Kohtu nimetus
Harju Maakohus
Kohtunik
Jüri-Karl Leppik
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.03.2026, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-128243
Tsiviilasi
Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi X vastu tasumata leppetrahvi summas 15 eurot väljamõistmise nõudes
Tsiviilasja hind
15 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Osaühing EUROPARK
(registrikood 10811490), lepinguline esindaja Elari Arjakas Kostja: X (isikukood XXX)
Menetlusliik
lihtmenetlus
Rahuldada hagi.
Mõista kostjalt Xlt hageja Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks välja 15 eurot.
Määrata menetluskulud kostja X kanda.
Mõista kostjalt Xlt hageja Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks välja menetluskulude hüvitis 600 eurot.
Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebuse võib esitada ainult siis, kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused - maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse
normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Nimetatud alustel võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 24.11.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xlt (kostja) 30 euro saamiseks. Kohus tegi 26.11.2025 võlgnikule makseettepaneku. Kostja esitas 27.11.2025 nõudele vastuväite.
Hageja esitas 30.12.2025 hagiavalduse kostja vastu 15 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt oli kostja 23.08.2024 parkinud sõiduki numbrimärgiga XXX (sõiduk) hageja opereeritaval parkimisalal Noblessner, Peetri 3, Tallinn. Kostja ei olnud parkimise eest tasunud ehk parkis sõiduki parkimistingimusi rikkudes. Hageja esitas kostjale leppetrahvinõude summas 55 eurot, mille tasumise tähtpäev oli 30.08.2024. Kostja tasus 12.09.2024 hagejale 40 eurot. Hageja oli selgelt leppetrahviteatele märkinud, et nõustub 40 euro tasumisega üksnes juhul, kui kostja tasub leppetrahvi hiljemalt 30.08.2024.
Kostja vaidles hagile vastu. Kostja on tasunud hagejale 40 eurot 21 päeva jooksul trahvi väljastamisest. Kostja ei ole hoidnud enda kohustuste täitmisest kõrvale ning hageja ei teatanud nõude osalisel rahuldamisel, et osa nõudest on täitmata. Kohtueelseid meeldetuletusi ei ole kostja kätte saanud ning esimene teade oli kohtu makseettepanek. Hageja ei ole käitunud nõuete esitamisel heas usus ning nõude sissenõudmisega kaasnenud kulud ei ole proportsionaalsed. Kostja ei vaidle vastu, et hageja teatas leppetrahvist 23.08.2024 ning kostja sai selle samal päeval sõiduki kojamehe vahelt kätte.
Kohtu põhjendused
Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.
Kohus lahendab käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lõike 1 alusel. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lõikes 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. See tähendab, et maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima
2 (6)
tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit arvesta (RKTKo 04.05.2016, 3-2-1-2316, p 16).
Hageja nõuab kostjalt 23.08.2024 esitatud leppetrahvinõude tasumist, sest kostja on rikkunud parkimislepingust tulenevat kohustust. Leppetrahv on võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lõike 1 järgi lepingus ettenähtud kohustus maksta lepingu rikkumisel kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Seega on leppetrahvi maksmise kohustuse eelduseks kehtiva lepingu ja leppetrahvi kokkuleppe olemasolu, kostja kohustuse rikkumine (VÕS § 100) ning kostja vastutus lepingu rikkumise eest (VÕS §-d 103 ja 160). Lisaks peab hageja teatama kostjat leppetrahvi nõudmisest mõistliku aja jooksul (VÕS § 159 lg 2). Leppetrahvi eelduseks olevaid asjaolusid peab TsMS § 230 lõike 1 esimese lause järgi tõendama hageja (RKTKo 10.05.2017, 3-2-1-36-17, p 11). Üldjuhul piisab leppetrahvinõude tõendamiseks sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha (RKTKo 06.12.2017, 2-153430/58, p 18).
Leping loetakse sõlmituks pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9). Parkimislepingule on iseloomulik, et see sõlmitakse ühelt poolt parkimiskorraldaja poolt vastava teabe (infotahvlite) avaldamisega parkla sissesõidu juures ning teistelt poolt parkija poolt sõiduki parkimisega vastavate tingimuste mõjupiirkonnas (vt RKTKo 23.03.2016, 3-2-1-3-16, p 11 teine lõik; TlnRnKo 29.06.2023, 2-22-136652, p 8). Kohus leiab, et praegusel juhul on parkimisleping on sõlmitud tüüptingimustel VÕS § 35 lõike 1 mõttes ning tüüptingimused on saanud VÕS § 37 lõike 1 järgi lepingu osaks, sest lepingutingimused (dtl 83) on infotahvlitega kostjale teatavaks tehtud (dtl 31-36).
Hageja väitel ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist ehk kostja oli jätnud parkimise eest tasumata (p 2.2; dtl 22). Kostja ei ole väitnud, et tal polnud kohustust parkimise eest tasuda või et ta oli tasu maksnud.
3 (6)
rikkunud VÕS § 271 ja lepingupunktis 4 sätestatud kohustust tasuda parkimistasu ehk üüri.
4 (6)
Järelikult oli hagejal õigus alates 31.08.2024 leppetrahvi sissenõudmiseks esitada hagi või maksekäsu kiirmenetluse avaldus. Kehtiva õiguse järgi ei ole kohtusse pöördumise eelduseks nõudekirja või muu teate edastamine. Kostjal oleks olnud endal võimalik täiendavate kulude vältimiseks hiljemalt maksettepaneku saamisel hagejaga suhelda ning näiteks kompromiss sõlmida. Kostja esitas ise vastuväite ning pidi seega arvestama, et vaidlus võib jätkuda hagimenetluses, sest teda oli 26.11.2025 maksettepanekus selle kohta hoiatatud.
5 (6)
juhul hagejale osutatud õigusteenuse tunnitasu 120 eurot pidada tavapäraseks ja põhjendatuks ning vastab kohtuvaidluse olemusele. Kohus loeb õigusteenuse osutamiseks kulunud aja põhjendatuks ja vajalikuks kuluks 480 eurot ilma käibemaksuta, arvestades esindaja kulude suurust tervikuna.
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.