Kohtu nimetus
Harju Maakohus
Kohtunik
Jüri-Karl Leppik
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.03.2026, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-122513
Tsiviilasi
Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi Oxford Sustainable OÜ vastu leppetrahvi ja sissenõudmiskulude väljamõistmise nõudes
Tsiviilasja hind
40 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Osaühing EUROPARK
(registrikood 10811490), lepinguline esindaja Elari Arjakas Kostja: Oxford Sustainable OÜ (registrikood 11503017), seaduslik esindaja H B
Menetlusliik
lihtmenetlus
Rahuldada hagi.
Mõista kostjalt Oxford Sustainable OÜ-lt hageja Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks välja 40 eurot.
Määrata menetluskulud kostja Oxford Sustainable OÜ kanda.
Mõista kostjalt Oxford Sustainable OÜ-lt hageja Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks välja menetluskulude hüvitis 696 eurot.
Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebuse võib esitada ainult siis, kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused - maakohtu otsuse tegemisel on
selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Nimetatud alustel võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 19.09.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Oxford Sustainable OÜ-lt (kostja) 55 euro saamiseks. Kohus tegi 22.09.2025 võlgnikule makseettepaneku. Kostja esitas 25.09.2025 nõudele vastuväite.
Hageja esitas 24.10.2025 hagiavalduse (täpsustatud 29.10.2025) kostja vastu 55 euro nõudes, millest 25 eurot oli võlgnevus tasumata leppetrahvi eest ja 30 eurot sissenõudekulud võlaõigusseaduse (VÕS) § 1131 lõike 1 alusel. Hagiavalduse kohaselt oli kostja 20.09.2024 parkinud sõiduki numbrimärgiga xxxx (sõiduk) hageja opereeritaval parkimisalal Xxxx. Kostja ei olnud parkimise eest tasunud ehk parkis sõiduki parkimistingimusi rikkudes. Hageja esitas kostjale leppetrahvinõude summas 55 eurot. Hageja leiab, et tal on õigus lisaks leppetrahvile nõuda ka sissenõudmiskulusid VÕS § 1131 lõike 1 alusel summas 40 eurot. Kostja tasus 29.11.2024 hagejale 40 eurot, millest hageja arvestas 10 eurot sissenõudmiskulude ja 30 eurot leppetrahvinõude katteks.
Kostja vaidles hagile vastu. Kostja on tasunud 40 eurot, ehkki makse toimus mõningase viivitusega. Lisaks on kostja kohtumenetluse ajal tasunud ülejäänud 15 eurot. Hagi on suunatud kuntslikult menetluskulude tekitamisele. Hageja ei ole käitunud nõuete esitamisel heas usus ning sissenõudmiskulud ei ole proportsionaalsed. Kostja palub hagiavalduse jätta rahuldamata, sest hageja põhinõue on täielikult tasutud.
Hageja esitas 05.01.2026 taotluse nõudest osaliseks loobumiseks kohtumenetluse jooksul tasutud 15 euro osas. Kohus võttis loobumise 13.02.2026 määrusega vastu, lõpetas loobutud osas menetluse ning jätkas menetlust hageja 40 euro suuruse nõude osas. Kohtu põhjendused
Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.
Kohus lahendab käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lõike 1 alusel. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja
2 (6)
lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lõikes 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. See tähendab, et maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit arvesta (RKTKo 04.05.2016, 3-2-1-2316, p 16).
Hageja nõuab kostjalt 20.09.2024 esitatud leppetrahvinõude tasumist, sest kostja on rikkunud parkimislepingust tulenevat kohustust. Leppetrahv on VÕS § 158 lõike 1 järgi lepingus ettenähtud kohustus maksta lepingu rikkumisel kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Seega on leppetrahvi maksmise kohustuse eelduseks kehtiva lepingu ja leppetrahvi kokkuleppe olemasolu, kostja kohustuse rikkumine (VÕS § 100) ning kostja vastutus lepingu rikkumise eest (VÕS §-d 103 ja 160). Lisaks peab hageja teatama kostjat leppetrahvi nõudmisest mõistliku aja jooksul (VÕS § 159 lg 2). Leppetrahvi eelduseks olevaid asjaolusid peab TsMS § 230 lõike 1 esimese lause järgi tõendama hageja (RKTKo 10.05.2017, 3-2-1-36-17, p 11). Üldjuhul piisab leppetrahvinõude tõendamiseks sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha (RKTKo 06.12.2017, 2-15-3430/58, p 18).
Pooled ei vaidle, et kostja on sõiduki vastutav kasutaja, kostja sõlmis hagejaga lepingu ja on osaliselt leppetrahvi tasunud. Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lõigetest 2 ja 4 lähtuvalt ilma tõendeid hindamata tuvastatuks.
Leping loetakse sõlmituks pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9). Parkimislepingule on iseloomulik, et see sõlmitakse ühelt poolt parkimiskorraldaja poolt vastava teabe (infotahvlite) avaldamisega parkla sissesõidu juures ning teistelt poolt parkija poolt sõiduki parkimisega vastavate tingimuste mõjupiirkonnas (vt RKTKo 23.03.2016, 3-2-1-3-16, p 11 teine lõik; TlnRnKo 29.06.2023, 2-22-136652, p 8). Kohus leiab, et praegusel juhul on parkimisleping on sõlmitud tüüptingimustel VÕS § 35 lõike 1 mõttes ning tüüptingimused on saanud VÕS § 37 lõike 1 järgi lepingu osaks, sest lepingutingimused (dtl 75) on infotahvlitega kostjale teatavaks tehtud (dtl 33-35). Kohus peab omal algatusel kontrollima ka tüüptingimustel sõlmitud lepingupunktide kehtivust VÕS §-de 42-44 järgi (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386/18, p 14.2). Sealjuures tuleb kehtivuse kontrollimisel arvestada, kas auto parkija oli tarbija või majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik (RKTKo 26.01.2017, 3-2-1-80-16, p 26). Kohus leiab, et praegusel juhul on tüüptingimustel sõlmitud leppetrahvikokkulepe lepingu osaks ja kehtiv. Kohus arvestab sealjuures, et parkimistasu 30 minuti eest oli 2,5 eurot, kuid ühe ööpäeva eest mitte rohkem kui 20 eurot (dtl 33) ja leppetrahv ei asenda parkimistasu nõudmise õigust. Kostja ei ole väitnud, et leppetrahvikokkulepe oleks ebamõistlik ega pole välja toonud asjaolusid, mis praegusel juhul võimaldaksid kohtul teistsugusele järeldusele jõuda.
3 (6)
tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist ehk kostja oli jätnud parkimise eest tasumata (p 2.2; dtl 24). Kostja ei ole väitnud tal polnud kohustust parkimise eest tasuda või et ta oli tasu maksnud.
4 (6)
5 (6)
(allkirjastatud digitaalselt) Jüri-Karl Leppik kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.