Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

aukude lappimise. Meile kuuluv teelõik on juba väga halvas seisus ja varsti on seda autot lõhkumata keeruline kasutada. Plaanis oli kogu lõik uuesti asfalteerida, aga üksi Kroonikeskus OÜ omanik seda kindlasti rahastama ei hakka.“ Täiendavalt on kostja 22.06.2021 märkinud, et „Kroonikeskus OÜ omaniku ettepanek ning ainus tingimus oli ja on seda endiselt, et Maxima tasub poole kulutustest. Sellest taganema pole ta nõus ning vastasel juhul jääb tee remontimata ning Kroonikeskus OÜ lihtsalt sulgeb läbipääsu omale kuuluvalt teeosalt, kuna meil seda teed otseselt vaja pole.“ Eeltoodust nähtub, et pooled on ka varasemalt praktikas teed kasutanud ühtselt ning ka kostja tahe on olnud, et kasutamisest tekkinud kulutused hüvitataks võrdselt. Lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda poolte tegelikust tahtest, arvestades kõiki kohtule esitatud asjaolusid ning seda, kuidas lepingupooled ise sõlmitud lepingut mõistsid. Arvestades, et pooled on ka varasemalt ühiselt asja vallanud ning avaldanud soovi kulutused võrdselt jagada, siis oli tegemist poolte tahtega. Ka antud juhul pöördus kostja ise esmalt hageja poole tee korrastamiseks ning kulutuste jagamiseks võrdselt. Kuivõrd kostja omalt poolt lisas 05.05.2023, et „aga suhelge siis soodsama pakkujaga otse, ilma minu vahenduseta“, siis haaras hageja initsiatiivi ning leidis soodsaima pakkumise, antud vastusest ei olnud võimalik välja lugeda, et see võis puudutada üksnes Tee Korda OÜ pakkumist. Kuivõrd AS TREF oli vaidlusaluse objekti vahetusläheduses töid teostamas ning AS TREF eksis teiste tööde teostamisel, õnnestus saada hagejal AS-ilt TREF kõige soodsam pakkumine. Seega teostati töid vastavalt kokkuleppele. Alternatiivselt, oleks hagejal õigus nõuda kulutuste hüvitamist alusetu rikastumise sätete järgi, kuivõrd hageja lasi korrastada kostjale kuuluva tee ehk olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära. Arvestades, et alternatiivselt on hageja teise isiku esemele (kostjale kuuluvale teele) teinud kulutusi (kostjale kuuluvat teed parandati), siis kuuluvad hüvitamisele antud tee osas tehtud kulutused. Kuivõrd antud tee on kostjal kaasomandis, siis kuuluksid kulutused hüvitamisele 50% ulatuses. II Kostja vastuväited ja seisukohad. Hageja ja kostja vahel ei ole hageja väidetud lepingulist suhet. Kostja on seisukohal, et pooled ei ole sõlminud kokkulepet, mille kohaselt tellib hageja Võru tn 55f sissesõidutee asfalteerimistööd AS-ilt TREF ning pooled kannavad asfalteerimistööde kulud võrdsetest osades. Kostja ei ole andnud nõustumust sellise kokkuleppe sõlmimiseks ega muul viisil sellise kokkuleppe sõlmimiseks tahteavaldust teinud. Vaidlust ei ole selles, et pooled pidasid läbirääkimisi Võru tn 55f sissesõidutee asfalteerimistööde tellimiseks ja nende töödega seotud kulude kandmiseks. Kostja möönab, et kostja haldusjuht S. O. saatis 05.05.2023 hageja esindajale e-kirja, milles märkis: „Aga suhelge siis soodsama pakkujaga otse, ilma minu vahenduseta.“ Kostja ei nõustu aga sellega, et S. O. e-kiri on käsitletav kostja nõustumusena hageja väidetud kokkuleppe sõlmimiseks. Osundatud e-kirjaga ei nõustunud kostja sellega, et hageja võib ilma kostja eelneva nõusolekuta valida asfalteerimistööde teostaja ja otsustada temaga sõlmitava töövõtulepingu tingimuste üle ning kostja hüvitab hagejale 50% selliselt sõlmitud lepingu maksumusest. Kostja haldusjuhi poolt 05.05.2023 e-kirjas avaldatu tõlgendamisel tuleb arvestada nimetatud kirjale eelnevate ja järgnevate e-kirjadega. Kõnealune kostja haldusjuhi e-kiri oli vastus hageja esindaja e-kirjale, milles oli muuhulgas kirjas: „Ei, me ei tee midagi ilma Teie nõusolekuta. /.../ Meie insener võrreldes mõlemad pakkumised ja küsis ise täiendavad küsimused Teed Korda OÜ poolt. Ootame nende poolt vastust. /.../ Kui Teed Korda OÜ kinnitab sama tehnoloogiat, siis meile sobib küll. Oleme nõus tasuda vähem“. Kostja haldusjuhi 05.05.2023 e-kirjas on soodsama pakkuja all peetud silmas Tee Korda Osaühingut, kellelt kostja oli varasemalt saanud odavama hinnapakkumise Võru tn 55f sissesõidutee asfalteerimistööde teostamiseks kui hageja oli saanud aktsiaseltsilt

TREF. Soovitus suhelda Teed Korda Osaühinguga otse, puudutas suhtlemist seoses asfalteerimistööde tehnoloogiaga, mille osas hageja soovis täiendavat infot saada. Kostja haldusjuhi 05.05.2023 e-kirjas on muuhulgas märgitud: „Omalt poolt lisan nii palju, et kui Kroonikeskus OÜ’l on laual oluliselt soodsam pakkumine, siis juhatus lähtub pakutavast hinnast ja nii on see alati olnud ja jääb ka edaspidi olema.“ Kostja leiab, et osundatust nähtub üheselt, et asfalteerimistööde teostamise tingimused tulid kostja juhatusega kooskõlastada. Hageja ei kooskõlastanud kostjaga aktsiaseltsiga TREF sõlmitud lepingu tingimusi ega leppinud kostjaga kokku, et tööd tellitakse aktsiaseltsilt TREF tingimustel, milles hagejaga aktsiaseltsiga TREF lepingu sõlmis. Kostja märgib, et hageja on esitanud asja juurde vaid osa hageja ja kostja vahelisest asfalteerimistööde tellimist puudutavast e-kirjavahetusest. Sellega on hageja loonud ebaõige ettekujutuse hageja ja kostja vahel toimunud läbirääkimistest ning asfalteerimistööde tellimist ja teostamist puudutavatest asjaoludest. Hageja ei ole esitanud asja juurde hageja esindaja A. D. 05.05.2023 e-kirja, mis on saadetud vastuseks kostja haldusjuhi S. O.le eespool viidatud 05.05.2023 e-kirjale. Nimetatud e-kirjas andis A. D. S. O.le teada, et sai Tee Korda Osaühingult uue hinnapakkumise ja et hageja on nõus jagama kostjaga Tee Korda Osaühingule tasutavad kulud võrdsetes osades. E-kirjale oli lisatud Tee Korda Osaühingu hinnapakkumine. Nimetatud e-kiri kinnitab kostja väidet, et kostja haldusjuhi 05.05.2023 ekirjas sisalduv palve suhelda soodasama pakkujaga otse, ilma tema vahenduseta, puudutas vaid suhtlemist Tee Korda Osaühinguga seoses nende pakkumuse ja selle tingimustega ning mõlemad pooled mõistsid seda selliselt. Seda, et hageja sai aru, et ta peab parima pakkumise kostjaga kooskõlastama, kinnitab ka hageja esindaja 09.05.2023 e-kiri. Hageja esindaja kirjutas 09.05.2023 kostja haldusjuhile: „Manuses on TREF uus hinnapakkumine kooskõlastamiseks. Kulud jagame 50/50.“ Nimetatud kirjale oli lisatud aktsiaseltsi TREF hinnapakkumine. Hageja vastav kiri tõendab, et pooltevahelised läbirääkimised kokkuleppe sõlmimiseks asfalteerimistööde tellimiseks ja sellega seotud kulud kandmiseks jätkusid pärast 05.05.2023. Kui pooled oleksid 05.05.2023 sõlminud hageja väidetud kokkuleppe, ei oleks hageja kostjale eespool viidatud 05.05.2023 ekirja koos Tee Korda Osaühingu hinnapakkumisega ja 09.05.2023 e-kirja koos aktsiaseltsi TREF hinnapakkumisega saatnud ega nende kooskõlastamist palunud. Kostja ei nõustunud sellega, et hageja tellib Võru tn 55f kinnistu sissesõidutee asfalteerimistööd aktsiaseltsilt TREF ega kooskõlastanud hageja 09.05.2023 edastatud hinnapakkumist. Kuna kostja ei nõustunud hageja 09.05.2023 e-kirjas tehtud pakkumusega, ei ole poolte vahel sõlmitud kokkulepet aktsiaseltsilt TREF asfalteerimistööde tellimiseks ja nimetatud tööde kulude võrdseks jagamiseks. Hageja väidab, et Võru tn 55f kinnistu sissesõidutee asfalteerimistööd teostati kostja juhiste järgi, sest tööd teostati kõige odavama pakkumise põhjal. Kostja ei nõustu selle väitega. Kostja ei ole andnud hagejale nõusolekut sõlmida asfalteerimistööde teostamiseks töövõtulepingut kõige odavama pakkumuse teinud isikuga. Kostja märgib, et aktsiaselts TREF poolt koostatud tööd ei vastanud ka tingimustele, mille kostja oli läbirääkimiste käigus asfalteerimistööde tellimise ja nendega seotud kulude jagamise eelduseks seadnud. Nimelt avaldas kostja juba 06.04.2023 e-kirjas, et Võru tn 55f sissesõidutee remonttööd peavad hõlmama uue aluspinnase rajamist. Hagiavalduses on samuti esile toodud, et kostja soovis, et teekatte remont teostatakse koos korraliku ja uue aluspinnaga. Kostjale teadaolevalt ei rajanud aktsiaselts TREF sissesõidutee remonttöid teostades teele uut aluspinnast.

Kostja märgib, et aktsiaselts TREF asus ajal, mil hageja ja kostja pidasid läbirääkimisi Võru tn 55f kinnistu juurdepääsutee remonttööde teostamise osas, ekslikult, ilma, et tal oleks olnud selleks kummagi poolega leping sõlmitud, Võru tn 55f kinnistul töid teostama. Kostja selgitab, et Võru tn 55f kinnistu sissesõidutee kuulub kahe kinnistu koosseisu: Võru tn 55f kinnistu ja Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Võru tänav T55 kinnistu (registriosa nr 8497350; edaspidi Võru tänav T55 kinnistu) koosseisu. Võru tänav T55 omanik on Tartu linn. Tartu linn tellis Aktsiaseltsilt TREF talle kuuluval Võru tänav T55 kinnistul asuva tee parandustööd. Nimetatud tööde teostamise käigus freesisid aktsiaseltsi TREF töötajad ekslikult Võru tn 55f kinnistu sissesõidutee asfaltkatte. Pärast seda, kui aktsiaselts TREF oma eksimuse avastas, tegi aktsiaselts TREF hagejale ettepaneku tööde teostamise osas kokkuleppe sõlmimiseks, et nad saaksid tehtud töö eest tasu. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et aktsiaseltsi TREF ettepanek oli tehtud hagejale. 08.05.2023 leppisid hageja ja aktsiaselts TREF kokku Võru tn 55f kinnistu sissesõidutee asfalteerimistööde teostamises ja maksumuses. Kostja aktsiaseltsiga TREF ühtegi kokkulepet ei sõlminud. Samuti ei sõlminud kostja hagejaga kokkulepet aktsiaseltsilt TREF tööde tellimiseks ja tööde maksumusest 50% hagejale hüvitamise osas. Poolte vahel ei ole sõlmitud lepingut, mille alusel oleks hagejal õigus nõuda kostjalt 50% tasust, mille hageja aktsiaseltsiga TREF sõlmitud lepingu alusel aktsiaseltsile TREF tasus, hüvitamist. Kostja ei nõustu, et alternatiivselt on hagejal õigus nõuda kostjalt vaidlusaluste kulude hüvitamist AÕS § 72 lg 4 alusel. AÕS § 72 lg-st 4 tulenev nõue saab olla ühel kaasomanikul teise kaasomaniku vastu. Kostja ja hageja ei ole Võru tn 55f kaasomanikud. Võru tn 55f on kostja ja CORE PROPERTIES OÜ kaasomandis. Hageja ei ole Võru tn 55f kinnistu omanik. Kostja märgib, et isegi kui hageja oleks Võru tn 55f kaasomanik, ei oleks hagejal kostja vastu AÕS § 72 lg 4 tulenevat nõuet. Hageja poolt aktsiaseltsilt TREF tellitud sissesõidutee tööd vajalikud kulutused TsÜS § 63 p-i 1 tähenduses, mida hageja oleks olnud õigustatud tegema kostja nõusolekuta. Hageja esitas hageja ja kostja varasema kirjavahetuse aastast 2021. Kostja märgib, et esitatud kirjavahetus ei ole asjakohane, sest ei ole seotud käesoleva tsiviilasja aluseks olevate asjaoludega. Samuti ei väljendu osundatud kirjavahetuses kostja kaudne tahteavaldus TsÜS § 68 lg 3 tähenduses. See, et hageja ja kostja on varasemalt sõlminud kokkuleppeid seoses Võru tn 55f sissesõiduteega, ei ole tegu, millest hageja võis praeguse vaidluse kontekstis järeldada kostja tahet sõlmida hageja poolt väidetud kokkulepe. Kostja ei ole teinud mingit tegu, millest võis järeldada kostja tahet sõlmida hagejaga väidetud lepingut. Läbirääkimiste pidamist sissesõidutee asfalteerimistööde teostamiseks ja kulude jagamiseks ei saa pidada kostja tahteavalduseks lepingu sõlmimiseks, ei otseselt ega kaudselt. Täiendavalt märgib kostja, et tema tahteavaldus ei saanud väljenduda ka vaikimises või tegevusetuses. Kostja ja hageja vahel ei ole kokkulepet, mille järgi võiks hageja teha kulutusi ilma kostjaga neid eelnevalt kooskõlastamata. Samuti puudub pooltel seesugune varasem praktika. Kostja tõi 04.03.2024.a. vastuses esile väljavõtteid hageja ja kostja e-kirjavahetusest, mis seda tõendab. Näiteks kirjutas hageja esindaja 09.05.2023.a. e-kirjas: „Manuses on TREF uus hinnapakkumine kooskõlastamiseks. Kulud jagame 50/50.“ Kui poolte vahel oleks praktika, mille kohaselt kostja ei peaks enda nõusolekut andma, ei oleks hageja küsinud kostjalt ka kooskõlastust. Hageja kantud kulutused ei kuulu hüvitamisele käsundita asjaajamise sätete alusel. Tegemist on mitteõigustatud käsundita asjaajamisega, sest hagejal puudus asja ajamiseks VÕS § 1018

lg 1 p-dest 1-3 tulenev õigustus käsundita asjaajamiseks. VÕS § 1018 lg 1 p-i 2 järgi on asjaajamine õigustatud siis, kui asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikult või eeldatavale tahtele. Kostja on 04.03.2024. a vastuses selgitanud, et sissesõidutee remonttöid ei tellitud ega teostatud kostja juhiste järgi. Seega ei vastanud Aktsiaseltsilt TREF tellitud remonttööd kostja huvile ja tegelikule tahtele. Kostja leiab, et hagejal puudus õigustus käsundita asjaajamiseks, mistõttu ei saa hageja esitada kostja vastu nõuet käsundita asjaajamise sätete alusel. VÕS § 1024 lg 4 sätestab, et kui käsundita asjaajaja ei saanud asjaajamisel aru ega pidanudki aru saama, et tal puudub asjaajamisele asumise õigustus vastavalt käesoleva seaduse § 1018 lõikele 1, peab soodustatu andma seoses asjaajamisega saadu asjaajajale välja alusetu rikastumise sätete järge. Mitteõigustatud käsundita asjaajamise puhul saab seega tugineda alusetu rikastumise sätetele üksnes juhul, kui asjaajaja oli heauskne. Kui asjaajaja ei arvesta käsundita asjaajamisel soodustatu huve ega lähtu tema tegelikust tahtest, on käsundita asjaajaja pahauskne ning see välistab tema alusetust rikastumisest tulenevad hüvitisnõuded VÕS § 1024 lg 4 järgi (vt RKTKm 7.06.2011 nr 3-2-144-11 p 33). Hageja oli pahauskne, mistõttu ei saa ta ka tugineda alusetust rikastumisest tulenevatele sätetele. Käesoleval juhul ei ole kulutuste kondiktsiooni eeldused täidetud. VÕS § 1042 lg 1 järgi võib teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. Seega eeldab VÕS § 1042 lg 1 kohaldamine seda, et kulutused peavad olema tehtud ilma õigusliku aluseta. Sealjuures võib õiguslik alus tuleneda käsundita asjaajamise võlasuhtest (vt RKTKo 5.12.2007. a. nr 3-2-1-107-07 p 17). VÕS § 1042 lg 1 kohaldamiseks tuleb seega muu hulgas tuvastada ega poolte vahel ei esine võlasuhet, mis seisneb käsundita asjaajamises. Hageja ei ole vastavaid asjaolusid kohtule esitanud. Juba ainuüksi sel põhjusel tuleks jätta hageja nõue VÕS § 1042 lg 1 alusel rahuldamata. VÕS § 1042 lg-s 2 on loetletud välistavad asjaolud, mille esinemisel ei saa isik nõuda tehtud kulutuste hüvitamist VÕS § 1042 lg 1 alusel. VÕS § 1042 lg 2 p-i 2 järgi ei ole kulutuse tegijal nõudeõigust, kui kulutusi teinud isik ei ole temast tulenevate asjaolude tõttu teisele isikule kulutuste tegemise kavatsusest õigeaegselt teatanud. VÕS-i kommenteeritud väljaandes selgitatakse, et üldjuhul on isik, kes soovib teise isiku eseme suhtes kulutusi teha, kohustatud teatama vastavast kavatsusest isikule, kellele ese kuulub, ja ootama ära tema seisukoha. Kommenteeritud väljaandes lisatakse, et viidatud punkti 2 kohaselt tulevad §-st 1042 tulenevad alusetu rikastamise nõuded seega kõne alla üksnes juhul, kui isik ei tea, et ta teeb kulutusi võõrale asjale või kui ta arvab ekslikult, et on selliste kulutuste tegemiseks õigustatud, samuti juhul, kui kulutuste tegemisest ei ole võimalik õigeaegselt teatada. Kostja märgib, et hageja teadis, et ta teeb kulutusi kostjale kuuluvale kinnisasjale. Ühtlasi oli võimalik kulutuste tegemisest kostjale õigeaegselt teatada. Hageja ei saanud ka ekslikult arvata, et ta oli nende kulutuste tegemiseks õigustatud. Kostja viitas 04.03.2024.a. vastuses kostja ja hageja vahelisele e-kirjavahetusele, milles hageja esindaja kinnitas: „Ei, me ei tee midagi ilma Teie nõusolekuta. /.../ Meie insener võrreldes mõlemad pakkumised ja küsis ise täiendavad küsimused Teed Korda OÜ poolt. Ootame nende poolt vastust. /.../“ Lisaks edastas hageja esindaja 09.05.2023. a kostjale e-kirja, milles hageja küsis kostjalt kooskõlastust Aktsiaseltsi TREF hinnapakkumisele. Kostja seda hinnapakkumist ei kooskõlastanud. Kuigi hageja saatis kostjale Aktsiaseltsi TREF hinnapakkumise remonttööde teostamiseks, ei oodanud hageja ära kostja vastust, vaid tellis need tööd ilma kostjapoolse kooskõlastuseta. Olukorras, kus hageja esindaja saadab kostjale remonttööde hinnapakkumise kooskõlastamiseks, ei saanud hageja ekslikult arvata, et ilma kostjalt kooskõlastuse saamiseta, on ta õigustatud kulutuste tegemiseks. Hageja teadis, et ta ei ole õigustatud tellima

Aktsiaseltsilt TREF Võru tn 55f sissesõidutee asfalteerimistöid ilma kostja eelneva nõusolekuta. Seega praegusel juhul kohaldub VÕS § 1042 lg 2 p 2, mistõttu puudub hagejal õigus nõuda kostjalt kulutuste hüvitamist VÕS § 1042 lg 1 alusel. III Kohtu seisukoht ja põhjendused. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Vaidlust ei ole selle üle, et poolte esindajate vahel oli kirjavahetus seoses Tartu, Võru 55f asuva teelõigu remondiga. Pooled vaidlevad selle üle, kas poolte vahel oli lepinguline suhe teelõigu asfalteerimistööde tellimiseks AS-ilt TREF ning kulutuste jagamiseks võrdsetes osades. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 kohaselt on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 1 ja 2 kohaselt leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 9 lg 1-3 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. Kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 16 lg 1 kohaselt pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 ja 2 kohaselt nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Nii hageja ja kostja on tõendina esitanud kostja OÜ Kroonikeskuse haldusjuhi S. O. ja hageja esindaja A. D. e-kirja vahetuse (dtl 33-38). Tulenevalt lepingu vormivabaduse põhimõttest võivad pooled lepingutingimustes kokku leppida ka e-kirja teel. Kohus saab poolte tahet lepingu tingimuste osas hinnata e-kirjade alusel.

Nimetatud kirjavahetusest nähtuvalt olid pooled üksmeelel, et Tartu, Võru 55f asuva teelõigu kate vajab remonti. Kirjavahetusest nähtub, et hageja jaoks oli oluline teostatavate tööde tehnoloogia ning kostjapoolseks tingimuseks oli lisaks remondi tehnoloogiale ka madalaim hind. Kirjavahetusest selgub, et kostja esindaja ei soovinud TREF AS-ilt töid tellida, kuna tööde maksumus oleks pea 5000 euro võrra kallim. Hageja esindaja on olnud nõus töid tellima ka OÜ-lt Teed Korda, kui nad sobivat tehnoloogiat kasutavad. Hageja esindaja on märkinud, et nende insener on küsinud OÜ-lt Teed Korda täiendavad küsimused ning ootavad vastust. Viimati nimetatud e-kirjale on kostja esindaja vastanud, et hageja esindajad suhtleks odavama pakkujaga üksi ning et kostjale sobib vaid kõige odavam pakkumine. Kohus leiab, et kostja esindaja vastusest tuleneb, et huvitatud oldi odavaima pakkuja OÜ Teed Korda pakkumisest ning nõus oldi vaid madalaima hinnapakkumisega. Kostja esindaja on volitanud hageja esindajat pidama läbirääkimisi OÜ-ga Teed Korda poolt pakutava tööde tehnoloogia osas, mitte sõlmima lõplikku kokkulepet tööde teostamiseks. Kohus leiab, et kirjavahetusest ei tulene kostja nõustumist mistahes pakkumusega ja volitusega tööde alustamiseks. Ka edasistest e-kirjadest (dtl 79-80) ei nähtu poolte poolt lepingu tingimuste osas kokkuleppele jõudmist. Kokkulepet tööde osas ei saanud olla ka põhjusel, et AS TREF asus Võru tn 55f kinnistu juurdepääsutee remonttöid teostama ekslikult, ilma, et tal oleks olnud selleks leping sõlmitud, sh ka hagejaga (dtl 100-101). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja ja kostja vahel ei olnud kokkulepet tööde teostaja osas ning tööde maksumuse jagamiseks. Seega ei olnud poolte vahel lepingut, mille alusel oleks hagejal õigus kostjalt kulutuste hüvitamist nõuda. Hageja on hagiavalduse punktis 3.1.7. leidnud, et kui kohus leiab, et kokkulepe ei ole siduv, on hagejal AÕS § 72 lg 4 alusel kulutuste hüvitamise nõue. AÕS § 72 lg 4 kohaselt on kaasomanikul õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Kohus leiab, et nimetatud nõude eelduseks on asjaolu, et poolte puhul oleks tegemist kaasomanikega. Kostja on esitanud kinnistusraamatu väljavõtte (dtl 94), mille kohaselt ei ole hageja kinnistu kaasomanikuks, seega hageja nõue AÕS § 72 lg 4 alusel rahuldamisele ei kuulu. Hageja on leidnud, et alternatiivselt oleks tal õigus nõuda kulutuste hüvitamist alusetu rikastumise sätete järgi. Kohus ei ole seotud hageja õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kontrollib nõuet kõigil õiguslikel alustel, mille alusel selle saab hageja esitatud asjaoludel rahuldada. Rahalist nõuet tuleb esmalt kontrollida lepingulisel alusel, seejärel käsundita asjaajamise sätete järgi ja alles viimases järjekorras alusetu rikastumise sätete järgi (Riigikohtu 7. juuni 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-11, p-d 30, 32; 4. mai 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 11). VÕS § 1018 sätestab käsundita asjaajamise mõiste. Kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019–1023

sätestatud õigused ja kohustused, kui 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. Varasemas kohtupraktikas on leitud, et hagejal käsundita asjaajamisest tuleneva nõude olemasolu sõltub muu hulgas sellest, kas asjaajamine (lepingus kokku leppimata tööde tegemine) vastas kostja tegelikule või eeldatavale tahtele või kas kostja kiitis selle heaks. Kolleegium on varem selgitanud, et käsundita asjaajamise sätted ei võimalda isikule peale suruda soovimatuid teenuseid ja kohustada teda nende eest tasu maksma, st luua sisuliselt leping, mida isik ei ole soovinud (vt Riigikohtu 4. mai 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2316, p 12; 7. juuni 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-11, p 33). Asja materjalidest tuleneb, et AS-i TREF poolt koostatud tööd ei vastanud kostja seatud tingimustele, kuna kostja pidas oluliseks, et sissesõidutee remonttööd hõlmaksid uue aluspinnase rajamist. Aluspinnase rajamist teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktist (dtl 41) ei nähtu ja sellele ei ole kostja ka viidanud. Maakohus leiab, et käesolevas asjas on tuvastatud, et kostja tahe ei olnud sõlmida lepingut tingimustel, millele hageja on viidanud. Kostjale oli oluline töö teostamise maksumus. Seega ei saa käesoleval juhul panna kostjale kohustust tasuda teenuse eest, mida ta pole soovinud. Järgnevalt tuleb kontrollida, kas hagejal võiks kostja vastu olla alusetust rikastumisest tulenev nõue. VÕS § 1024 lg 4 kohaselt, kui käsundita asjaajaja ei saanud asjaajamisele asumisel aru ega pidanudki aru saama, et tal puudub asjaajamisele asumise õigustus vastavalt käesoleva seaduse § 1018 lõikele 1, peab soodustatu andma seoses asjaajamisega saadu asjaajajale välja alusetu rikastumise sätete järgi. Hageja leiab, et hageja on kostja kaasomandisse kuuluvat teelõiku parandanud ning seeläbi on kostja rikastund asfalti korrastamise näol. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Riigikohtu praktika (vt Riigikohtu tsiviilkolleeguimi 10. detsember 2019 otsus nr 2-16-10632, p 11.3) kohaselt tuleb hagejal tuua kohtu ette asjaolud, mis võivad viia hagi rahuldamiseni VÕS § 1028 lg 1 alusel. Kui aga hageja ei too kohtu ette VÕS § 1028 lg 1 kohaldamiseks olulisi asjaolusid, võib esineda alus hagi läbi vaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel. Samuti võib kohus sellisel juhul jätta hagi rahuldamata. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja on teinud kostjale kuuluvale teelõigule kulutusi. Samas ei ole hageja välja toonud ega tõendanud asjaolusid, mis annaksid aluse rahuldada nõue alusetu rikastumise sätete alusel. Ka VÕS § 1042 alusel on nõude rahuldamine samal põhjusel välistatud. Ka ei tulene asjaoludest, et kulutusi teinud isik oleks kostjale kulutuste tegemise kavatsusest õigeaegselt teatanud (VÕS § 1042 lg 2 p 2). Riigikohtu praktika kohaselt, kui ühtegi VÕS § 1018 lg 1 p-des 1-3 nimetatud eeldustest ei esine, kuid hageja osutas kostjale teenust kostja soodustamise tahtlusega (VÕS § 1018 lg 2),

tuleks hageja nõue kvalifitseerida VÕS § 1024 lg 4 järgi. Samas oleks kostjale VÕS § 1018 lg 1 p-des 1-3 sätestatule mittevastav teenuse osutamine õigustamatu ja pahauskne VÕS § 1020 lg 1 ja § 1024 lg 1 järgi, mistõttu on sellisel juhul välistatud hageja alusetust rikastumisest tulenevad hüvitisnõuded VÕS § 1024 lg 4 järgi (3-2-1-44-11, p 33). Kohus jätab hageja nõude rahuldamata ka alusetu rikastumise sätete alusel. Sel põhjusel ei asu kohus analüüsima kahju hüvitise suuruse, sissenõudmiskulude või viiviste põhjendatust.

Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostjat on menetluses esindanud advokaadist esindaja. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjal tekkinud menetluskulud õigusabile:

Kohus juhindus kohtuotsuse tegemisel TsMS-i paragrahvidest 441-442.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Maido Roots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.