja hageja nõue Kostjale kuulub omandiõiguse alusel korteriomand korterelamus asukohaga XXXXXXXX XXX XXX-XX XXXXXX (registriosa nr XXXX), mida haldab ja teenuseid vahendab hageja. Kostja on KÜS § 5 lg 1 järgi korteriühistu liige ja KÜS § 13 lg 4 kohaselt kohustatud osa võtma majanduskulude tasumisest. Hageja poolt nõutavad kulud on elamu majandamiskulud KÜS § 151 mõttes. Kostja ei ole alates 2007. septembrist regulaarselt tasunud hagejale majandamiskulusid. Seisuga 20.04.2009 võlgneb kostja 15 487,54 krooni. Seisuga 20.04.2009 on hageja arvestanud kostja poolt võlgnetavalt summalt viiviseid 2 476,50 krooni. Lisaks soovib hageja, et kohus mõistaks välja viivised TsMS § 367 alusel kuni põhivõlgnevuse tasumiseni viivisemääraga 0,07% päevas. Kostja vastuväited Kostja tunnistab põhivõlgnevust. Seda asjaolu käsitleb kohus omaksvõtuna kostja poolt TsMS § 440 mõttes. Viiviste kohta kostja arvamust ei avaldanud. Kostja väidetel maksete tasumata jätmine oli põhjustatud sellest, et talle ei antud postkasti võtit. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas hagi osaliselt, so põhinõude ja intresside nõude summas 2 476,50 krooni, ning jättis rahuldamata nõude viiviste väljamõistmiseks TsMS § 367 järgi. Otsuse kohaselt kostja tunnistab võlgnevust oma vastuses hagile 29.06.2009, millest tulenevalt kohus kohaldas põhivõlgnevuse osas TsMS § 440 ning rahuldas põhinõude. Kohus leidis, et viiviste nõue summas 2 476,50 krooni kuulub samuti rahuldamisele. Kostja on viivitanud arvete tasumisega alates 2007. aastast, ühistu peab aga tähtaegselt tasuma teenuste eest tarnijale, muidu tekivad viivised. Seega on kostja kasutanud oma eluruumi hageja kulul ja viiviste tasumine kostja poolt mittetähtaegse arvete tasumise eest on seaduslik ja põhjendatud. Kostja on tõendanud, et hageja väide postkasti võtme üleandmise kohta oli ekslik. Seda kinnitab konkreetne isik, kes hageja väitel olevat uue postkasti võtme kostjale üle andnud (tl. 38). Seega pole õiglane mõsta välja viivist TsMS § 367 alusel kuni põhivõlgnevuse tasumiseni viivisemääraga 0,07% päevas ja nimetatud hageja nõude jäätis kohus rahuldamata. Apellatsioonkaebus Apellant KÜ Tallinna mnt 87C palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata tema hagi Küllu Tišajevi vastu viivise nõudes 0,07% päevas kuni põhinõude tasumiseni ja saata asi vastavas ulatuses samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Apellant on seisukohal, et kohtuotsus on osaliselt ebaseaduslik, kuna selle tegemisel on oluliselt rikutud menetlusõiguse norme, eelkõige kohtuotsuse põhjendatuse ja tõendite analüüsimise ning hindamise osas. Rikutud on hageja õigust tõenditega tutvuda ja avaldada oma seisukoht, mis mõjutas otsuse sisu. Otsus on rajatud lubamatu tõendi (L. K. kirjalik kinnitus) põhjal. Apellant on seisukohal, et kohus rikkus TsMS § 442 lg-st 8 tulenevat kohustust analüüsida otsuses kõiki asjas esitatud tõendeid ja mõne tõendiga arvestamata jätmisel seda otsuses põhjendada. Samuti peab kohus otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Antud juhul on kohus jätnud analüüsimata ja hindamata kõik hageja väited ja tõendid, sh ka postkasti võtmega seonduva, rajades otsuse vaid L. K. kirjalikul tunnistusel, et tema ei ole kostjale postkasti võtit andnud. Kohus ei ole välja selgitanud ka kostja poolt esitatud foto tõenduslikku tähendust. Kui tõendid on vastuolulised, tuleb vastuolu kõrvaldada. TsMS § 229 lg 2 järgi on tõendiks tsiviilkohtumenetluses tunnistaja ütlused. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-17-06 selgitanud, et tunnistaja ütlustena saavad kohtud arvestada üksnes tunnistaja poolt tsiviilasjas peetud kohtuistungil vande all antud, protokollitud ja allkirjastatud ütlusi. Sellega seondub ka menetlusosalise, antud juhul hageja õigus TsMS § 199 lg 1 p 5 tulenevalt võtta osa tõendite vaatlusest ja uurimisest, p 4 kohaselt anda kohtule seletusi ja esitada põhjendusi kõigi asja arutamisel tõusetunud küsimuste kohta. Jättes kostja tõendid hagejale tutvustamata, on kohus oluliselt rikkunud hageja menetluslikke õigusi, mis tõi kaasa ebaõige otsuse. Hageja teada oli L. K. väga haige ajal, millal kostja võttis temalt allkirja valmis trükitud tekstile (tl 38). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-117-08 osundanud, et TsMS § 436 lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõue tähendab mh seda, et kohtuotsus ei või olla vastuoluline. Kui kohus leidis, et kostja viivitas arvete tasumisega ja mõistis osa viivisest välja, jääb arusaamatuks, miks kohus jättis välja mõistmata viivise kuni põhivõla tasumiseni, st alates hagi esitamisest aprillis 2009. Kostja väidete kohaselt puudus tal postkasti võti alates 2007. aastast, millal paigaldati uued postkastid. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja Küllu Tišajev ei ole apellatsioonkaebusele vastanud. Ringkonnakohtu otsus ja selle põhjendused TsMS § 651 lg 1 järgi ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus rahuldas põhinõude summas 15 487,54 krooni ning viiviste nõude summas 2476,50krooni. Seega kolleegium eelnimetatud nõuete osas otsust ei kontrolli. Maakohtu otsus on vaidlustatud osas, millega jäeti hageja nõue viivise väljamõistmiseks TsMS § 376 alusel kuni põhivõlgnevuse täitmiseni rahuldamata. Kolleegium, olles tutvunud apellatsioonkaebusega, leiab, et otsus vaidlustatud osas kuulub tühistamisele menetlusõiguse normide rikkumise tõttu. Tulenevalt TsMS § 657 lg 1 p-st 2 on võimalik teha uus otsus apellatsioonimenetluses.

TsMS § 436 lg 1 järgi kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud, mis tähendab ka seda, et otsus ei tohi olla vastuoluline. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus nendele nõuetele ei vasta. Maakohus tuvastas, et kostjal on võlgnevus kommunaalteenuste eest summas 15 487,54 krooni ning rahuldas nõude. Nimetatud summalt on maakohus välja mõistnud viivise seisuga 20.04.2009 ning on lugenud hageja nõude viivise osas põhjendatuks ja seaduslikuks. Seega ei osutanud kohus kostja väitele postkasti võtme mitteomamise osas tähendust. Samas on maakohus jätnud hagi rahuldamata viivisenõudes TsMS § 367 järgi põhjusel, et hageja ei ole kostjale postkasti võtit andnud. Seega on apellandi väide põhjendatud, et otsus on vastuoluline. TsMS § 367 järgi viivisenõude koos põhinõudega võib esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudelt kuni põhinõude rahuldamiseni. Hagi on esitatud 20.04.2009 ning selles taotles hageja viiviste väljamõistmist TsMS § 367 järgi. Sellise nõude esitamise õigus tuleneb seadusest. Kuivõrd kohus tuvastas võla olemasolu ning rahuldas põhinõude, siis tuli ka välja mõista viivise TsMS § 367 järgi alates 21.04.2009 kuni põhinõude täitmiseni. Viivisemäära suurus 0,07 % päevas iga viivitatud kalendripäeva eest on sätestatud korteriühistuseaduse § 7 lõikes 4. Seega otsuses olev põhjendus TsMS § 367 järgse viivisenõude rahuldamata jätmisel on ekslik. Õige on ka see apellandi väide, et poolte väidetele tuleb vastata. Kolleegium nõustub apellandiga, et kostja poolt vastusele lisatud L. K. kinnitust postkasti võtme mitteüleandmise kohta ei saa lugeda lubatud tõendiks. TsMS § 238 lg 2 kohaselt, kui seadusest või poolte kokkuleppest tuleb asjaolu tõendada teatud liiki või teatud vormis tõendiga, ei või seda asjaolu tõendada teist liiki või teises vormis tõendiga. Tunnistaja ütlusele on tsiviilkohtumenetluse seadustik sätestanud vormi nõuded (TsMS §-d 253,255, 262). Käesolevas tsiviilasjas ei ole otsuses viidatud isikut tunnistajana üle kuulatud seaduses sätestatud korras. Seega ei saanud kohus otsuses tugineda kohtu poolt tuvastamata isiku kinnitusele. Kuivõrd apellatsioonkaebus tuleb rahuldada, siis tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta vastustaja kanda.

Ele Liiv

Mare Merimaa

Imbi Sidok

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.