2-24-2158/11 - Muud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

K.B. esitas 08.02.2024. a Harju Maakohtule maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamiseks. Avalduse kohaselt olid võlgnikul avalduse esitamise seisuga kohustused 4 võlausaldaja ees kokku summas 24 194,30 eurot. Võlgniku igakuised sissetulekud olid kokku 1354 eurot, igakuised väljaminekud kokku 1002,50 eurot. Avalduse kohaselt võttis võlgnik 2019 aastal tarbijakrediiti isiklike vajaduste katteks, hiljem võttis võlgnik veel mitu tarbijakrediiti samal eesmärgil. Siis tekkisid võlgnikul raskused krediidilepingutest tulenevate kohustuste täitmisega ning võlgnik oli sunnitud võtma uusi laene varasemate laenude tagasimaksete tegemiseks. Nii tekkis olukord, kus igakuiste tagasimaksete suurus võlausaldajatele ületas võlgniku igakuise sissetuleku määral, et tal ei jäänud endale vahendeid ära elamiseks ja lapse ülalpidamiseks. Võlgade ümberkujundamise menetlus aitab võlgnikul makseraskused ületada ja perekonna kodu säilitada. Võlgniku tagatiseta rahaliste kohustuste ümberkujundamisel kohustuste täitmise pikendamise, osadena täitmise ja kohustuste vähendamise teel on võimalik makseraskused ületada. 20.02.2024. a määrusega võttis kohus K.B. maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas K.B. usaldusisikuks Oliver Ennoki. 22.03.2024. a esitas usaldusisik kohtule K.B. vara- ja võlanimekirja ning usaldusisiku aruande. Usaldusisik oli seisukohal, et on alus algatada võlgniku võlgade ümberkujundamise menetlus, kuna võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt maksejõuetu. Usaldusisik ei tuvastanud võlgade ümberkujundamise menetluse algatamata jätmise asjaolusid. 21.08.2024. a algatas kohus K.B. võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustas usaldusisikut esitama kohtule võlgade ümberkujundamiskava. 15.10.2024. a esitas usaldusisik kohtule K.B. võlgade ümberkujundamiskava. Võlgniku varad, ümberkujundatavad kohustused ning võlgade ümberkujundamine Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi võlausaldajate ees kokku 33 234,27 eurot. Võlgnik töötab XXX AS-is ja tema töötasuks on 1300 eurot kuus, lisaks laekub iga kuu peretoetus 80 eurot. Võlgnik on abielus, abikaasade varasuhe on ühisvara. Võlgnikule ja ta abikaasale kuulub kaasomandina kinnistu registriosaga nr xxxxxxxxx, korter asukohaga xxx. Nimetatud kinnistu registriosa neljandasse jakku on kantud hüpoteek summas 91 845 eurot Swedbank AS kasuks. Võlgade ümberkujundamiskavast on Swedbank AS nõue välja jäetud. Swedbank AS-i esitatud andmete kohaselt on võlgnik kaassaajaks laenulepingus nr 18-056291-EL, laenujääk 58 416,73 eurot. Võlgnik tasub laenulepingust tulenevad kohustused Swedbank AS-i ees vastavalt lepingule kava väliselt koos abikaasaga. Usaldusisik on võlgade ümberkujundamiskavas märkinud, et võlgnik näeb end kohustusi tasumas osamaksetena, maksegraafiku alusel, enda töötasust. Võlgade ümberkujundamise menetlusega soovib võlgnik säilitada korterit, kus ta perega elab ja mis on abikaasaga ühisvaras.

2-24-2158 Kohus leiab käesolevas menetluses, et õigustatud huvide kaalumisel saab arvestada, et võlgnikul on stabiilne sissetulek ning ta on valmis tegema jõupingutusi makseraskuste ületamiseks, sh maksma igakuiselt märkimisväärse osa oma sissetulekust võlausaldajatele. Võlgniku selgituste kohaselt aitab võlgade ümberkujundamine tal makseraskused ületada ja perekonna kodu säilitada. FIMS § 24 lg 1 näeb ette, et pärast ümberkujundamiskava koostamist ja enne kohtule esitamist toimetab usaldusisik selle koos avalduse, võlgniku vara- ja võlanimekirja ning muude lisadega viivitamata kätte ümberkujundamiskavas nimetatud võlausaldajatele, kelle nõuete ümberkujundamist taotletakse. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt määrab usaldusisik võlausaldajatele ümberkujundamiskava kättetoimetamisel usaldusisikule seisukoha esitamiseks tähtaja, mis on vähemalt kaks nädalat, kuid mitte üle nelja nädala ümberkujundamiskava kättesaamisest. Võlausaldaja esitab seisukoha, kas ta nõustub võlgniku andmetega tema nõude ja selle tagatuse kohta, võla arvestusega ja võla ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil. Kui võlausaldaja ei nõustu võla ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil, peab ta märkima, kas ta nõustuks võla ümberkujundamisega muul viisil. Üksi K.B. võlausaldaja usaldusisiku poolt koostatud ümberkujundamiskavale vastuväiteid esitanud ei ole. FIMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. FIMS § 27 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus jätta ümberkujundamiskava sõltumata FIMS § 26 lg-tes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui võlgnik ei ole makseraskustes või kui need on ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta, muuhulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada, või võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmisega. Praegusel juhul ei ole tegemist FIMS § 27 lg 1 p-s 1 toodud olukorraga. Vaidlust ei ole selles, et võlgnik on makseraskustes. Kohus on seisukohal, et käesoleva menetluse käigus on võlausaldajatel tõenäoliselt võimalik saavutada oma nõude rahuldamine suuremas ulatuses kui pankrotimenetluse kaudu. Võlgnikule ja ta abikaasale kuulub küll kaasomandina kinnistu (korter) registriosaga nr xxxxxxxxx, kuid nimetatud kinnistu registriosa neljandasse jakku on kantud hüpoteek summas 91 845 eurot Swedbank AS kasuks. Pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p-st 1 tulenevalt rahuldatakse pankrotimenetluses esimeses järgus pandiga tagatud nõuded. FIMS § 49 kohaselt kestaks kohustustest vabastamise menetlus kolm aastat alates pankroti väljakuulutamisest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluses saaks võlgniku igakuise sissetulekuga arvestada üksnes TMS § 132 sätestatut järgides. Võlgniku ülalpidamisel on alaealine laps. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kinnitades võlgade ümberkujundamise kava, tagatakse võlausaldajatele ümberkujundamiskava täitmisel nõuete rahuldamine mitte väiksemas ulatuses sellest, mida võlausaldajatel oleks võimalik saavutada pankrotimenetluses, mistõttu on võlgade ümberkujundamise kava kinnitamine põhjendatud ning see ei kahjusta võlausaldajate huve. Kohus leiab, et võlgniku võlgade ümberkujundamiskavas taotletud abinõud on lubatud. Võlgnik täidab oma kohustusi võlausaldajate ees proportsionaalselt iga võlausaldaja nõude suurusega. Võlgnikul tuleb täita oma kohustused igakuiste osamaksetena iga kuu 15. kuupäevaks. Võlgnik täidab oma kohustusi 72 kuu jooksul. Seadusandja on jätnud seaduses (FIMS) sätestamata ümberkujundamiskava tähtajad, seega on see kohtu diskretsiooniotsustus iga konkreetse üksikjuhtumi korral. Tartu Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-22-10060 15.02.2023. a tehtud määruses leidnud, et võlgniku eesmärk kava täitmise järgselt tavapärasesse ellu naasta ja oma

2-24-2158 sissetulekut ise tarbida peab olema horisondil, hoomatavas kauguses ning 5-aastast perioodi saab pidada põhjendatuks. Käesoleval juhul täidetakse kava 6 aasta jooksul, mis kohtu hinnangul on proportsionaalne ega kahjusta võlausaldajate huvisid ülemääraselt. Tulenevalt eeltoodust kinnitab kohus võlgade ümberkujunduskava. Kohus selgitab, et FIMS § 38 kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast ümberkujundamiskava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes ümberkujundamiskavas kokkulepitud, kuid ümberkujundamiskava kohaselt täitmata ulatuses. Kohus selgitab, et võlgnik on kohustatud täitma aruandluskohustust usaldusisiku ees FIMS § 35 kohaselt, esitades selleks iga poole aasta järel aruande ümberkujundamiskava täitmise kohta. Usaldusisiku tasu FIMS § 54 lg-st 3 lähtuvalt määratakse võlgade ümberkujundamise menetluses usaldusisikule tasu käesolevas paragrahvis sätestatu kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel ja kava üle järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel. FIMS § 54 lg 4 kohaselt määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. Usaldusisiku aruande kohaselt oli päringute tegemise, võlgnikuga suhtlemise, andmete analüüsimise, nõuete hindamise, ümberkujundamise kava koostamise, võlausaldajatele edastamise ning kohtule kinnitamiseks esitamise ajakulu kokku 10 tundi. FIMS § 54 lg 5 sätestab, et usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise kava üle järelevalve teostamisel ja kohustustest vabastamise menetluses on summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 1 1 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Kohus määrab usaldusisiku tasuks ümberkujundamiskava koostamise eest 1200 eurot (1 tund – 120 eurot), millele lisandub käibemaks 264 eurot. Menetluskulude jaotus FIMS § 8 lg 2 alusel jätab kohus võlgniku menetluskulud võlgniku kanda. FIMS § 8 lg 3 alusel jäävad võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik