Määruse tegemise aeg ja koht 10.10.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-24-10388
Kohtuasi
PlusPlus Capital AS arestimismääruse taotlus
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 11.07.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
PlusPlus Capital AS määruskaebus
Menetlusosaline ja tema esindaja ringkonnakohtus
Avaldaja: PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
pangakontode
Euroopa
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada PlusPlus Capital AS riigilõivu tagastamise taotlus ning tagastada PlusPlus Capital AS määruskaebuselt tasutud riigilõiv 70 eurot PlusPlus Capital AS arvelduskontole nr EE662200221052378572.
2.Rahuldada määruskaebus.
3.Tühistada Pärnu Maakohtu 11.07.2024 määrus ja saata asi maakohtule PlusPlus Capital AS avalduse pangakontode Euroopa arestimismääruse saamiseks uueks lahendamiseks. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.
PlusPlus Capital AS (avaldaja) esitas 08.07.2024 Pärnu Maakohtule pangakontode Euroopa arestimismääruse taotluse.
2.Taotluse kohaselt on Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond teinud 30.09.2021 avaldaja kasuks maksekäsu X’i (võlgnik) suhtes, millega kohustati võlgnikku tasuma avaldaja põhinõue 2324,83 eurot, kõrvalnõuded 486,72 eurot ja hüvitama riigilõiv 99,35 eurot ja menetluskulud
2-24-10388 20 eurot. Maksekäsuga kohustati võlgnikku tasuma avaldajale täiendavalt viivist põhinõudelt 0,065000% päevas alates 01.10.2021.
2.1.Avaldaja selgitas, et võlgnikul on Saksamaa Liitvabariigis avatud N26 Bank AG arvelduskonto nr DE95100110012624551451. Võlgniku suhtes on Eestis algatatud 9 täiteasja, nõuete summad kokku on 39 098,16 eurot. Kõige varasem täitemenetlus algatati 16.03.2021. Võlgnik hoidub kohustuse tasumisest Eesti täitemenetlustes, mida tõendab esitatud vara ja kohustuste nimekiri (võlgnik ise kinnitas, et omab N26 kontot, kuhu ta saab igakuiselt töötasu umbes 3000 eurot). Välismaa konto arestimiseks on 2 võimalust: alustada tavalist täitemenetlust või arestida konto pangakontode Euroopa arestimismääruse abil. Antud juhul ei asu võlgnik Saksamaal ja täitemenetlust tema vastu ei ole võimalik alustada. Avaldaja taotleb arestimismääruse väljastamist, kuna teistmoodi ei ole antud juhul võimalik N26 pangakontot arestida. Koos avaldusega esitas avaldaja tõenditena muuhulgas Pärnu Maakohtu 30.09.2021 maksekäsu kiirmenetluse otsuse tsiviilasjas nr 2-21-126560, võlgniku vara ja kohustuste nimekirja ja kohtutäituri 24.04.2024 teate täiteasjas nr 176/2021/2880.
3.Maakohus jättis 10.07.2024 määrusega avaldaja taotluse käiguta ja kohustas avaldajat esitama Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15.05.2014 määruse (EL) nr 655/2014 (edaspidi arestimismäärus) alusel täiendavad andmed ja tõendid selle kohta, et arestimismääruse art 7 lgs 1 sätestatud eeldused on täidetud. Kohus märkis, et avaldaja ei ole avalduses põhistanud ja esitanud tõendeid selle kohta, et võlgniku suhtes ei ole võimalik Saksamaal alustada täitemenetlust. Kohus andis avaldajale tähtaja esitada kohtule täiendavad asjaolud ja tõendid selle kohta, et arestimismääruse väljaandmiseks esineb pakiline vajadus, kuna on reaalne oht, et ilma sellise meetmeta oleks avaldaja kasuks tehtud kohtulahendi hilisem täitmine takistatud või keerukam.
4.11.07.2024 seisukohas selgitas avaldaja, et N26 panga näol on tegemist virtuaalpangaga, milles konto avamine käib internetis aadressil https://n26.com/en-eu ning isikul puudub vajadus pangakonto avamiseks viibida Saksa Liitvabariigis. Täitemenetluse alustamiseks peab avaldaja tõendama, et võlgniku elu- või asukoht asub samas riigis. Antud juhul on võlgniku elukoha aadress rahvastikuregistri järgi XXX, Tallinn. Avaldajal puudub teave võlgnikul muu elu- või asukoha kohta. Kuna avaldaja ei saa tõendada võlgniku asumist Saksamaa Liitvabariigis, ei ole avaldajal võimalik ka tõendada seal täitemenetluse alustamise võimatust. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Pärnu Maakohtu 11.07.2024 määrusega jäeti rahuldamata avaldaja taotlus pangakontode Euroopa arestimismääruse tegemiseks võlgniku pangakonto arestimiseks. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ning märkis, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
6.Maakohus viitas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3911 lg-le 1 ning märkis, et arestimismääruse art 7 lg 1 kohaselt teeb kohus arestimismääruse, kui võlausaldaja on esitanud piisavad tõendid, mille põhjal kohus saab veenduda, et arestimismääruse vormis kaitsemeetme võtmiseks on pakiline vajadus, kuna on reaalne oht, et ilma sellise meetmeta oleks võlausaldaja poolt võlgniku vastu esitatud nõude hilisem täitmine takistatud või oluliselt keerukam. Kuivõrd arestimismääruse tegemise tingimused peaksid looma asjakohase tasakaalu võlausaldajapoolse arestimismääruse saamise huvi ja võlgnikupoolse arestimismääruse kuritarvitamise vältimise huvi vahel, tuleb arestimismääruse tegemiseks võlausaldajal (avaldajal) kohut veenda, et tema nõue vajab kiiresti kohtulikku kaitset ning et ilma arestimismääruseta võib olemasoleva kohtuotsuse täitmine olla takistatud või oluliselt keerukam, kuna eksisteerib reaalne oht, et ajaks, mil võlausaldaja saab lasta olemasoleva kohtuotsuse täitmisele pöörata, on võlgnik oma
2-24-10388 vara kaotanud, peitnud või hävitanud või on vara võõrandanud, kas selle tegelikust väärtusest odavamalt või ebatavalises ulatuses või ebatavalise tegevuse kaudu. Kohus peab hindama võlausaldaja poolt sellise riski olemasolu tõestamiseks esitatud tõendeid (vt arestimismääruse preambula p 14).
7.Praegusel juhul põhistab avaldaja arestimismääruse tegemise vajadust sellega, et ilma arestimismääruse tegemiseta ei ole võimalik võlgniku N26 Bank AS-is avatud kontol olevate vahendite arvelt avaldaja nõuet täita, sest võlgniku suhtes ei ole võimalik Saksamaal täitemenetlust alustada, kuna võlgnik ei ela Saksamaal, vaid Eestis. Avaldaja ei ole põhjendanud, et võlgniku Saksamaal asuva vara suhtes ei ole võimalik täitemenetlust alustada, kui võlgnik ei ela Saksamaal, kuigi kohus juhtis vastavale vajadusele tähelepanu 10.07.2024 määruses. Analoogses olukorras on avaldaja võlausaldajana väitnud, et Saksamaal läheb täitemenetluse alustamiseks aega 1-2 kuud (nt tsiviilasi nr 2-22-11253). Eeltoodut arvestades ei anna avaldaja põhjendused ja kohtule esitatud tõendid alust arestimismääruse tegemiseks. Avaldaja ei ole välja toonud, põhistanud ega veennud kohut selles, et tema nõue vajab kiiresti kohtulikku kaitset arestimismääruse tegemisega. Taotlusest ei nähtu asjaolusid, millest saaks järeldada, et võlgnik asuks pahatahtlikult oma vara peitma või võõrandama.
8.Kuivõrd arestimismääruse art 7 lg 1 eeldused ei ole täidetud, jättis kohus avalduse arestimismääruse tegemiseks rahuldamata. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
9.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja jätkata menetlust. Avaldaja palub määruskaebuse rahuldamisel tagastada TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv vastavalt maksekorraldusel märgitud andmetele.
9.1.Avaldaja ei nõustu, et arestimismääruse art 7 lg-s 1 toodud eeldused ei ole täidetud.
9.2.Avaldaja selgitas, et võlgnikul ei ole Saksamaal elukohta ega vara, mille asukohta saaks lugeda tema elukohaks, ning seetõttu puudub ka võimalus täitemenetluse alustamiseks Saksamaal. Saksamaal reguleeritakse sundtäitmist peamiselt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Zivilprozessordnung, ZPO) §-dega 704 jj. ZPO § 704 järgi võib sundtäitmist taotleda lõplike otsuste alusel, mis on muutunud lõplikuks ja siduvaks või mis on kuulutatud ajutiselt täitmisele pööratavaks. ZPO § 946 ja sellele järgnevad paragrahvid sisaldavad sätteid, mis on seotud määrusega (EL) nr 655/2014, mis reguleerib nõuete piiriülest täitmist ELi liikmesriikide vahel. Saksamaa esimese astme kohus on pädev nõudeid täitmisele pöörama, et tagada meetmete võtmine, nende lubamine või nendest hoidumine (ZPO § 887, 888 ja 890). Nõuete ja muu varaga seotud täitemenetluse küsimustes on pädev see esimese astme kohus (Amtsgericht), kelle tööpiirkonnas asub võlgniku elukoht. Kui võlgniku elukoht ei ole Saksamaal, on pädev see kohus, kelle tööpiirkonnas asub vara (ZPO § 13 ja 828). Kohtutäituri teatise järgi on võlgnik 25.08.2023 oma elukohaks teatanud XXX, Pärnu linn. Võlgnik kinnitas võlgniku vara ja kohustuste nimekirjas, et tema aadress on XXX, Pärnu linn. Rahvastikuregistri järgi on võlgniku elukoht XXX, Tallinn. Vara ja kohustuste nimekirjas esitas võlgnik info, et tal on kontod AS-is LHV Pank ja AS-is Swedbank ning kaks sõidukit Eestis, kuid mitte vara olemasolu kohta Saksamaal. Võlgniku konto pangas N26 ei tähenda, et võlgniku elukoht on Saksamaal. Kontot pangas N26 saab avada iga isik sõltumata elukohariigist.
9.3.Käesolevas asjas on arestimismääruse vormis kaitsemeetme võtmine ilmselgelt põhjendatud. Avaldajal on kokku kolm täiteasja võlgniku vastu. Täitemenetlus on algatatud 2021. aastal. Eesti kohtutäitur on arestinud võlgniku arvelduskontod Eestis, kuid võlgnikul
2-24-10388 puuduvad Eesti pangakontodel rahalised vahendid, mida oleks kohtutäituril võimalik arestida. Kohtutäitur on seadnud käsutamise keelumärke võlgniku nimele registrisse kantud varale, milleks on sõidukid reg. nr 253BJC ja 251P. Sõidukitel puudub kehtiv tehnoülevaatus ja liikluskindlustuse leping. Nimetatud sõidukitel puudub turuväärtus, kuivõrd vara realiseerimise kulud võivad ületada sõiduki turuväärtust. Muud vara võlgnik ei oma (kinnistu, relv, ettevõtte osakud, väärtpaberid, II pensionisamba osakud). Arvestades võlgniku käitumist oma kohustustest pikaajaliselt kõrvalehoidumiseks täitemenetluses, eksisteerib oht, et võlgnik raiskab Saksamaa pangakontol olevad rahalised vahendid või kannab neid teisele pangakontole üle. Avaldaja nõue on selge ja pikaajaliselt tasumata. Võlgnikul on igal ajal võimalik oma kohustus nõuetekohaselt täita ja lõpetada täitemenetlus, kuid võlgnik hoiab täitmisest kõrvale. Võlgnik saab palka, kuid peidab seda välismaa pangas, et hoiduda kohustuse täitmisest kõrvale.
10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus leiab, et avaldaja määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu määrus TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Asi tuleb saata maakohtule avaldaja avalduse uueks lahendamiseks.
12.Ringkonnakohus märgib, et arestimismääruse art 17 lg 1 järgi kontrollib kohus, kellele arestimismääruse taotlus esitati, kas arestimismääruses sätestatud tingimused ja nõuded on täidetud. Arestimismääruse tegemise tingimused on sätestatud arestimismääruse art-s 7, mille esimese lõike kohaselt teeb kohus arestimismääruse, kui võlausaldaja on esitanud piisavad tõendid, mille põhjal kohus saab veenduda, et arestimismääruse vormis kaitsemeetme võtmiseks on pakiline vajadus, kuna on reaalne oht, et ilma sellise meetmeta oleks võlausaldaja poolt võlgniku vastu esitatud nõude hilisem täitmine takistatud või oluliselt keerukam. Arestimismääruse art 8 lg 1 järgi peab võlausaldaja arestimismääruse taotlemisel kasutama standardvormi, mis sisaldab arestimismääruse art 8 lg-s 2 sätestatud teavet.
13.Arestimismääruse preambula p 14 järgi peab võlausaldaja veenma kohut, et tema nõue vajab kiiresti kohtulikku kaitset ning et ilma arestimismääruseta võib olemasoleva kohtuotsuse täitmine olla takistatud või oluliselt keerukam, kuna eksisteerib reaalne oht, et ajaks, mil võlausaldaja saab lasta olemasoleva kohtuotsuse täitmisele pöörata, on võlgnik oma vara kaotanud, peitnud või hävitanud või on vara võõrandanud, kas selle tegelikust väärtusest odavamalt või ebatavalises ulatuses või ebatavalise tegevuse kaudu. Kohus peaks hindama võlausaldaja poolt sellise riski olemasolu tõendamiseks esitatud tõendeid. Need võivad puudutada näiteks võlgniku käitumist seoses võlausaldaja nõudega või varasemates pooltevahelistes vaidlustes, võlgniku krediidiajalugu, võlgniku varade liiki ja võlgniku mis tahes hiljutisi toiminguid oma varadega. Võlgniku poolt nõude lihtsalt tasumata jätmist või vaidlustamist või lihtsalt asjaolu, et võlgnikul on rohkem kui üks võlausaldaja, ei peaks iseenesest pidama piisavaks tõendiks, et põhjendada arestimismääruse tegemist. Samuti ei peaks arestimismääruse tegemiseks olema piisav põhjendus iseenesest lihtsalt asjaolu, et võlgniku rahaline olukord on halb või halvenemas. Kohus võib neid tegureid siiski arvesse võtta ohu eksisteerimise üldisel hindamisel.
14.Praegu on avaldajal 30.09.2021 maksekäsu näol kohtuotsus arestimismääruse art 4 p 8 ja art 7 lg 1 mõttes, millega võlgnikult nõutakse nõude täitmist. Maakohus pidi seega arestimismääruse tegemise üle otsustamisel hindama üksnes seda, kas täidetud on
2-24-10388 arestimismääruse art 7 lg-s 1 sätestatud tingimus ja kas avaldaja esitas kogu arestimismääruse art-s 8 sätestatud teabe (vt TlnRnKm 30.08.2022, 2-22-11375, p 8; TrtRnKm 14.10.2022, 2-2211334, p 5).
15.Võlgniku pangakonto arestimiseks peab võlausaldaja põhistama ja võimaluse korral ka tõendama seda, et pangakonto arestimata jätmise korral on reaalne oht, et nõuet ei saa hiljem rahuldada või on see oluliselt raskendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja põhistanud ning esitanud tõendid oma väidete kinnitamiseks, kuid maakohus ei ole neid analüüsinud ega piisavalt põhjendanud, miks ei ole praegusel juhul pangakonto arestimise tingimused täidetud.
16.Ringkonnakohus märgib, et võlgniku senine käitumine võib viidata tegelikule ohule arestimismääruse art 7 lg 1 tähenduses. Avaldaja on põhjendanud, et arestimismääruseta oleks võlgniku suhtes lahendi täitmine raskendatud muu hulgas seetõttu, et võlgnik on hoidnud oma kohustuste täitmisest pikaajaliselt kõrvale, võlgnik saab palka, kuid peidab seda välismaa pangas, et hoiduda kohustuse täitmisest kõrvale, ning eksisteerib oht, et võlgnik raiskab Saksamaa pangakontol olevad rahalised vahendid või kannab neid teisele pangakontole üle. Avaldaja on toonud esile, et võlgnik on Eestis sisuliselt varatu. Avaldusele lisatud 24.04.2024 teatest täitemenetluse alustamise kohta nähtub, et kohtutäitur on arestinud võlgniku pangakontod. Võlgnikul puudub töökoht. Kohtutäitur on seadnud käsutamise keelumärked võlgniku sõidukitele. Sõidukitel puudub kehtiv tehnoülevaatus ja liikluskindlustuse leping. Avaldaja on selgitanud, et nimetatud sõidukitel puudub turuväärtus, kuivõrd vara realiseerimise kulud võivad hakata ületama sõiduki turuväärtust. Muud vara võlgnik ei oma. Võlgniku suhtes on algatatud kokku üheksa täiteasja, kus nõuete summad kokku on 39 098,16 eurot. Kõige varasem täitemenetlus algatati 16.03.2021. Seega on avaldaja põhistanud, et võlgnikul ei ole Eestis vara, millele saaks sissenõuet pöörata. Olgugi, et võlgnik on Eestis sisuliselt varatu ning nõuete täitmine täiteasjades ei ole õnnestunud, on võlgnik täiturile kinnitanud, et ta omab välismaa pangakontot (N26), kuhu saab igakuiselt töötasu ca 3000 eurot. Avaldaja on määruskaebuses esitanud täiendavad selgitused selle kohta, et kuna võlgnikul ei ole Saksamaal elukohta ega vara, mille asukohta saaks lugeda tema elukohaks, siis puudub avaldajal võimalus täitemenetluse alustamiseks Saksamaal. TsMS § 662 lg 3 järgi võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Arestimismääruse preambula p 14 mõttest tuleneb, et avaldaja esile toodud asjaolusid ja tõendeid tuleb hinnata kogumis. Maakohus ei ole eeltoodud asjaoludele tähelepanu pööranud ega neile kogumis hinnangut andnud.
17.Maakohtul tuleb avalduse uuel läbivaatamisel uuesti hinnata, kas arvestades kõiki avaldaja esitatud asjaolusid ja tõendeid kogumis saab siiski asuda seisukohale, et arestimismääruseta eksisteerib oht, et avaldajal võib olla keeruline, kui mitte võimatu oma nõudeid maksma panna.
18.Ülaltoodud põhjendustel tuleb maakohtu määrus tühistada. Arvestades, et Eesti poolt Euroopa Komisjonile arestimismääruse art 50 lg 1 p a alusel edastatud teabe kohaselt, mis on kättesaadav Euroopa e-õiguskeskkonna portaalis (https://e-justice.europa.eu/379/ET/european _account_preservation_order?ESTONIA&member=1), on arestimismäärust pädevad tegema üksnes maakohtud, peab võlausaldaja poolt nii esimese kui ka teise astme menetluses esitatud teabele ja tõenditele hinnangu andma maakohus ning selle põhjal otsustama, kas anda arestimismäärus välja või mitte. Kuna ringkonnakohus ei saa avaldust ise lahendada, tuleb asi saata maakohtule selle uueks lahendamiseks.
19.TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt otsustab menetluskulude jaotuse maakohus vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele.
20.TsMS § 666 lg 1 kohaselt vaatab kaebuse läbi ja lahendab üks ringkonnakohtunik.
2-24-10388
21.Avaldaja on määruskaebuses taotlenud määruskaebuselt tasutud riigilõivu 70 euro tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel. TsMS § 150 lg 1 p 5 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse määruskaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. Arvestades, et menetluses osaleb ainult avaldaja, rahuldab ringkonnakohus riigilõivu tagastamise taotluse.
22.Kuna ringkonnakohus ei tee määrust, millega ta lükkab Euroopa arestimismääruse tegemise taotluse tagasi, ega tee ka Euroopa arestimismäärust, ei saa ringkonnakohtu määruse peale arestimismääruse art-te 21 lg 1, 37 ja 46 lg 1 alusel koosmõjus TsMS § 390 lg-ga 1 Riigikohtule määruskaebust esitada. Samuti ei saa TsMS § 150 lg 8 alusel määruskaebust esitada määruse selle osa peale, millega ringkonnakohus rahuldab avaldaja riigilõivu tagastamise taotluse.
(allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.