Pankrotiõigus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

ülekandetasude katteks. Võlausaldajate nõuete katteks on kahel korral tasutud kokku 2524,19 eurot. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud FIMS § 47 lõikes 3 –5 sätestatud raha eraldamise kohustust. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud usaldusisikule ja kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks. Riigikohtu praktika järgi on kohustustest vabastamise võimalus ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). Võlgnik on näidanud üles tahet võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja teinud loovutusi usaldusisikule enda mittearestitava sissetuleku arvelt. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale FIMS §-st 47 tulenevad kohustused. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist FIMS § 49 lg 9 alusel. Puuduvad FIMS § 49 lg 5 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast. Kuna kohus lõpetab kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Oksana Kutšmei vabastada FIMS § 55 lg 1 p-i 2 alusel usaldusisiku kohustustest Tõnu Tammsalu kohustustest vabastamise menetluses. Usaldusisiku tasu suuruseks määras maakohus kokku 210,80 eurot (koos käibemaksuga). Usaldusisiku tasu 179,57 eurot tuleb hüvitada võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud raha arvel. FIMS § 54 lg 7 kohaselt võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lg 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. Võttes arvesse, et võlgnik töötab, siis ei pea kohus põhjendatuks usaldusisiku tasu katteks puudujäävas osas menetlusabi andmist. Liiati vabastatakse võlgnik käeoleva määrusega muudest täitmata jäänud kohustustest, mis peaks võimaldama tal tasuda ka puudujääva usaldusisiku tasu osa, mis ei ole eriti suur. FIMS § 8 lg 3 kohaselt kannab võlgnik võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kulud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Maakohus on rikkunud ka määruse põhjendamise kohustust (TsMS § 465 lg 2 p 8). Kohus ei ole analüüsinud, kas võlgnikul oli võimalus otsida tasuvamat tööd või teha lisatööd ja suurendada oma sissetulekut. Maakohus ei hinnanud nõuetekohaselt, kas võlgnik täitis kohustuse tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning anda endast parim võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlausaldaja nõue oli 2820,81 eurot. Võlgnik on teinud talle menetluses makseid kokku 558,07 eurot, mis katab 19,78% nõudest, kusjuures kohustustest vabastamise perioodil vaid 6,2% ulatuses. See ei ole piisav kohustustest vabastamiseks. Nõude rahuldamise ulatus on oluliselt väiksem, kui peetakse kohtupraktikas mõistlikuks. Kohus ei ole põhjendanud, kuidas oli tagatud FIMS § 49 lg 7 kohaselt võlgniku kohustus anda kohtule vande all teavet oma kohustuste täitmise kohta.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

järeldada, et ta peab esitama lisaks halduri aruandlusele sel perioodil veel eraldi usaldusisiku aruande. Eelduslikult katab halduri aruandluskohustus ka usaldusisiku aruandluskohustuse, samuti on kohtul pankrotimenetluses õigus nõuda haldurilt igal ajal täiendavaid aruandeid (PankrS § 69 lg 1). Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et isegi kui usaldusisik oleks oma aruandluskohustust rikkunud (millega ringkonnakohus ei nõustu), ei mõjutaks see kuidagi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestust ja selle tähtaja arvestust võlgnikule kahjulikumas suunas.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.