Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) avaldus KL Kiirtoidurestoranid OÜ pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Pankrotiavalduse menetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata ja menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (võlausaldaja): Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) (registrikood 70000349; asukoht Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn; e-post:, volitatud esindaja Hanna-Liis Raudsepp Võlgnik: KL Kiirtoidurestoranid OÜ (end. Fasters Restoranid OÜ) (registrikood 14484970; asukoht Kalevi 9–18, Tartu; e-post:), seaduslik esindaja Z.R (isikukood XXX) Ajutine pankrotihaldur: Y.V (OÜ Haldur, Kotzebue 9, Tallinn, e-post, telefon 6 270 444)
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada KL Kiirtoidurestoranid OÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Likvideerida ja kustutada KL Kiirtoidurestoranid OÜ äriregistrist. Kohustada ajutist haldurit likvideerima KL Kiirtoidurestoranid OÜ kahe kuu jooksul määruse jõustumisest arvates.
3.Vabastada ajutine haldur tema ülesannetest pärast KL Kiirtoidurestoranid OÜ registrist kustutamist.
Määrata KL Kiirtoidurestoranid OÜ dokumentide hoidjaks juhatuse liige Z.R (isikukood XXX; rahvastikuregistrijärgne elukoht XXX x–xxxxxxxxx; e-post: xxx; telefon: xxxxxxxxxx).
Jätta menetluskulud võlgniku kanda.
Määrata ajutise halduri Y.V tasuks 3162 eurot (sh käibemaks 612 eurot).
7.Maksta ajutise halduri tasust 3000 eurot (sh käibemaks) võlausaldaja poolt Rahandusministeeriumi tagatiste kontole tasutud deposiidi arvelt. Väljamakse teha OÜ-le Haldur (arvelduskonto nr EE452200221056487870, Swedbank AS-is), mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
8.Ülejäänud osas, s.o 162 eurot (sh käibemaks), mõista ajutise halduri tasu välja KL Kiirtoidurestoranid OÜ-lt. Tasu kanda OÜ-le Haldur (arvelduskonto nr EE452200221056487870, Swedbank AS-is), mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
9.Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
10.Saata määrus võlgnikule, ajutisele haldurile, resolutsiooni p 7 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ja pärast jõustumist Tartu Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Menetluse lõpetamise määruse peale võivad võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu kaudu (pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 6). Kui määruse peale esitab määruskaebuse võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema käesoleva määruse resolutsiooni punktis 5 nimetatud teate avaldamisest arvates (PankrS § 29 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) (avaldaja, võlausaldaja) esitas 4. detsembril 2025 avalduse KL Kiirtoidurestoranid OÜ (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Võlausaldaja on tasunud 19. detsembril 2025 kohtu deposiiti 3000 eurot ajutise haduri tasu katteks. Kohus nimetas 7. jaanuari 2026. a määrusega võlgniku ajutiseks halduriks Y.V (ajutine haldur), peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning kohaldas käsutuskeeldu.
2.Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik maksejõuetu ning võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Aruande kohaselt moodustavad kogutud andmete kohaselt võlgniku kohustused kokku u 387 039 eurot 20 senti, kuid vara nende täitmiseks puudub. Võlgniku ettevõtte bilansis on kajastatud varana nõue pankrotis ettevõtte MRP Linna Liinid OÜ (pankrotis) vastu summas 8541 eurot 23 senti, mille laekumine on ebatõenäoline ning selle kajastamine bilansis varade poolel ei ole õigustatud.
3.Maakohus määras 17. veebruari 2026. a määrusega menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3500 eurot ning avaldas samal päeval määruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud. 2
4.Kohus tegi 6. märtsil 2026 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kohtule avalduse esitamiseks pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus teatas 13. märtsil 2026, et ei esita ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlus avaliku uurimisena.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.
6.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 näeb ette, et kohus kuulutab pankroti välja kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Käesolevalt on ajutine haldur kindlaks teinud, et võlgnikul puudub igasugune vara, mille arvelt kohustusi täita. Kohustusi on võlgnikul vähemalt 387 039 eurot 20 senti. Võlgniku majandustegevuse jätkamine ei ole võimalik. Puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja selline olukord ei ole ajutine. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu.
7.Ajutine haldur on aruandes analüüsinud võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseid. Kuigi juhatuse liige on viidanud koroonaepideemiale kui ettevõtte majandusraskuste algpõhjusele, ei saa ajutise halduri hinnangul koroona mõju pidada püsiva maksejõuetuse peamiseks ega määravaks põhjuseks. Koroonaepideemia mõjud ilmnesid eelkõige aastatel 2020–2021 ning olid oma iseloomult ajutised. Praegusel juhul jätkusid makseraskused ja maksukohustuste tasumata jätmine ka järgnevatel aastatel, sh 2022–2024, mil üldine majandustegevus toitlustussektoris oli taastunud ning piirangud ei olnud enam kehtivad. Lisaks näitab asjaolu, et ettevõttel oli 2023. aastal märkimisväärne müügitulu, et majandustegevus ei olnud üksnes koroona tõttu halvatud. Sellest hoolimata ei täidetud maksukohustusi ega võetud kasutusele meetmeid ettevõtte maksevõime taastamiseks. Samuti ei esitatud pankrotiavaldust olukorras, kus maksejõuetus oli ilmne ja püsiv. Maksejõuetuse põhjuseks on eelkõige pikaajaline maksevõimetus, kohustuste süstemaatiline täitmata jätmine ning juhatuse poolt vajalike õiguslike ja majanduslike otsuste õigeaegne tegemata jätmine. Ettevõtte majandustegevust mõjutasid oluliselt ka üürilepingute ülesütlemised 2022. ja 2023. aastal, mille tulemusel kaotati mõlemad tegevuskohad, sh kesklinna asukoht. Pärast tegevuskohtade kaotust ei taastunud äritegevus jätkusuutlikul viisil ning põhitegevus asendus ajutise tööjõu väljarentimisega. Võlgnik on pikema perioodi jooksul jätnud tasumata maksudeklaratsioonide alusel tasumisele kuuluvad maksud ning kuigi maksuvõlgade ajatamisi taotleti korduvalt, ei suudetud ühtegi maksegraafikut lõpuni täita. Püsiva maksejõuetuse tekkimise ajaks tuleb lugeda hiljemalt 2024. aasta juunit. Kohus leiab, et võlgniku juhatuse liikme rasket juhtimisviga olemasolevate andmete põhjal ei ole võimalik kindlaks tuvastada. Kohtu hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu, kuid välistada ei saa ka juhatuse liikme juhtimisviga.
8.Kohus on tuvastanud, et tekkinud on raugemise olukord: võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti pole kohus tuvastanud tagasivõitmise või nõudmise võimalusi. 3
Kohus lõpetab menetluse PankrS § 29 lg 1 järgi pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Kohus ei lõpeta menetlust PankrS § 29 lg 3 järgi raugemise tõttu PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Praegusel juhul ei ole võlgnik, võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt maksnud. Kuna pankrotimenetluse pidamiseks puuduvad vahendid, ei kuuluta kohus välja võlgniku pankrotti, millele järgneb pankrotimenetlus, vaid lõpetab menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel.
9.PankrS § 30 lg 5 kohaselt kui sama sätte lõikes 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku tähtaja. Kohus tegi 6. märtsil 2026 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kuid maksejõuetuse teenistus ei esita 13. märtsi 2026. a vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena. Seega tuleb pankrotiavalduse menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest.
10.Ajutisel halduril tuleb likvideerida juriidiline isik likvideerimismenetluseta kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused (PankrS § 29 lg 8).
11.Äriregistri seaduse (ÄRS) § 12 p 12 kohaselt kantakse juriidilise isiku kohta registrikaardile muu hulgas järgmised andmed: likvideeritud juriidilise isiku dokumentide hoidja andmed. Äriseadustiku (ÄS) § 219 lg 2 sätestab, et äriregistrisse kantakse dokumentide hoidja nimi, elu- või asukoht, isiku- või registrikood ja elektronposti aadress likvideerijate avalduse alusel, kohtu määratud hoidja puhul kohtumääruse alusel. ÄRS § 23 lg 1 p 1 ja lg 8 koosmõjust tulenevalt on raugemise korral enne pankroti väljakuulutamist dokumentide hoidja pankrotivõlgniku juhatuse liige. ÄS § 219 lg 4 järgi võivad hoiule antud dokumentidega tutvuda osanikud ja nende õigusjärglased, osaühingu võlausaldajad, samuti muud isikud, kellel on selleks õigustatud huvi. Kui dokumentide hoidja ei võimalda selleks õigustatud isikul dokumentidega tutvuda, võib õigustatud isik esitada kahe nädala jooksul alates keeldumise saamisest või nelja nädala jooksul alates taotluse esitamisest, kui sellele ei ole vastatud, hagita menetluses kohtule avalduse dokumentide hoidja kohustamiseks dokumentidega tutvumist võimaldama.
12.Kohus avaldab teate pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 29 lg 4).
4
Menetluskulud ja ajutise halduri tasu
13.Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda (PankrS § 150 lg 4).
14.Ajutine haldur on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 2920 eurot 50 senti, millele lisandub käibemaks. Taotluse kohaselt kulus ajutisel halduril ülesannete täitmiseks kokku 16,5 tundi tunnitasuga 177 eurot.
15.PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.
16.Taotluse kohaselt kulus ajutisel halduril PankrS §-s 22 sätestatud ülesannete täitmiseks kokku 16,5 tundi, tunnitasu 177 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades pankrotiavalduse läbivaatamisel ajutise halduri läbi viidud ülesannete mahtu ja keerukust ning tema kutseoskusi, leiab kohus, et märgitud ajakulu 16,5 tundi on vajalik ja põhjendatud.
17.Ajutise halduri tunnitasuks on praegusel juhul 177 eurot, mis on vaid 20 sendi võrra väiksem tunnitasu ülemmäärast (886/5=177,20). Kohus selgitab, et kohtul on õigus määrata ajutisele haldurile, arvestades tema töö mahtu, kutseoskusi ja menetluse keerukust, tasu PankrS § 23 lg-s 3 sätestatud ülemmäärast väiksemaas määras. Erinevate tegevuste eest võib kohus ajutisele haldurile määrata tasu ka erineva tunnitasumääraga. Näiteks aruande koostamine ja arvamuse andmine maksejõuetuse põhjuste kohta võib olla tasustatud kõrgema määraga võrreldes nt ajutise halduri ajakuluga võlgnikuga suhtlemisele ja päringute tegemisele (Varul, P. ja (koost). Pankrotiseadus I (§ 23). Komm vlj. Tartu: Juura 2024). Kohtupraktikas on leitud, et teabenõuete ja päringute esitamine on võrreldes analüütilise tööga n-ö madalama tariifiga töö, mille eest makstav tunnitasu ei ole põhjendatud analüütilise tööga samas summas (vt TrtRkK 31.08.2023. a määrus nr 2-235892). Sellest tulenevalt ei ole kohtu hinnangul pankrotiavalduste materjalidega tutvumise ja seisukoha ning tegevusplaani kujundamise, päringute koostamise ja esitamise erinevatesse registritesse ja pankadesse osaühingu vara ning kohustuste väljaselgitamiseks ja ajutise halduri toimiku koostamise eest tunnitasu määramine peaaegu ülemmääras (võrdle taotletud 177 eurot ja ülemmäär 177 eurot 20 senti) põhjendatud. Kohtu hinnangul saab eespoolviidatud toimingute tunnitasu põhjendatud suuruseks pidada 120 eurot. Tegemist ei ole keerulist analüüsi nõudvate toimingutega. Andmete analüüsimise ja aruande koostamise põhjendatud tunnitasuks loeb kohus praegusel juhul taotluses märgitud tunnitasu 177 eurot. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud ajutise halduri tasu suuruseks on praeguses menetluses kokku 2550 eurot (6,5*120(=780)+10*177(=1770)) (käibemaksuta). 5
18.PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub ajutine haldur tasu välja maksta büroole (OÜ-le Haldur), mille kaudu ta tegutseb. Tasule lisandub käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 22% (KMS § 15 lg 1). Käibemaks 24% tasult 2550 eurot on 612 eurot, seega on tasu koos käibemaksuga 3162 eurot.
19.Kuivõrd esitatud avalduse põhjal oli alust arvata, et võlgnikul puudub piisav vara ajutise halduri tasu ja kulude katteks, kohustas kohus võlausaldajat tasuma nimetatud kulutuste katteks deposiidina 3000 eurot. Võlausaldaja on viidatud summa kohtu deposiiti 19. detsembril 2025 tasunud. Seega tuleb ajutise halduri tasust 3000 eurot maksta välja võlausaldaja poolt kohtu deposiitkontole tasutud summa arvelt ja ülejäänud osas, s.o 162 eurot, mõista ajutise halduri tasu välja võlgniku pankrotivarast. Ajutise halduri tasu tuleb maksta OÜ Haldur (12390130) arvelduskontole nr EE452200221056487870 Swedbank AS-is. (allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.