Võlaõigus

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-5645 B2 Impact OÜ (end. OK Incure OÜ) hagis A K vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palub hagiavalduses kostjalt välja mõista kostja ja Swedbank AS vahel sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 8247,55 eurot, intress 512,23 eurot, viivis 1216,70 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot; laenulepingust xxxx tulenev põhivõlgnevus 1283,14 eurot, intress 83,08 eurot, viivis 294,70 eurot; laenulepingust xxxx tulenev põhivõlgnevus 190,25 eurot, intress 14,63 eurot ja viivis 53,41 eurot ning menetluskulud 840 eurot, menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni. 01.10.2024 menetlusdokumendiga esitas hageja uuesti intressiarvestuse jäädes hagis esitatud intressinõuete juurde. Kostja on menetlusse võtmise kohtumääruse ja hagiavalduse koos lisadega AET-i kaudu kätte saanud 02.05.2024, kohtu poolt määratud tähtajaks 22.05.2024 ei ole kostja hagile vastust esitanud. 28.05.2024 rahuldas kohus hageja tõendite kogumise taotluse. Kohus kohustas Swedbank AS-i esitama Viru Maakohtule (viide tsiviilasja nr 2-24-5645, e-posti teel: [email protected]) kostja ja Swedbank AS vahel sõlmitud väikelaenulepinguga nr xxxx periood 08.03.2018-08.09.2018, laenulepinguga nr xxxx periood 07.04.2018-07.10.2018 ja laenulepinguga nr xxxx periood 18.07.2018-18.01.2019 seonduvalt kostja krediidivõimelisuse hindamiseks kostja kontoväljavõtted eeltoodud perioodide osas. Kohtumääruse punktis 2 märgitud tõendid tuli Swedbank AS-il esitada Viru Maakohtule 14 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest arvates. 06.06.2024 esitas Swedbank AS 28.05.2024 kohtumääruses märgitud tõendid. Kostjale on

viidatud dokumendid kätte toimetatud isiklikult 18.07.2024 tööandja vahendusel. Kohtukutse istungile on kostja isiklikult kätte saanud 30.09.2024 tööandja vahendusel. Kostja 16.10.2024 määratud kohtuistungile ei ilmunud ja ei teatanud mitteilmumise põhjusest. Hageja esitas kohtuistungil taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus rahuldas hageja taotluse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. TsMS § 413 lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus asub seisukohale, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Tagaseljaotsuse tegemise keeldumiseks aluseid tuvastatud ei ole (TsMS § 413 lg 3). Seega lahendab kohus hagi tagaseljaotusega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär (VÕS § 113 lg 1). VÕS § 1132 lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta: sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-89-08 punktis 15 märkinud, et alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise või kahju hüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest). Hageja palub kostjalt välja mõista kostja ja Swedbank AS vahel sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 8247,55 eurot, intress 512,23 eurot, viivis 1216,70 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot; laenulepingust xxxx tulenev põhivõlgnevus 1283,14 eurot, intress 83,08 eurot, viivis 294,70 eurot; laenulepingust xxxx tulenev põhivõlgnevus 190,25 eurot, intress 14,63 eurot ja viivis 53,41 eurot ning menetluskulud 840 eurot, menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni. 01.10.2024 menetlusdokumendiga esitas hageja uuesti intressiarvestuse jäädes hagis esitatud intressinõuete juurde. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud, vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole rikutud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja järgmised nõuded: -kostja ja Swedbank AS vahel sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 8247,55 eurot, intress 512,23 eurot, viivis 1216,70 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot;

- laenulepingust xxxx tulenev põhivõlgnevus 1283,14 eurot, intress 83,08 eurot, viivis 294,70 eurot; - laenulepingust xxxx tulenev põhivõlgnevus 190,25 eurot, intress 14,63 eurot ja viivis 53,41 eurot. Kohus märgib tulenevalt istungil antud selgitusest ja hageja täiendavast menetlusdokumendist intressi suuruse ja arvestuse osas, et kohus sai erinevad arvestused kasutades intressikalkulaatorit kuna kalkulaator arvestab 365 päeva. Käesolevas asjas tuleb aga kohaldada lepingute p 5.1, mille kohaselt intressi arvestamisel lähtub pank tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast. Hageja intressi arvestus on õige. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus rahuldab hagi ja TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulu 840 eurot (riigilõiv). Kohus leiab, et hageja menetluskulu on põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 840 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.