Kohtulahend

2-08-75494 kohtule, et on kätte saanud kohtu teatise TB esindaja poolt menetluskulude avalduse esitamisest tsiviilasjas 2-08-75494. SBesitas 21.07.2009.a. avaldusele vastuväite. Vastuväite kohaselt, 29.06.2009 edastas kostja esindaja e-posti teel hagejale avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. TsMS § 176 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt 7 päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Hageja ei ole kätte saanud TsMS § 176 lg 1 ettenähtud kohtu korraldust, vaatamata sellele esitab hageja vastuväite kostja avaldusele. Vastuväite kohaselt, hageja on teadlik, et tulenevalt TsMS § 162 lg 1 sätestatust hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja ei nõustu esitatud menetluskulude suurusega ja osaliselt selle põhjendustega. Avalduses juhib kostja kohtu tähelepanu sellele, et riigikohtu praktika kohaselt kohtukulude jaotamise regulatsiooni eesmärgiks on ka poolte distsiplineerimine ning nende protsessiõiguste heauskse kasutamise tagamine, kostja rõhutab, et hageja esitas aluseta ja põhjendamata hagi kostja vastu. Kohus jättis hagi rahuldamata just selle põhjendamatuse pärast, milline asjaolu on aluseks hagejalt menetluskulude nõudmiseks. Hagejale jääb arusaamatuks, kuidas kostja avalduses menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks avaldatud seisukoht võib mõjutada menetluskulude kindlaksmääramist. Ülalmainitu omab tähtsust, sest just kostja viitab sellele, et menetlusosalised peavad kasutama oma menetlusõigusi heauskselt TsMS § 200 lg 1 tähenduses. Lähtudes aga tsiviilasja toimiku materjalidest ei saa kategooriliselt nõustuda sellega, kui hagejale heidetakse ette, et ta ei suutnud õiguslikult kvalifitseerida poolte suhteid vaidlusaluse eseme kohta. Toimiku materjalidest (kohtuistungi protokollid) nähtub ka see, et kohus arutas põhjalikult ja piisavalt hagejaga vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest TsMS § 351 lg 1 tähenduses. Ei saa ette heita isikule, kes ei oma juriidilist haridust, seda, et ta ei saanud aru kostja poolt varaga tehtud tehingute õiguslikest tagajärgedest. Ülaltoodust tulenevalt asub hageja seisukohale, et vaidlus ei olnud ei mahukas ega keeruline, sest selle kohta on piisavalt kohtupraktikat, mis tõlgendab ja selgitab ühisvara tekkimisega ja jagamisega seotud problemaatikat. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes TsMS § 176 lg 1 ja § 175 lg 1 palub SBmõista endalt välja põhjendatud ja vaidluses vajalikud olnud kostja lepingulise esindaja kulud. Kohus edastas SBi vastuväite kostjale 31.07.2009.a. TBesitas 03.08.2009.a. kostja seisukohad SB vastuväidetele seoses menetluskulude taotlusega. TB(kostja) jääb 29.06.2009.a. esitatud avalduse ja põhjenduste juurde, mistõttu neid ei hakka üle kordama. Kostja palub esitatud avalduse rahuldada ja SB (hageja) välja mõista kõik kostja poolt kantud menetluskulud. Kostja soovib rõhutada, et tema viide Riigikohtu 30.09.2003.a. otsusele nr. 3-2-1-95-03 on õige ning põhjendatud. Riigikohus on just sisuliselt rõhutanud põhimõtet, et kui hageja esitab kohtule hagi, siis enne hagi esitamist peaks ta põhjalikult analüüsima õiguslikku ning faktilist olukorda ning kaaluma kas ja kuivõrd ning milliseid nõudeid kohtusse kostja vastu esitada. Vastav põhimõte on ette nähtud selleks, et hageja kasutaks oma protsessiõigusi heauskselt ega esitaks kohtusse hagi, mille rahuldamine ei ole võimalik. Hageja seda ei teinud ja esitas põhjendamatu ning aluseta hagi kostja vastu kohtusse, mille Harju Maakohus jättis rahuldamata. Hagejat esindas professionaalne esindaja ning hagejale oli tagatud õigusabi olemasolu, mistõttu ta oli teadlik sellest, et tema hagi võib jääda kohtu poolt rahuldamata. Lisaks sellele, Harju Maakohus selgitas seda istungil hagejale pikalt ja põhjalikult, kuid olenemata sellest soovis hageja hagi menetlemist jätkata. Kuna hageja oli hagi kostja vastu esitanud, siis kostja oli sunnitud oma subjektiivsete õiguste kaitseks kasutama õigusabi, sest tal enesel õigusteadmised puuduvad, ning koostama vastuse hagile, esitama seisukohti hageja väidetele ning osalema esindaja vahendusel kohtuistungitel. Seega oli kostjal menetluskulude tekkimine hageja

2-08-75494 tegevuse tulemusena vältimatu. Hageja peab kostjale menetluskulud hüvitama. Kostja on kandnud kulutusi õigusabile vastavalt Advokaadibüroo Seppik & Sirel arvetele kokku 23541 krooni, mis on arvestades töö mahtu, mitut kohtuistungit ning ka hagi hinda mõistlik ja põhjendatud. Hageja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid esitatud arvetele ning teostatud töömahule, mistõttu need on põhjendatud. Hagejal sisulised ning asjakohased vastuväited puuduvad. Kostja palub kindlaks määrata kostja menetluskulud lepingulisele esindajale ning see hagejalt täies ulatuses välja mõista. Advokaat A.Pormeister kinnitab, et et nimetatud dokument on vastavalt TsMS § 337 edastatud 03.08.2009.a. hageja esindajale e-posti aadressil [email protected]. Kohtunikuabi asub seisukohale, et: - Kui mitut menetlusosalist esindab menetluses advokaat, saadab advokaat kohtule edastatavad dokumendid ja nende lisad ise teiste menetlusosaliste advokaatidele ja teavitab sellest kohut. Sel juhul eeldatakse, et dokumendid on teistele menetlusosalistele kohtule teatatud ajal kätte toimetatud. Käesolevas menetluskulude kindlaksmääramise menetluses on menetlusdokumendid osaliselt kätte toimetatud vastavalt TsMS § 337, mistõttu ei ole kohus neid menetlusdokumente menetlusosalistele korduvalt kätte toimetanud. Hagejale on teatatud menetluskulude avaldusele vastuväite esitamise võimalusest 20.07.2009.a. ja 22.07.2009.a. e-kirjaga, mille kättesaamist on SBi esindaja advokaat V.Murde kinnitanud 22.07.2009.a. e-kirjaga. - Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04. septembri 2008. a määruse nr 137 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäärad (kroonides) järgmised: tsiviilasja hind kuni 1000000 krooni, maksimaalselt sissenõutav kulu 270000 krooni. TBpoolt esitatud taotlus lepingulise esindaja kulude 23541 krooni tasumiseks on vastavuses kehtestatud piirmääraga. - TBmenetluskulude kindlaksmääramise avalduse lisana esitatud arvete selgituses on kirjeldatud osutatud õigusabi sisu ja ulatust. Õigusabi osutamine sisaldas hagiavaldusega tutvumist, selle õiguslikku analüüsi, konsultatsioone kliendiga, õigusliku positsiooni kooskõlastamist, vastuse koostamist, ettevalmistust istungiteks ning esindust kohtuistungitel, telefoninõupidamisi ming kirjavahetust kliendiga seoses kohtunõude täitmisega ja päringute tegemisega ametiasutustele, taotlust protokolli parandamiseks, kohtuotsusega tutvumist ja selle analüüsi. Tsiviilasjas toimus 2 kohtuistungit, kostja esindaja on kohtuistungitel osalenud. Õigusabi osutati 10,5 tundi. Kohtuvaidluse asjaolusid (asja keerukus, esitatud menetlusdokumentide ja toimunud kohtuistungite arv) arvestades peab kohtunikuabi TB menetluskulusid taotletud suuruses põhjendatuks ja vajalikuks. - Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei jaota kohus menetluskulusid, vaid lahendab üksnes menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise ja väljamõistmise küsimust jõustunud kohtulahendi alusel, mistõttu menetluskulude rahalise kindlaksmääramise menetluse eesmärgiks ei ole poolte distsiplineerimise ning nende protsessiõiguste heauskse kasutamise tagamine menetluskulude jaotamise teel. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni.

2-08-75494 Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Muu määrus jõustub kättetoimetamisest või teatavakstegemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohaldatud õigusnormid TsMS § 6, § 138, § 144, § 173 - § 178, § 337, § 466, § 661

Nona Alas kohtunikuabi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.