Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kanda AS-is SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank AS-is EE062200221059223099, Luminor Bank AS-is EE221700017003510302, EE567700771003819792 LHV Pank. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi alus Hageja esitas Harju Maakohtusse 10.10.2025 hagiavalduse solidaarkostja X vastu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Nord Homes OÜ (võlgnik) 24.04.2020 müügilepingu betoonisegu võõrandamise kohta (müügileping nr K24828-0420). Müügilepingu alusel väljastati võlgnikule järgmised arved: nr 92501109 summas 1 505,97 eurot; nr 92502048 summas 7 193,97 eurot; nr 92503167 summas 723,62 eurot, kokku põhinõue hagi esitamise seisuga 9 423,56 eurot. Hageja andis üle kogu müügilepingus kokkulepitud betoonisegu, kuid võlgnik jättis arved tasumata. Müügilepingu punkti 4.1. kohaselt kohustuste täitmisega viivitamise korral on müüjal õigus nõuda ostjalt viivist 0,1% päevas tähtaegselt tasumata summast. Hageja ja võlgniku juhatuse liige X (kostja) sõlmisid 24.04.2020 käenduslepingu nr. K24828-0420 KL, milles pooled leppisid kokku, et kostja tagab tingimusteta ja tagasivõtmatult müügilepingust tulenevate maksekohustuste täieliku ja õigeaegse täitmise ostja (ehk võlgniku) poolt. Käenduslepingu punkti 4.1. järgi käendaja kohustub täitma ostja kohustused kreeditori ees juhul, kui ostja ei täida oma kohustusi õigeaegselt või nõuetekohaselt. Käenduslepingu punkt 4.2 sätestab, et käendaja vastutuse maksimumsuurus on 10 000 eurot. Kuna võlgnik ei täitnud müügilepingut, esitas hageja lepinguline esindaja 25.09.2025 kostjale e-kirja vahendusel nõudekirja. Kostjale on hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määruse ning menetluskulude nimekirjaga kätte toimetatud isiklikult 06.02.2026 tähitult posti teel aadressil xxx. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (26.02.2026) hagile vastanud. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks hagilt tasutud riigilõivu summas 840 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1 400 eurot, kokku 2 240 eurot.

2

Menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja tunnitasu 200 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 205,58 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 18.05.2022 otsus nr 2-21-1824, p 13). Kuigi Riigikohtu lahendite järgimine ei ole käesoleval juhul kohustuslik, on need siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Kohus arvestades Riigikohtu praktikat, esindaja kvalifikatsiooni (vandeadvokaat) ja keskmisi turuhindasid leiab, et tunnihinnad on põhjendatud ja ei ületa turuhindasid. Hageja esindajal on hagiavalduse koostamiseks kulunud 7 tundi. Hagejat esindanud vandeadvokaadilt võib eeldada professionaalset teenust, mis tähendab muuhulgas seda, et teenust osutatakse mõistliku ajaga ning esindajal on olemas piisavad teadmised ja kogemuse selleks, et teenust piisava kiirusega osutada. Hageja on esitanud müügi- ja käenduslepingust tuleneva nõude, mis ei ole keerukas. Kohus võttes arvesse asja keerukust ja mahtu, samuti hagi mahtu ja sisu, on seisukohal, et põhjendatud ja vajalik aeg hagi koostamiseks on 5 tundi summas 1 000 eurot. Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.