A.K. hagi G.D. vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes Hagi hind 6 200 krooni
Asja läbivaatamise kuupäev
01. detsember 2009.a
Istungil osalenud isikud
Hageja A.K. Kostja G.D. ja tema lepinguline esindaja Tatjana Jerjomenko
Resolutsioon
1.Jätta, A.K. (isikukood xxx, elukoht xxx) hagi G.D. (isikukood xxx, elukoht xxx) vastu 5 000 krooni mittevaralise ja 1 200 krooni varalise kahju hüvitamise nõudes, rahuldamata.
2.Jätta kõik menetluskulud hageja A.K. kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu) 30 päeva jooksul. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.29. septembril 2009.a esitatud hagiavalduse kohaselt esitas kostja Ida Politseiprefektuurile avaluduse, milles sisaldunud andmed ei vastanud tegelikkusele. Kostja avalduse alusel algatati hageja suhtes väärteomenetluse. 30.06.2009.a kutsuti hageja politseiprefektuuri. Politseikonstaabel kuulas hagejat üle ja koostas juhtumi kohta ülekuulamisprotokolli AB 1005839. 30.07.2009.a tegi Ida Politseiprefektuuri Jõhvi Politseijaoskonna komissar T.
2-09-49190 K.otsuse väärteoasjas nr 2440,90,06641, millega karistati hagejat KarS §262 alusel rahatrahviga 15 trahviühiku, s.o 900 krooni ulatuses. Viru Maakohtu 27.08.2009.a kohtumäärusega väärteoasjas 4-09-15971 tühistati Ida Politseiprefektuuri 30.07.2009.a otsus väärteoasjas nr 2440,90,06641 ja lõpetati väärteoasja menetlus.
2.Kostja poolt politseile valeandmete avaldamisega tekitati hagejale mittevaraline kahju, mis väljendus hageja hingelistes valudes ja kannatustes. Hageja on invaliid lapsest saadik, tema töövõimekaotus on 50%. On põhjuslik seos kostja esitatud avalduse ja sellega saabunud tagajärgede vahel. Väärteomenetlus, kutse politseisse ülekuulamiseks, väärteootsus teo eest, mida hageja ei ole toime pannud, otsuse peale kaebuse esitamine, tekitasid hagejale vaimsed ja hingelised valud, kannatused ja rahutuse. Hageja leidis, et on õiglane ja põhjendatud välja mõista kostjalt tema kasuks mittevaraline kahju 5 000 krooni.
3.Selleks, et vaidlustada väärteoasjas määratud karistust, oli hageja sunnitud pöörduma õigusabi saamiseks ja kaebuse esitamise eest kandis hageja õigusabikulud 1 200 krooni.
4.Hageja palus vastavalt Põhiseaduse §25, VÕS §127 lg1, §128 lg1, lg2, lg5, §136 lg1, §1043 ja §1047 kostjalt välja mõista moraalne kahju summas 5 000 krooni ja varaline kahju 1 200 krooni.
KOSTJA VASTUS
5.19. oktoobril 2009.a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt Viru Maakohtu 27.08.2009.a kohtumäärusega tühistati väärteoasjas tehtud trahviotsus politseiametnike poolt tehtud protsessuaalsete vigade tõttu, s.o väärteoprotokolli ja muude lisade kohtule esitamata jätmise tõttu.
6.Kostja teatas, et hageja käitus 15.05.2009.a kell 19.00 toimunud korteriühistu üldkoosolekult vääritult, mille eest teda ka karistati. Tänaval, Metsapargi 18 maja juures, korteriomanike juuresolekul karjus hageja valjult ja ähvardas, et teeb pihuks ja põrmuks revisjonikomisjoni liikmeid ja loobib nad kividega. Kostja on revisjonikomisjoni liige. Sellepärast teatas kostja politseile hageja huligaansest käitumisest. Nüüd, kui hageja jäi karistamata, otsib ta süüdlast.
7.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja jätta kõik menetluskuld hageja kanda.
KOHTUISTUNGID
8.Kohtuistungil hageja loobus varem esitatud tunnistajate ülekuulamise taotlusest. Hageja ei soovinud nõudeid muuta ega hagist loobuda. Ta jäi esitatud hagiavalduse juurde ja palus hagi rahuldada. Hageja seletuste järgi kostja valetas politseile, et hageja teda ähvardas. Hageja moraalne kahju 5 000 krooni seisneb selles, et teda kutsuti ülekuulamiseks politseisse. Õigluse saamiseks oli hageja sunnitud kasutama õigusabi 1 200 krooni, mis on kostja poolt tekitatud varaline kahju.
9.Kostja ja tema esindaja hagi ei tunnistanud. Kostja seletuste kohaselt hageja solvas revisjonikomisjoni liikmeid ja ähvardas neid. Tegemist oli korteriühistu üldkoosolekuga, kus arutati korteriühistu juhatuse esimehe ümbervalimise küsimust. Hageja ema oli juhatuse esimees. Politseile esitas kostja avalduse selleks, et hageja enam niimoodi ei käituks. Inimene peab väärikalt käituma ka üldkoosolekul.
2 (5)
2-09-49190
10.Kostja esindaja seletuste kohaselt hageja ähvardas kostjat ja käitus kostja suhtes agressiivselt. Avalikul üldkoosolekul solvas noormees naisterahvast. Kostja pöördus politseisse õiguskaitse saamiseks. Kostja ei pidanud ootama, millal hageja oma ähvardusi täide viib. Kostja käitus õiguspäraselt. Hagejat ei karistatud mitte sellepärast, et tema tegudes puudusid väärteo tunnused, vaid sellepärast, et politsei rikkus väärteomenetluse norme.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära poolte ja kostja lepingulise esindaja seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
12.Hagiavalduse järgi kostja avalduse alusel alustati hageja suhtes väärteomenetlust. Hagiavalduse juurde lisatud väärteoprotokolli kohaselt 15.05.2009.a kell 19.15 viibides korteriühistu üldkoosolekul hageja solvas naisterahvast. Märkustele lõpetada hageja ei reageerinud. Oma tegevusega rikkus hageja avaliku korra ja ümbritsevate isikute rahu (t.lk. 11). Hageja on protokolliga tutvunud selle koostamise päeval.
13.Kuigi pooled ei ole 30.07.2009.a väärteoasjas nr 2440,90,06641 tehtud kohtuvälise menetleja otsust esitanud, siiski Viru Maakohtu 27.09.2009.a kohtumäärusega on tuvastatud, et kohus tühistas väärteoasjas tehtud Ida Politseiprefektuuri 30.07.2009.a otsuse väärteoasjas nr 2440,90,06641, millega hagejat karistati KarS §262 järgi. Kohtuvälise menetleja otsuse tühistas kohus, põhjusel, et väärteo toimepanemise kohta 21.05.2009.a kell 08.57 ei ole väärteoprotokolli koostatud (t.lk. 8). Sellega on tuvastatud, et väärteoasjas otsuse teinud politseiametnik eksis väärteo toimepanemise kuupäeva ja kellaaja osas, mis aga ei kinnita hageja tegudes KarS §262 sätestatud väärteokoosseisu puudumist.
14.Hageja väidab, et kostja poolt hageja kohta politseile esitatud andmed ei olnud õiged, sest hageja ei ole kostjat ähvardanud ega üldkoosoleku korra rikkunud. Käesoleva vaidluse lahendamisel ei pea kohus tuvastama, kas hageja rikkus avaliku korra või ähvardas kostjat, sest sellega hageja saaks küll tekitada kahju kostjale ja teistele üldoosolekul osalenud korteriomanikele, kuid mitte iseendale. Hageja heidab kostjale ette, et ta on avaldanud politseile valed andmed ja avalduse esitamisel politseile on kostja käitunud õigusvastaselt. Avalduse menetlemise käigus tekkisid hagejal mittevaraline kahju, mis väljendus hageja vaimsetes ja hingelistes valudes ning kannatustes ja rahutuses. Kuna hagi on esitatud VÕS §1043 ja §1047 alusel, eeldab hageja, et mittevaraline kahju tekitati õigusvastaselt. Alljärgnevalt analüüsib kohus, kas väidetava väärteojuhtumi kohta õiguskaitseorganitele avalduse esitamine ehk väärteost teatamine, on õiguspärane või õigusvastane tegu. Kui see on õiguspärane tegu, kas ka selline käitumine võib tekitada varalist või mittevaralist kahju isikule, kelle kohta väärteoteate esitati. Kui õispärane käitumine kahju tekitab, kas see annab hagejale õiguse varalise või mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks.
15.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Võlaõigusseaduse (VÕS) §3 p2 kohaselt võlasuhe võib tekkida ka kahju õigusvastasest tekitamisest. Eesti Vabariigi Põhiseaduse (PS) §15 lg1 esimese lause kohaselt igaühel on õigus pöörduda oma
3 (5)
2-09-49190 õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. PS §25 tulenevalt igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele, kuid vaidluse tekkimisel VÕS §128 lg1 ja lg5 sätestatud mittevaralise kahju olemasolu peab tõendama hageja. Millised tsiviilkohtumenetluse seadustikuga (TsMS) lubatud tõendeid selleks esitada on hageja otsustada. 16 See, et kostja esitas avalduse politseile, ei tähenda, et kostja käitus õigusvastaselt. PS §13 esimese lause alusel igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Nimetatud kaitse saavutamiseks on igaühel õigus pöörduda avaldusega õiguskaitseorganite (ka politsei) poole, kes omakorda peavad avaldusi vastu võtma, neid kontrollima ning väärteo ja kuriteo tunnuste ilmnemisel toimetama vastavalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §2 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §6 väärteo- või kriminaalmenetlust. VTMS §4 alusel kedagi ei tohi käsitada väärteo toimepanemises süüdlasena enne, kui väärteo eest karistamise otsus on tema kohta jõustunud. Asjaolu, et hageja suhtes tehtud väärteootsus tühistati, ei tähenda, et kohus on tuvastanud tema tegudes väärteokoosseisu puudumise fakti. Andmata hinnangut hageja käitumise õigusvastasusele kostja suhtes, tuleb tõdeda, et avalduse esitamisega politseile, ei ole kostja õigusvaselt käitunud. Kostja on realiseerinud väärteost teatamise õiguse ja tema käitumine, isegi kui hageja tegudes ei olnud väärteo koosseisu, on õiguspärane.
17.Füüsilise isiku kohta ebaõigete andmete avaldamise korral on tegemist VÕS §1047 lg1 p4 sätestatud füüsilise isiku õiguste rikkumisega. Kohus nõustub hagejaga küll, et seoses väärteomenetluse algamisega, selle raames ülekuulamisega ning väärteoasjas kohtuvälise menetleja poolt määratud karistusega, on võimalik, et hagejal tekkisid hingelised üleelamused, psüühika ja närvitegevuse häired. Seega ei ole välistatud, et tekis hagejal mittevaraline kahju. Samas sellest ei piisa hagi rahuldamiseks. Kahju hüvitamiseks on oluline tuvastada delikti üldkoosseisu kolm elementi, s.o objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü. VÕS §1043 alusel teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
18.VÕS 134 lg2 alusel vabaduse võtmisest, samuti muude isikuõiguste rikkumisest, eelkõige isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral tuleb kahjustatud isikule mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Kohus on hagejale selgitanud, et VÕS §134 lg2 tulenevalt isikuõiguste rikkumise puhul tuleb mittevaraline kahju hüvitada mitte rahalise hüvitise nõudmisega, vaid muul viisil, näiteks ebaõigete andmete ümberlükkamiseks kohustamisega VÕS §1047 lg4 alusel. Kuna hagejat ei ole karistatud ja tema hingelised üleelamised on moraalselt kompenseeritud väärteomenetluse lõpetamise määrusega, siis sellises situatsioonis põhjendamatu on tema kasuks moraalse kahjuna rahalise hüvitise väljamõistmine.
19.Hageja nõuab varalise kahjuna väärteomenetluses tekkinud õigusabikulu 1 200 krooni nõudmist. VTMS § 7 alusel väärteo toimepanemisega tekitatud kahju hüvitamine otsustatakse tsiviilseadustes sätestatud alustel ja korras. Kostja ei ole hageja suhtes väärtegu toime pannud. VTMS§23 järgi väärteomenetluse lõpetamise korral sama seadustiku §29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel (teos väärteo tunnuste puudumine, sama teo eest juba karistamine, sama teo kohta tehtud väärteomenetluse lõpetamise lahendi olemasolu, väärteo aegumine jne)
4 (5)
2-09-49190 hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Hageja suhtes ei lõpetatud väärteomenetlust VTMS §29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel, mistõttu ei kuulunud tema õigusabikulud hüvitamisele riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Samas see veel ei tähenda, et selle tõttu tuleb hageja nõue kostja vastu rahuldada.
20.VÕS §128 lg3 alusel otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 05.11.2008.a otsuse nr 3-2-1-79-08 kohaselt VÕS § 128 lg 3 võimaldab kahju tekitanud isikult põhimõtteliselt ka kohtumenetluse-eelsete õigusabikulude hüvitamist nõuda. Selline nõue on põhjendatud juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused VÕS §115 lg1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Kostja, esitades avalduse politseile, on käitunud vastavalt seadusele. Avalduse esitamine oli tingitud hageja käitumisest. Kostja tegudes puudub süü ja õigusvastasus, mistõttu hagi mittevaralise ja varalise kahju hüvitamise nõudes tuleb rahuldamata jätta. Menetluskulud
21.Vastavalt TsMS §173 lg1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS §162 lg1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda.
22.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §434, §438, lg1, lg2, §442, §453 lg1, lg2, §632 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.