lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-08-91101/34

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 06.04.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-08-91101/34
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagi eeltagamine/esialgne õiguskaitse
Kuulutamise aeg
06.04.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1110
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-08-91101

Määruse tegemise aeg ja koht

06. aprill 2010, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marge Tamme

Kohtuasi

Kohtla-Järve Linna (Linnavalitsuse kaudu) avaldus M.T. vanema õiguste määramiseks (äravõtmiseks)

Kohtuistungi toimumise aeg

09.märtsil 2010

Menetlusosalised

Avaldaja:

Kohtla-Järve Linnavalitsus (Keskallee 19, 30395 Kohtla-Järve)

Avaldaja esindaja:

Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskus (keskallee 19, 30395 Kohtla-Järve)

Puudutatud isik:

M.T. (IK xxx, elukoht: xxx

RESOLUTSIOON

Avaldus rahuldada.

2.Võtta ära M.T.lt vanema õigused alaealise tütre V.T. (IK xxx) suhtes.
3.Määrus saata menetlusosalistele ja jõustunud kohtumäärus teadmiseks Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

I AVALDUS

lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
1.Kohtla-Järve Linn (Linnavalitsuse kaudu) esitas kohtule avalduse M.T.lt vanema õiguste äravõtmiseks alaealise tütre V.T. suhtes.

29.12.2008 loobus M.T. notariaalselt kinnitatud avaldusega alaealisest tütrest V.T.st ja andis nõusoleku tütre lapsendamiseks. M.T. oli teadlik tema esitatud avalduse õiguslikest tagajärgedest. Lapsest loobumise aluseks oli asjaolu, et puudutatud isik ei tule toime laste kasvatamisega. Pere on sotsiaalhoolekandekeskuses arvel kui pere, kes ei ole võimeline kõrvalise abita toime tulema. Puudutatud isik on käinud avaldaja juures seoses probleemidega, mis on seotud tema vägivaldse ja agressiivse elukaaslasega. Sotsiaaltöötajad on pakkunud erinevaid võimalusi puudutatud isikule tema enda ja laste turvalisuse tagamiseks. M.T. on andnud korduvaid lubadusi pöörduda elukaaslase suhtes avaldusega politseisse, kuid oma lubadust täitnud ei ole. Alaealine V.T. viibib Narva-Jõesuu lastekodus ning areneb vastavalt oma eale. Ema teda lastekodus viibimise ajal vaatamas ei ole käinud. Naabrite sõnul kostab tihti M.T. korterist riidu, sama kinnitavad ka lapsed. M.T. alaealised lapsed kaebasid sotsiaaltöötajatele, et mees solvab ema, viimane nutab tihti, mees karjub ka laste peale. M.T. ei ole võimeline kaitsma end ja oma lapsi agressiivse mehe eest. Tülide tõttu elukaaslasega on M.T. korduvalt kodust lahkunud. Lasteaia Rukkilill töötajate arvamuse kohaselt ei tule M.T. just oma tütarde kasvatamisega toime, poja suhtes lasteaiatöötajatel pretensioone ei ole. Lapsed tuuakse lasteaeda määrdunud riietes ja haigetena.

II PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT

2.M.T. selgitas kohtuistungil 09. märtsil 2010, et soovib last enda juurde tagasi. Lapse tegelikust asukohast sai ta teada alles kohtumenetluse käigus. M.T. selgitas, et elukaaslane läks ära veebruarikuu lõpus ja võttis kõik asjad kaasa. Puudutatud isik leiab, et tema kodune keskkond on sobiv laste kasvatamiseks. Tal on 2-toaline korter. Viimast last elukaaslane ei tunnistanud, aga see oli tema laps. M.T. vaidles vastu avaldaja väitele et temal lapse vastu huvi ei ole. Huvi on kogu aeg olnud, aga ta ei teadnud kus laps viibib. Puudutatud isiku esindaja oli seisukohal, et asja arutamise käigus ei leidnud tõendamist asjaolu, et M.T. ei täida oma kohustusi süüliselt. M. kardab oma elukaaslast. T. soovib elada oma elukaaslasest eraldi.

III KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 8 ja § 550 lg 1 p 2 kohaselt lahendab kohus vanema õiguste määramist lapse suhtes, muu hulgas vanemalt õiguste äravõtmist hagita menetluses. Perekonnaseaduse (PkS) § 54 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus vanema õigused ära võtta ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. 4.1 Viru Maakohtu 30.12.2008.a määrusega võttis kohus menetluse ajaks esialgse õiguskaitse korras M.T.lt alaealise lapse V.T. ja andis lapse riiklikule ülalpidamisele Narva-Jõesuu Lastekodusse kuni kohtulahendi jõustumiseni vanema õiguste määramise asjas (tl 6) Kohus pidas põhjendatuks esialgse õiguskaitse kohaldamise, kuna M.T. loobus vanema õigustest (tl 37), kuna ei tule lapse kasvatamisega toime ning peale tütre Viktoria on veel kolm alaealist last.

4.2 Kohus kuulas 16.06.2009 puudutatud isiku M.T. selgitas, et sünnitas 24.12.2008 tütre. Teda kirjutati juba haiglast välja, kui tulid kohale inspektorid ja viisid ta notari juurde. Notari juurde oli vaja minna selleks, et ta ei tahtnud seda last. Nüüd soovib, et laps oleks tema juures. Inspektoritega läks kaasa, kuna need vist mõjutasid, ka mees tuli ja ütles, et laps jääb haiglasse. M.T.l on pidevad lahkarvamused elukaaslasega lapse suhtes. Tütart mees ei tunnista. (tl 43-44) 4.3 Narva –Jõesuu lastekodu teatise kohaselt ei ole V.T. ema lastekodus viibimise ajal tütart vaatamas käinud. (tl 41, 50, 51, 125-126) Töötukassa vastusest selgub, et M.T. on arvel töötukassas, oli vestlusel karjäärinõustaja juures 03.02.2009, ajavahemikus 03.02.2009-31.07.2009 osales tööharjutusel. 23.11.2009 suunati uuesti karjäärinõustaja juurde, kuid sinna ta ei ilmunud (tl 128) 4.4 Lasteaia Rikkulill töötajate arvamuse kohaselt ei tule M.T. tütarde kasvatamise ja nende eest hoolitsemisega toime, lapsed on lasteaias tihti määrdunud riietega, suhtlevad vähe, on arglikud (kõrvaletõrjutud)- eriti tütar M., tihti tuuakse lasteaeda haigetena. Suhted emaga kõrvaltvaataja pilgu läbi jahe, lapsed on emotsionaalselt tõrjutud. Tütar K. läheb kergesti endast välja, on õpiraskusi, tervisehäired (voodimärgamine) (tl 73-76) Poja A. suhtes kasvatajatel vanematele märkusi ei ole. Vanematel on pojaga hea kontakt. 4.5 Naabrid iseloomustavad M.T. perekonda negatiivselt, tema elukaaslane on tihti ebakaines olekus, karjub, skandaalitseb, tihti on kuulda laste nuttu (tl 55 , 52, 123, 127)

5.Menetlusosaliste seletustest ning tsiviilasja materjalidest nähtub, et M.T. on andnud avalduse, milles loobub 24.12.2008 sündinud tütrest V.T.st. Laps on riiklikul ülalpidamisel Narva-Jõesuu lastekodus. Lastekodus viibimise aja jooksul ema last vaatamas ei ole käinud (so kümne kuu jooksul lapse lastekodus viibimisest teada saamisest).
6.Seega on M.T. loobunud lapse kasvatamisest, jätnud põhjuseta täitmata enda kui lapsevanema kohustused lapse eest hoolitsemisel ja tema kasvatamisel (PkS § 50 lg 1). Hirm elukaaslase agressiivsuse ja vägivaldsuse ees ei saa olla põhjuseks, mis õigustaks vanema kohustuste täitmata jätmist ema poolt. Lapse lastekodus viibimise perioodil ei ole M.T. teinud midagi, millest nähtuks tema soovi või püüet last tagasi saada või võimet oma elu korraldamisega toime tulla. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et psühholoogilisi probleeme on ka M.T. teistel alaealistel tütardel M.l ja K.l (tõrjutuse tunne, närvilisus, õpiraskused, tervisehäired (voodimärgamine), emotsionaalse side puudumine emaga).
7.M.T. ei tule toime oma elu korraldamisega. Menetlusosaliste antud selgituste ja kohtule esitatud tõendite põhjal on kohus veendunud, et M.T. ei ole võimeline tagama ei enda ega oma alaealiste laste ohutust ja turvalist elukeskkonda, mistõttu vanema õiguste äravõtmine alaealise V.T. suhtes on õigustatud ja põhjendatud. Suutmata lahendada probleeme vägivaldse elukaaslasega, võib M.T. ohtu seada oma alaealiste laste elu ja tervise.
8.Vastavalt PkS § 55 lg 1 kaotab isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, lapse suhtes kõik õigused.
9.Kohus selgitab, et vanema õiguste ülalpidamiskohustusest (PkS § 55 lg 3).

äravõtmine

ei

vabasta

vanemat

lapse

Isiku nõudel, kellelt vanema õigused on ära võetud, võib kohus vanema õigused lapse suhtes taastada, kui see isik on oma eluviisi parandanud ning soovib ja suudab vanema õigusi nõuetekohaselt täita (PkS § 56 lg 1).

10.Kooskõlas PkS § 54 lg 5 saadab kohus 10 päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest vanema õiguste äravõtmise kohtumääruse ärakirja perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.