Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
KOHTUMÄÄRUS
3-2-1-157-09 Tartu, 19. jaanuar 2010. a Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik Fazer Eesti Aktsiaseltsi avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks Tallinna Ringkonnakohtu 7. oktoobri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 2-06-20922 Siiri Jämsä määruskaebus Hageja Fazer Eesti Aktsiaselts (registrikood 10057691), esindaja vandeadvokaat Mare Põldre Kostja Siiri Jämsä (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Paul Varul 4. jaanuar 2010. a, kirjalik menetlus
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 7. oktoobri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 2-06-20922 lepingulise esindaja kulude väljamõistmise osas.
2.Teha tühistatud osas uus määrus.
3.Ülejäänud osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.
Mõisa Siiri Jämsält (isikukood xxxxxxxxxxx) Fazer Eesti Aktsiaseltsi kasuks välja menetluskulu 9589 (üheksa tuhat viissada kaheksakümmend üheksa) krooni 90 senti.
4.3.Menetluskulud tuleb tasuda Fazer Eesti Aktsiaseltsi kontole nr 221001149888 Swedbankis.
4.4.Jätta Siiri Jämsält välja mõistmata Fazer Eesti Aktsiaseltsi tasutud kassatsioonikautsjon 400 krooni.
4.5.Kohustada Siiri Jämsät tasuma viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud ulatuses alates määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.
5.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
6.Tagastada Siiri Jämsäle määruskaebuselt 22. oktoobril 2009. a tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohus jättis 23. oktoobri 2007. a otsusega rahuldamata Siiri Jämsä (edaspidi hageja) hagi Fazer Eesti Aktsiaseltsi (edaspidi kostja) vastu ning kostja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 14. aprilli 2008. a otsusega.
2.Kostja esitas 8. mail 2008 maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt on kostja menetluskuludeks õigusabikulu 80 253 krooni (koos käibemaksuga 94 699 krooni), kassatsioonikautsjon 400 krooni ja postikulu 89 krooni 90 senti.
3.Hageja esitas kostja avaldusele vastuväite. Põhjendatud on hüvitada kostjale 9589 krooni, s.o postikulud ja lepingulise esindaja kulu kuni piirmäärani. Hagejal ei ole kohustust hüvitada
kostjale kautsjoni. Kostja lepingulise esindaja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramisel tuleb juhinduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 3 alusel Vabariigi Valitsuse
15.detsembri 2005. a määrusega nr 306 kehtestatud piirmäärast.
4.Harju Maakohtu kohtunikuabi mõistis 20. aprilli 2009. a määrusega hagejalt kostja menetluskulude katteks välja 80 342 krooni 90 senti. Maakohus jättis rahuldamata kostja avalduse mõista hagejalt välja kostja tasutud kassatsioonikautsjon. Määruse kohaselt tuleb esindaja kulude väljamõistmisel juhinduda Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrusega nr 137 kehtestatud piirmäärast. Kostja taotletud kulud vastavad kehtestatud piirmäärale. Kuna kostja ja tema lepinguline esindaja on käibemaksukohuslased ning kostja ei ole kinnitanud, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, ei pea hageja hüvitama kostjale käibemaksu. TsMS § 149 lg 11 järgi ei ole hagejalt võimalik välja mõista kostja tasutud kautsjoni.
5.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes tühistada määruse osas, millega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 80 342 krooni 90 senti. Maakohus tõlgendas vääralt TsMS §-s 175 sätestatut ja kohaldas vale piirmäära. Asjas kohaldub tsiviilasja menetlemise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määrus nr 306. Maakohus ei analüüsinud kostja esitatud kuludokumente. Kostja esitatud kuludokumentidest on ainult üks seotud selle tsiviilasjaga.
6.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et maakohus juhindus õigesti Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrusega nr 137 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmääradest. Menetluskulude kindlaksmääramine on menetlustoiming, mis tehakse TsMS § 6 alusel toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Määruse nr 137 § 2 kohaselt on mittevaralise nõudega tsiviilasjas, sõltumata hageja või kohtu määratud hagihinnast, lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär maksimaalselt 200 000 krooni. Seega ei ületa hagejalt väljamõistetud kostja esindaja tasu piirmäära. Esindaja tasu ei ole kohtuasja keerukust, menetluse kestust ja mahtu arvestades ülemäära suur.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub määruse tühistada ja teha uue määruse, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 9500 krooni. Hageja leiab, et ringkonnakohus kohaldas valesti alates 4. septembrist 2008 kehtivaid lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäärasid. Asjas kohalduvad menetlustoimingute ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määrusega nr 306 kehtestatud piirmäärad. Selle määruse järgi saab hagejalt välja mõista 9500 krooni. Samuti ei pööranud ringkonnakohus tähelepanu kostja kuludokumentidele ega hinnanud kulude vajalikkust ja põhjendatust. Osal kostja esitatud arvetest ei ole seost selle tsiviilasjaga.
9.Kostja ei vaidle hageja määruskaebusele vastu.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et määruskaebus on osaliselt põhjendatud. Ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 695 ja § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu esindajakulude väljamõistmise osas. Tühistatud osas on TsMS § 695 ja § 691 p 5 alusel võimalik teha uus määrus, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja 9500 krooni esindajakulusid.
11.Kooskõlas TsMS § 695 ja § 688 lg-ga 1 kontrollib Riigikohus ringkonnakohtu määrust üksnes osas, mille peale on kaevatud. Hageja esitas määruskaebuse ringkonnakohtu määruse peale osas, millega ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu kohtunikuabi määruse, millega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 80 342 krooni 90 senti, sh lepingulise esindaja kulu 80 253 krooni ja postikulu 89 krooni 90 senti. Hageja ei vaidlusta ringkonnakohtu määrust osas, millega ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu kohtunikuabi määruse kostja tasutud kautsjoni väljamõistmise ja viivise tasumise kohustuse osas.
12.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel tuli lähtuda Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määrusega nr 306 kehtestatud kulude sissenõudmise piirmääradest, mis kehtisid tsiviilasja läbivaatamise ja menetluskulude jaotuse kindlaksmääramise ajal, või menetluskulude kindlaksmääramise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrusega nr 137 kehtestatud piirmääradest. Sellest, kumb määrus asjas kohaldub, sõltub hagejalt väljamõistetavate menetluskulude suurus. Alates 12. septembrist 2008 kehtiva Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrusega nr 137 kehtestati kõrgemad lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad, kui olid sätestatud määruses nr 306. Riigikohus on 15. oktoobri 2009. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-87-09 väljendanud, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Sama seisukohta on Riigikohus kinnitanud ka 9. novembri 2009. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-112-09 ja 8. detsembri 2009. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-142-09. Kolleegium jääb selle seisukoha juurde.
13.Hageja esitas hagiavalduse 7. augustil 2006. Maakohus jättis hagi 23. oktoobri 2007. a otsusega rahuldamata. Maakohtu otsus jõustus ringkonnakohtu 14. aprilli 2008. a otsusega. Seega said pooled arvestada menetluskulude hüvitamise piirmääradega, mis olid kehtestatud Vabariigi Valitsuse
15.detsembri 2005. a määrusega nr 306. Kostja soovib hüvitist nende toimingute eest, mis tehti määruse nr 306 kehtivusajal, mitte määruse nr 137 kehtivusajal. Hageja nõudis hagiavalduses kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist, paludes temalt välja mõista 30 000 krooni. Tsiviilasja hind oli seega 30 000 krooni. Tsiviilasjas hinnaga kuni 30 000 krooni sai määruse nr 306 § 1 lg 1 järgi maksimaalselt sissenõutavaks lepingulise esindaja kuluks olla 9500 krooni. TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja esitas taotluse hagejalt 80 342 krooni 90 sendi õigusabikulu (koos käibemaksuga 94 699 krooni) väljamõistmiseks. Kolleegium leiab, et praegusel juhul on põhjendatud kohaldada määruse nr 306 maksimummäära 9500 krooni. Hageja väide selle kohta, et
osa kostja taotlusele lisatud õigusabiarvetest ei ole seotud selle tsiviilasjaga, ei ole kolleegiumi arvates põhjendatud.
14.Ringkonnakohus jättis õigesti muutmata maakohtu kohtunikuabi määruse osas, millega hagejalt mõisteti kostja kasuks välja postikulud 89 krooni 90 senti. Postikulud on TsMS § 143 p 41 järgi asja läbivaatamise kulud, mis on hagejalt TsMS § 162 lg 1 alusel põhjendatult kostja kasuks välja mõistetud. Postikulude väljamõistmisele ei ole hageja määruskaebuses vastuväiteid esitanud.
15.Kolleegium märgib, et TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata praeguse määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.
16.Hageja määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon. Praeguses asjas on kautsjoni tasunud hageja eest Eino Tamm. Hageja on alates 1. jaanuarist 2009. a kehtiva TsMS § 149 lg 8 alusel Riigikohtule teatanud, et kautsjon tuleb määruskaebuse rahuldamise korral tagastada hagejale. Ants Kull, Peeter Jerofejev, Jaak Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.