2-25-118234 Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi T.O vastu 15.05.2024 sõlmitud parkimislepingust tuleneva leppetrahvi 55 euro väljamõistmiseks hagimenetlus lihtmenetlusena 55 eurot
Kohtunik
Kadi Karting
Hageja
Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood: XXX)
Hageja lepinguline esindaja
Elari Arjakas
Kostja
T.O (isikukood: XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista T.O-lt Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks leppetrahv 55 eurot.
3.Jätta menetluskulud kostja kanda.
4.Välja mõista T.O-lt Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskulud 490 eurot ja viivis tasumata menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale. Edasikaebe kord ja selgitused Kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633). Arvestades hagihinda, mis ei ületa põhinõudelt 3500 eurot ning koos kõrvalnõuetega 7000 eurot, on kohus lahendanud asja TsMS § 405 lg 1 kohaselt õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s. o ilma kohtuistungi pidamiseta; menetlusosalistele on teatatud õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud. Kohus ei anna luba lihtmenetlusotsuse edasikaebamiseks. See ei välista samas edasikaebeõiguse kasutamist. Kohus selgitab aga, et lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt 1
ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).
ASJAOLUD
1.Kohus võib lihtmenetlusotsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid (TsMS § 444 lg 1). Seega piirdub kohus käesolevalt üksnes olulisemate väidete ja asjaolude väljatoomisega.
2.Hageja esitas hagi kostja vastu, nõudes 55 euro suuruse leppetrahvi tasumist (dtl 28-34). Hageja väitel oli kostja sõiduki numbrimärgiga 888LAL omanik või vastutav kasutaja leppetrahvi väljastamise ajal (dtl 49).
3.Nimetatud sõiduk parkis 15.05.2024 parkis hageja opereeritavale parkimisalale aadressil Vitamiini tn 1 (dtl 35). Kontrollimisel tuvastas hageja, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna puudus parkimisõigust tõendav parkimiskaart või -luba, parkimiskella ei olnud kasutatud ning mobiilset parkimist ei olnud alustatud (hagi p 2.2).
4.Hageja hinnangul tekkis sõiduki parkimisega poolte vahel lepinguline suhe, kuna parkimistingimused olid parkimisalal avaldatud ning nende avaldamine kujutas endast pakkumust lepingu sõlmimiseks, millega sõiduki parkimisega nõustuti (dtl 39-48). Parkimistingimuste kohaselt tuleb rikkumise korral tasuda leppetrahv. Hageja väljastas rikkumise eest leppetrahvinõude 55 eurot maksetähtajaga 22.05.2024, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Nõue on jäänud tasumata. Kostja ei ole leppetrahvinõuet ettenähtud tähtaja jooksul vaidlustanud ega vastanud ka hageja poolt saadetud kohtueelsele nõudekirjale (dtl 51). Hageja leiab, et kostja on jätnud rahalise kohustuse täitmata ning nõuab seetõttu võlgnevuse ja menetluskulude väljamõistmist.
5.Hageja peab 03.0.2025 esitatud seisukohas kostja vastuväiteid põhjendamatuks ning jääb täielikult oma nõude juurde (dtl 78-80). Hageja ei nõustu väitega, et kostjale ei ole leppetrahvi kohta teadet edastatud, rõhutades, et vastavalt kohtupraktikale loetakse teade nõuetekohaselt kättetoimetatuks ka juhul, kui see on jäetud sõiduki kojamehe vahele. Hageja hinnangul kinnitavad esitatud fotod, et leppetrahv väljastati nõuetekohaselt ning kui kostja väidab vastupidist, lasub tal endal tõendamiskoormis. Samuti leiab hageja, et leppetrahvinõude kehtivus ei sõltu täiendavate meeldetuletuste saatmisest, kuid sellest hoolimata on kostjale saadetud kaks kirjalikku meeldetuletust tema rahvastikuregistrijärgsele aadressile. Hageja viitab, et isegi juhul, kui kiri ei jõudnud kostjani, loetakse see seaduse kohaselt kättesaaduks, kui see on saadetud mõistlikul viisil. Lisaks toob hageja esile, et pooled on ka kohtuväliselt suhelnud ning kostjale on tema küsimustele vastatud, mistõttu ei saa pidada põhjendatuks väidet, et nõuet ei ole selgitatud. Menetluskulude osas märgib hageja, et kõik kulud on vajalikud ja põhjendatud ning seotud käesoleva kohtuasjaga. Hageja on kandnud riigilõivu, maksekäsu kiirmenetluse kulud ning lepingulise esindaja tasu. Hageja hinnangul vastab nii töö maht kui ka tunnitasu senisele kohtupraktikale ning ei ole ülemäärane.
6.Kostja on 19.09.2025 esitatud vastuses märkinud, et ta ei saa aru, milline summa tuleb tasuda (dtl 60). Kohtu vastusele reageerides väljendas kostja segadust ja pahameelt, küsides, 2
kas tegemist on 45 eurose või 400 eurose trahviga, ning leidis, et talle ei ole antud piisavat teavet menetluse ega trahvi kohta, samuti küsis ta, kuhu tuleks tal avaldus esitada ja kas ta peab ise kohtusse pöörduma (dtl 62). Lisaks esitas kostja 19.09.2025 vastuse, milles ta teatas, et ei nõustu hagiga, põhjendades seda asjaoluga, et ta ei ole saanud ühtegi teadet trahvi kohta ning on ka parkimiskorraldajale (Europark) selgitanud, et sõidukile ei jäetud trahviteadet, samuti ei ole ta saanud teateid ei e-posti teel ega oma elukoha aadressile ning Europargi esindaja ei ole selgitanud otsuse õiguslikke aluseid ega viidanud asjakohastele õigusnormidele. Kostja taotleb tsiviilasja uuesti läbivaatamist ning märgib, et ei ole tehtud otsusega rahul, lisades, et on varasemalt kõik trahvid tasunud ning tema kontaktandmed on olnud kättesaadavad ja korrektsed (dtl 67).
7.Kostja on täiendavalt 20.10.2025 väljendanud, et ta ei nõustu hageja poolt temalt nõutava (dtl 98-99). Kostja väidab, et sai kõnealuse leppetrahvi olemasolust teada alles kohtu kaudu saadud kirja kättesaamisel ning enne seda ei olnud talle tema hinnangul ühtegi teadet edastatud ei posti ega e-posti teel. Kostja leiab, et hageja on jätnud oma kohustused täitmata, kuna ei ole teda nõudest nõuetekohaselt teavitanud, viidates muu hulgas sellele, et hageja on põhjendanud e-kirjade saatmata jätmist sellega, et neil puudub ligipääs tema e-posti aadressile. Samuti rõhutab kostja, et ta on viimase kahe aasta jooksul oma varasemaid kohustusi korrastanud ning ei ole saanud uusi trahve, mistõttu peab ootamatult ilmnenud nõuet ebaõiglaseks, eriti olukorras, kus ta ei olnud sellest teadlik. Kostja märgib, et varasemad Europargi trahvid on ta tasunud, kuid käesoleva nõude osas ei ole talle väidetavalt ühtegi teadet saadetud.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses võib põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2).
9.Kohus leiab, et hagile lisatud leppetrahvinõue (dtl 35), sõidukist tehtud fotod (dtl 36-38) ning muud esitatud dokumendid (sh parkimistingimused ja väljavõtted registritest) (dtl 39-48; 49) tõendavad hagis kirjeldatud asjaolusid usaldusväärselt.
10.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
11.Asjas on tuvastatud, et kostjale kuuluv või tema kasutuses olnud sõiduk numbrimärgiga 888LAL oli 15.05.2024 pargitud hageja opereeritavale tasulisele parkimisalale Vitamiini tn 1. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse ja nõustumuse kaudu. VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus lepingu sõlmimise ettepanek ning VÕS § 20 lg 1 kohaselt võib nõustumus väljenduda ka teos. Riigikohus on selgitanud, et parkimislepingu sõlmimine toimub selliselt, et parkimistingimusi sisaldavad infotahvlid kujutavad endast pakkumust ning sõiduki parkimine nõustumust (RKTKo nr 3-2-1-75-10, p 14). Seega tekkis poolte vahel parkimisleping sõiduki parkimisega.
3
12.Esitatud fotod ja parkimistingimused kinnitavad, et parkimisalal olid nähtavad tingimused, millest tulenes parkimise tasulisus ning leppetrahvi kohaldamise võimalus rikkumise korral. Kostjal oli võimalus tingimustega tutvuda enne sõiduki parkimist. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud kohustus maksta rikkumise korral kindlaksmääratud rahasumma. Asjas on tuvastatud, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna puudus parkimisõigus (ei olnud parkimiskaarti ega tasutud parkimise eest). Hageja esitas leppetrahvinõude koheselt pärast rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Riigikohus on leidnud, et selline teavitamine on mõistlik viis tahteavalduse edastamiseks (RKTKo 2-17-117146, p 12). Seega on leppetrahvinõue esitatud nõuetekohaselt ja õigeaegselt. Kostja ei ole esitanud veenvaid tõendeid, mis lükkaksid ümber hageja väited parkimislepingu rikkumise kohta. Samuti ei ole kostja tõendanud, et sõidukit ei kasutatud või et parkimine toimus õiguspäraselt. Seetõttu loeb kohus rikkumise tuvastatuks.
13.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine selle täitmata jätmine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmist. Kuna kostja ei ole leppetrahvi tasunud, on hagejal õigus nõuda selle väljamõistmist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista leppetrahv summas 55 eurot.
14.TsMS § 162 lg 1, TsMS § 138 lg 2, TsMS § 144 p 1 ja TsMS § 484 2 alusel jätab kohus menetluskulud (riigilõiv 100, maksekäsumenetluse kulud 20 ja hageja lepingulise esindaja kulu 370) kokku 490 eurot kostja kanda. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga, mida ei oleks tekkinud, kui hageja poleks pidanud kohtu poole pöörduma. TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb hageja taotlusel otsuse jõustumisest kuni täitmiseni kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Karting kohtunik
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.