Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

õigusrikkumisi, nende hulgas dokumentide võltsimise, valeinfo andmise ning õigusvastaselt teenustasude rakendamise. Kostja jättis mulje, nagu oleks kostja eesmärk survestada hagejat ning Aasa Oy-d kompromissi sõlmima, ähvardades vastasel juhul hageja väidetavad õigusrikkumised „paljastada“. 3) 29.07.2022 saatis kostja A Sile, T Ple ja A Lile e-kirja pealkirjaga „Letter for your attention by Q Q“ (Q Qe 29.07.2022 e-kiri koos tõlkega, tl 11-15), milles esitas hageja juhatuse liikme O S kohta ebaõigeid faktiväiteid. Kostja väitis A Sile, T Ple ja A Lile saadetud e-kirjas, et xxx palkas O S Aasa Polska S.A.-sse tööle selleks, et O S varjaks investorite eest investeerimiskelmusi, infot investeeringute tegelike riskide ja xxx huvide konflikti kohta. Samas kirjas väitis kostja, et xxx võttis O S tööle selleks, et ta valmistaks ette Aasa grupi ettevõtted sulgemiseks, kõige tõenäolisemalt läbi pankrotimenetluse (Q Qe 29.07.2022 e-kiri koos tõlkega, tl 11-15). 4) 04.07.2022 saatis kostja V T Ele ning tõenäoliselt mitmetele teistele kolmandatele isikutele kirja, mille lisana oli manustatud tõlge hageja ning kostja vahelise telefonivestluse salvestisest. Kirjas väitis kostja, et xxx müüs Aasa grupi laene, nagu neil oleks omanikulaenude suhtes prioriteet, kuigi prioriteeti ei olnud. Kostja väitel ei veendunud xxx enne laenude müümist prioriteedi tingimuse olemasolus ega teavitanud sellest investoreid, kui see välja tuli. Samuti ei teavitanud xxx kostja väitel investoreid Aasa grupi võimalikust vastutusest ning muretses saneerimisprotsessis ennekõike oma maine, mitte investorite huvide pärast (Q Qe 04.07.2022 kiri koos tõlkega, tl 16-26). 04.07.2022 kirjas andis kostja teada, et on andnud K Ule, kes on kostja õigusnõustaja Soomes, loa aidata kõiki XXX ja XXX kliente õigusabiga olukorra hindamiseks või dokumentide ettevalmistamiseks politseile ja/või Finantsinspektsioonile. K U on korduvalt kriminaalkorras karistatud erinevate finantskuritegude eest.Samas kirjas väitis kostja, et A L, kes oli läbirääkimistel hageja volitatud esindaja, on kostjal „tungivalt soovitanud“ võtta ühendust asjakohaste ametiasutustega, kui kostjal on kahtlusi Aasa grupi või xxx tegevuses. Eeltoodud väited ei vasta tõele. 5) Kostja kirjades väidetavalt silmaspeetud kolmandad isikud on loovutanud nõuded hagejale. Hageja tugineb hagiavalduses kostja poolt kolmandatele isikutele (A S, T P ja V T E) saadetud kirjadele, mis sisaldavad ebaõigeid faktiväiteid. Pooled vaidlevad muuhulgas selle üle, kas kõnealused faktiväited esitati hageja või üksnes kolmandate isikute (xxx, O S ja A Li) kohta. Arvestades kõnealuste faktiväidete konteksti sai mõistlik inimene nendest väidetest aru selliselt, et need kirjeldavad just hageja (mitte kolmandate isikute) väidetavat tegevust. xxx, O S ja A L on loovutanud enda nõuded hagejale (tl 109112). Isegi kui kohus peaks leidma, et antud kirjades esitatud ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist oleks saanud nõuda ainult xxx, O S või A L, siis ei annaks see alust jätta hagi rahuldamata, kuivõrd hageja paneb käesolevas menetluses maksma nii endale kui mainitud isikutele kuuluvad nõuded. Arvestades, et nõuete loovutamine on toimunud Eesti õiguse alusel ning antud nõuete loovutamisele ei kehti seadusest tulenevaid piiranguid (VÕS § 166 lg 1), on nõuded loovutatud kehtivalt (tl 105-108). 6) Hageja palub alternatiivselt ümber lükata kaudsed faktiväited (tl 105-108). Mõistliku inimese vaatenurgast lugedes jätavad kostja kirjad mulje, et talle on teada asjaolud, mille kohaselt: 1) hageja pani toime investeerimispettuse, mida ta investorite eest varjab; 2) hageja on valmistamas ette oma tegevuse lõpetamist; ning 3) seoses hageja tegevusega on põhjust võtta ühendust asjaomaste ametiasutustega. Hageja on seisukohal, et kuigi vaidlusalused faktiväited puudutasid konkreetselt hagejat, on väiteid võimalik alternatiivselt käsitleda ka kaudsete faktiväidetena. Hageja palub kohtul alternatiivselt kohustada kostjat ümber lükkama hageja kohta esitatud kaudsed faktiväited. 7) Hageja ei ole toime pannud investeerimispettust ega seda investorite eest varjanud (tl 105108). Kostja kirjutas 29.07.2022 e-kirjas kolmandatele isikutele järgnevat: „Hr S on Aasa Polska S.A (Poolas) ja Aasa Global AS-i (Eestis) praegune juhatuse liige ja tegevjuht ning nimetati nendele ametikohtadele 2021. aasta juunis. Võttes arvesse hr S tausta,

varasemaid tegusid ja otsuseid, võib teha üksnes sellise järelduse, et xxx palkas hr S [hageja juhatuse liikmeks] selleks, et ta: a) hoiduks teatamast investoritele võimalikust [hageja] investeerimispettusest, jättes avaldamata teabe investeeringute tegelike riskide kohta hiljem ning xxx võimaliku huvide konflikti olemasolu kohta; (faktiväide 1) b) [...]; c) valmistuks Aasa Groupi tegevuse lõpetamiseks (kõige tõenäolisemalt pankroti kaudu).“ (faktiväide 2). 8) Faktiväite 1 kaudu jätab kostja lugejale mulje, et hageja on oma majandustegevuses toime pannud võimaliku investeerimispettuse, varjates investorite eest teavet investeeringute riskide ning võimaliku huvide konflikti kohta. See väide ei vasta tõele. Mõistliku lugeja jaoks loob faktiväide 1 konteksti, mis seob hageja ning tema juhatuse liikme investeerimispettuse varjamisega. Juhul, kui kostja ei väidaks, et hageja on investeeringupettuse toime pannud, ei oleks kostjal mingit põhjust ette heita selle varjamist. Sellest nähtub lugejale, et kostjale on teada asjaolu, et hageja on toime pannud investeerimispettuse. Mõistlikule lugejale loob konteksti veel omakorda ülejäänud 29.07.2022 kirja tekst, mis kirjeldab väidetava investeerimispettuse toimepanemist. 9) Kokkuvõtvalt jääb mõistlikule lugejale faktiväidet 1 eeltoodud kontekstis lugedes mulje, justkui oleks kostjale teada, et hageja on toime pannud investeerimispettuse ja ta varjab seda investorite eest. See faktiväide on väär. Järelikult on tegemist vähemalt ebaõige kaudse faktiväitega (juhul, kui kohus ei peaks seda pidama otseseks faktiväiteks). 10) Hageja ei ole ette valmistamas oma tegevuse lõpetamist. Faktiväitega 2 jätab kostja lugejale mulje, et hageja on ette valmistamas oma tegevuse lõpetamist. See väide ei vasta tõele. Faktiväites 2 mainib kostja sõnaselgelt Aasa kontserni, millesse kuulub ka hageja. Öeldes, et kogu kontsern on ette valmistamas oma tegevuse lõpetamist, saab mõistlik lugeja aru, et mõeldud on kõiki kontserni liikmeid, sealhulgas hagejat. Seega on tegemist vähemalt ebaõige kaudse faktiväitega (juhul, kui kohus ei peaks seda pidama otseseks faktiväiteks). 11) Kostja väitis 04.07.2022 V T Ele saadetud soomekeelses kirjas, et „A L kehotti voimallisesti minua kääntymään asianomaisten viranomaisten puoleen, mikäli kyseenalaistan Aasa Group:n tai xxx:n toiminnan.“ (tõlkes „A L soovitas mulle tungivalt võtta ühendust asjaomaste ametiasutustega, kui ma kahtlen Aasa Groupi või xxx tegevuses.“) (faktiväide 3, tl 16-26). Faktiväites 3 toob kostja välja Aasa kontserni, kuhu hageja kuulub. Kirja kontekstis on mõistlikule lugejale arusaadav, et faktiväide hõlmab ka hageja tegevust, kuivõrd hageja kuulub Aasa kontserni. See väide ei vasta aga tõele. Seega on tegemist vähemalt ebaõige kaudse faktiväitega (juhul, kui kohus ei peaks seda pidama otseseks faktiväiteks) (tl 2-6, 42-44, 205-208, 183-186, 191-94).

KOSTJA VASTUS HAGILE

12) Kostja palub hagi vastuses: 1) jätta hagiavaldus täies ulatuses läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel (tl 35-37); 2) jätta hagiavaldus täielikult rahuldamata (tl 53-59, 199-124, 195-199, 225-227). 13) Kosjale arusaadavalt on hageja kostja vastu esitanud kaks eraldiseisvat ebaõigete andmete ümberlükkamise nõuet. Hagejal pole TsMS § 3 lg 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lgtest 1 ja 4 tulenevaid nõudeid, kuna vaidlustatud faktiväited ei puuduta hagejat. Esiteks, hagi esimene nõue põhineb kostja poolt A Sile ja T Ple e-kirjas Aasa Polska S.A (hageja) juhatuse liikme O S kohta avaldatud väidetavalt ebaõigete andmete ümberlükkamisel (vt hagi resolutsiooni p 1, tl 2). Hageja on hagi alusena tuginenud asjaolule, et kostja on avaldanud hageja juhatuse liikme kohta (väidetavalt) ebaõigeid andmed. Mitte kuskil hagiavalduses ei ole hageja oma esimese nõude osas väitnud, et kostja oleks avaldanud ebaõigeid andmeid hageja kohta. Hageja teine nõue põhineb kostja poolt hageja

lepingulise esindaja A Li kohta avaldatud faktiväitel. Mitte kuskil hagiavalduses ei ole hageja oma teise nõude osas väitnud, et kostja oleks avaldanud ebaõigeid andmeid hageja kohta. A L on Si Advokaadibüroo vandeadvokaat (tl 38-39). Hageja saab hagi esitada üksnes enda eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks (mitte enda juhatuse liikmete või lepinguliste esindajate kaitseks). Kummagi väite osas ei ole hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust, mistõttu tuleb hagi TsMS § 423 lg 2 p 1 ja 2 alusel jätta täies ulatuses läbi vaatamata (tl 35-37). 14) Ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõue ei ole loovutatav (tl 119-124). VÕS § 164 lg 1 II lause järgi ei või nõuet loovutada, kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕSi kommentaaride kohaselt on selliste nõuete näol tegemist nõuetega, mille esemeks on nõudeõigust omava isiku isiklik õigus teatavale sooritusele. Vaieldamatult on VÕS § 1047 alusel esitatava nõude näol tegemist isiklike õiguste rikkumisel põhineva nõudega, mis on seotud just konkreetselt vastava isikuga, kelle isiklikke õigusi (väidetavalt) rikuti. VÕS § 1047 lg 4 nõuet saab esitada konkreetne kannatanu, kel on seega isiklik õigus konkreetsele sooritusele (andmete ümberlükkamine või paranduse avaldamine). Ka Riigikohus on selgitanud, et ebaõiged andmed, mille ümberlükkamist taotletakse, peavad seostuma hageja õiguste või huvidega (RKTKo 2-15-18661/52, p 11). 15) VÕS § 166 lg 1 kohaselt ei või loovutada nõudeid, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) ei näe ette regulatsiooni, mille kohaselt ja kuidas oleks võimalik ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõudele sissenõuet pöörata. Ebaõige andmete ümberlükkamise nõudele sissenõude pööramine pole TMS-i kohaselt võimalik, st vastavat nõuet ei ole võimalik realiseerida täitemenetluse kaudu. VÕS § 166 lg 1 kohaselt võib nõude, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet, loovutada siis, kui loovutamisega kaasneb majanduslikult samaväärse vastusoorituse saamine. Hageja pole väitnud, veel vähem tõendanud, millise majanduslikult samaväärse vastusoorituse saamine kaasnes käesoleva loovutusega (VÕS § 166 lg 1 II lause). Selline majanduslikult samaväärne vastusooritus igal juhul puudub (tl 119-124). 16) Kostjale arusaadavalt on vaidluse all käesoleval juhul kaks (2) alltoodud väidet/ lõiku, mis hageja arvates sisaldavad tema kohta (kaudseid) ebaõigeid faktiväiteid: a) xxx palkas Qvais S Aasa Polska S.A-sse selleks, et Qvais S varjaks investorite eest investeerimiskelmusi, infot investeeringute tegelike riskide ja xxx huvide konflikti kohta. xxx palkas Qvais S Aasa Poslka S.A-sse selleks, et ta valmistaks ette Aasa grupi ettevõtted sulgemiseks, tõenäoliselt pankroti kaudu (I väide); b) Aasa Polska S.A lepinguline esindaja A L soovitas tungivalt võtta ühendust asjaomaste ametiasutustega, kui ma kahtlen Aasa grupi või xxx tegevuses (II väide). 17) I väide ei ole avaldatud kolmandatele isikutele, vaid hagejat esindavale advokaadibüroole. Vastav kirjavahetus on toimunud kostja ja hageja lepinguliste esindajate vahel. Vaidlust ei ole eelduslikult asjaolus, et Advokaadibüroo S AS (AB S) esindab mh Aasa Polska S.A-d. Ka hagile lisatud kirjavahetus kinnitab, et kostja on pöördunud AB Si poole kui Aasa Polska S.A. esindaja poole (mitte kui suvalise kolmanda isiku poole). Advokatuuriseaduse (AdvS) § 49 lg 1 täpsustab, et advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu ning advokaadibüroo pidaja on mh advokaadiühing (AdvS § 49 lg 2). Advokaadiühing võib mh tegutseda aktsiaseltsina (AdvS § 50 lg 2) ning sellele kohaldatakse selle äriühingu liigi kohta käivaid sätteid (AdvS § 50 lg 3). Kliendileping õigusteenuse osutamiseks sõlmitakse advokaadibüroo pidajaga (AdvS § 55 lg 1). Hagejal on AB Siga (kui äriühing, kes on advokaadibüroo pidaja, s.o advokaadiühing) kliendileping õigusteenuse osutamiseks. Sõltumata sellest, kas see kliendileping annab õiguse advokaatidele A S ja T P konkreetselt hageja esindamiseks, on viimased advokaadiühingu / advokaadibüroo pidaja seaduslikud esindajad (kes esindab advokaadiühingut / advokaadibüroo pidajat).

Järelikult on I väide avaldatud hageja lepingulisele esindajale (mitte kolmandale isikule). Juba ainuüksi see on aluseks I väidet puudutavas osas hagi rahuldamata jätmisele. 18) Nii põhinõude kui ka alternatiivse nõude lahendamisel tuleb arvestada andmete avaldamise kontekstiga – s.o mh asjaolust, et kostja oli Aasa grupi finantsjuht (mitte pelgalt hageja juhatuse liige). Kostja roll hageja juures ei piirdunud mitte pelgalt hageja töölepingulise töötaja ja juhatuse liikmena, vaid ta töötas hageja grupi (kuhu kuulus palju erinevaid ettevõtteid) finantsjuhina. Seega ei piirdunud kostja teadmised ja arusaam ja suhtlus mitte pelgalt hagejaks oleva Aasa Polska S.A-ga, vaid kogu Aasa ettevõttete grupiga, mida tuleb silmas pidada ka kostja ja hageja (lepingulis(t)e esindajate) vahelise kirjavahetuse tõlgendamisel. 19) I väide ei ole avaldatud hageja kohta. Kõik A. Qe etteheited on eelkõige Aasa grupi juhtkonna ja xxx tasandil. Sellele viitab üheselt ka e-kirja sissejuhatus: Samas peamised põhjused, miks ma teie poole pöördun, on laadilt tõsisemad ning puudutavad Qvais St ja xxx investoreid. Seega ei ole ka e-kirja üksikutest lausetest kontekstiväliselt võimalik välja tuletada meelavaldseid väiteid, mida kostja pole avaldanud ega ka mõelnud. Investeerimispettust puudutava lause näol on tegemist kostja hinnanguga, mitte faktiväitega (tl 195-199), 20) Kostja avaldatud väited (xxx kohta) on põhjendatud. Tegemist on seotud isikute omavahelise kirjavahetusega ning poolte vaheliste suhete ja vaidluse tausta tuleb arvesse võtta, saamaks aru olukorra konteksti ja tavapärase isiku arusaama. Ei A S, T P ega A L ei ole suvalised kolmandad isikud, kellele kostja suvaliselt e-kirja saatis, vaid tegemist on isikutega, kes töötavad advokaadibüroos Sorianen AS, mis mh esindab Aasa Polska S.A (hagejat). Kostja on nii A Si, T P kui ka A. Li poole pöördunud kui hageja esindajate poole (hageja lepingulised esindajad või isikud, kes töötavad hagejat esindavas advokaadibüroos). Seega on ilmne, et pooltevaheliste suhete taust (mis on küll teada esindajatele, kuid mitte üldisele avalikkusele ja kohtule) tuleb kohtu ette tuua. Seda on kostja ka teinud. 21) Väite II näol ei ole tegemist faktiväitega. Samuti puudub hagejal puudub selles küsimuses hagemisõigus. AdvS § 43 lg 4 kohaselt ei või advokaati tema ülesannete täitmise tõttu samastada kliendiga ega ka kliendi kohtuasjaga. II faktiväide on avaldatud 04.07.2022 kostja e-kirjas V T Ele. II väide koosneb nii faktiväitest kui ka väärtushinnangust. Küsimus sellest, kas A L juhtis tähelepanu, et vajadusel võib pöörduda vastavate järelevalveasutuste poole, on faktiväide. See vastab tõele ja seda on kinnitanud A. L ka ise. Hagi lisas 1 toodud e-kiri kinnitab, et A. L on edastanud J. Sile (kostja esindaja) ekirja, kus mh viitab, et kõik kohtumisel mainitud ja eelpool refereeritud süüdistused Aasa kontserni ühingute / xxx suunal on täies ulatuses alusetud. Juhul, kui Q Qel on küsimusi seoses Aasa kontserni ühingute / xxx majandustegevusega, siis on tal võimalus pöörduda päringutega vastavate järelevalveasutuste poole. 22) Küsimus, kas A. L soovitas ühendust võtta „tungivalt“ või mitte, ei ole küsimus faktist, vaid eeldab hinnangut. Seega on tegemist väärtushinnanguga. Väärtushinnangu ümberlükkamist ei võimalda seadus nõuda. Samuti on väär hagis antud tõlgendus nagu oleks kostja väitnud V T Ele, et A. L oleks teda selleks eraldisevalt „tungivalt üles kutsunud“ või et kostja oleks väitnud, et A. L nõustus tema etteheidetega õigusrikkumiste kohta või et kostja 04.07.2022 kirjast V T Ele oleks võimalik sellist kaudset järeldust teha. Järelikult ei ole võimalik II väitest ka tuletada, nagu oleks kostja väitnud, et A. L on kostja süüdistusi pidanud põhjendatuks ning seepärast soovitanud tungivalt kostjal pöörduda õiguskaitseasutuste poole. Kostja on pelgalt 04.07.2022 e-kirjas viidanud, et A. Ln võttis tema esindajaga ühendust (mis vastab tõele) ja et viitas, et kui kostja kahtleb Aasa Groupi või xxx tegevuses, on kostjal võimalus võtta ühendust vastavate ametiasutustega. Ka see vastab tõele. Kas kostja tegi seda tungivalt või mitte, nõuab hinnangut, mistõttu pole tegemist faktiväitega. Kui tegemist pole faktiväitega, pole võimalik seda ka VÕS § 1047 lg 4 alusel ümber lükata (tl 195-199).

23) Kokkuvõtteks on kostja seisukohal, et aluseid hagi rahuldamiseks ei esine. Hageja tõlgendab kirjavahetust meelevaldselt ja kontekstiväliselt, omistades kostjale väiteid (ja kostja avaldatule tähendust), mida kostja ei ole väitnud ega ka mõelnud. Põhinõude osas on kostja seisukohal, et hagejal puudub hagemisõigus ning vastav nõue pole loovutatav; alternatiivse käsitluse juures on kostja seisukohal, et pole hagejat puudutavaid väiteid avaldanud (tl 225-227).

KOHTU PÕHJENDUSED

24) Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata nii põhinõuete kui ka alternatiivsete nõuete osas ning menetluskulud tuleb jätta täielikult hageja kanda. 25) Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:  01.07.2019 sõlmisid hageja Q Q ja kostja Aasa Polska S.A. töölepingu, mille kohaselt asus hageja tööle Grupi finantsjuhina (inglise keeles Group Chief Financial Officer, lühend CFO).  Töölepingu p 1.1 kohaselt kuulusid Aasa Gruppi (Gruppi) lisaks xxx-le veel xxx., xxx, xxx, xxx OÜ, xxx, Aasa Czech A.S., xxx, xxx., xxx., xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx ning kõik uued ettevõtted, mis registreeritakse xxx. tütarettevõttena või selle tütarettevõttena (edaspidi Grupp).  16.12.2019 valiti hageja kostja juhatuse liikmeks (vastav kanne tehti äriregistrisse 23.01.2020).  29.07.2022 saatis kostja A Sile, T Ple ja A Lile e-kirja pealkirjaga „Letter for your attention“. Meilis oli kirjas järgnev: „When taking into account Mr S background, previous achievements and decisions, one can only conclude that Mr S was hired by xxx to: a) refrain from communicating to the investors about the possible investment fraud, withholding information about the actual risks of the investments afterwards and about existing conflict of interests of xxx; [...] c) prepare Aasa Group for closing (most probably through bankruptcy).“ (Tõlkes: „Võttes arvesse hr S tausta, varasemaid tegusid ja otsuseid, võib teha üksnes sellise järelduse, et xxx palkas hr S selleks, et ta: a) hoiduks teatamast investoritele võimalikust investeerimispettusest, jättes avaldamata teabe investeeringute tegelike riskide kohta hiljem ning xxx võimaliku huvide konflikti olemasolu kohta; [...] c) valmistuks Aasa Groupi tegevuse lõpetamiseks (kõige tõenäolisemalt pankroti kaudu).“) (tl 11-15).  04.07.2022 saatis kostja V T Ele kirja, millele oli manusena lisatud tõlge hageja ja kostja vahel toimunud telefonikõne salvestisest. Kirjas sisaldus muuhulgas järgnev: „A L kehotti voimallisesti minua kääntymään asianomaisten viranomaisten puoleen, mikäli kyseenalaistan Aasa Group:n tai xxx:n toiminnan.“ (Tõlge: „A L soovitas mulle tungivalt võtta ühendust asjaomaste ametiasutustega, kui ma kahtlen Aasa Groupi või xxx tegevuses.“) (tl 16-26). 26) Pooled vaidlevad kokkuvõtlikult selle üle: 1) kas ebaõige faktiväite ümberlükkamise nõuet on võimalik loovutada; 2) kas kostja on avaldanud kolmandatele isikutele hageja suhtes ebaõigeid faktiväiteid, mis annaks alust hagejal nõuda nende ümberlükkamist VÕS § 1047 lg 1 alusel; sealhulgas, kas tegemist on faktiväidete avaldamisega ning kas kõnealused faktiväited esitati hageja kohta.

27) Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetleb kohus hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hageja on esitanud kostja vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise nõuded põhinõuetena (tl 2-6) ja alternatiivsete nõuetena (tl 105-108). Hageja nõuded on järgmised: 1) Põhinõue: kohustada Q Qt 7 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist ümber lükkama A Sile ja T Ple edastatud ebaõiged faktiväited nende ebaõigeks tunnistamise kaudu, saates A Sile ja T Ple e-kirja e-maili aadressidele xxx ja xxx järgmises sõnastuses ilma täienduste ja muudatusteta: „Mina, Q Q, avaldasin A Sile ja T Ple e-kirjas Aasa Polska S.A. juhatuse liikme O S kohta järgmised ebaõiged väited: 1) xxx palkas O S Aasa Polska S.A.-sse selleks, et O S varjaks investorite eest investeerimiskelmusi, infot investeeringute tegelike riskide ja xxx huvide konflikti kohta; 2) xxx palkas O S Aasa Polska S.A.-sse selleks, et ta valmistaks ette Aasa grupi ettevõtted sulgemiseks, tõenäoliselt pankroti kaudu. Eeltoodud faktiväited on valed.“ 2) Põhinõue: kohustada Q Qt 7 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist ümber lükkama V T Ele edastatud ebaõigeid faktiväiteid nende ebaõigeks tunnistamise kaudu, saates V T Ele kirja aadressil xxx, järgmises sõnastuses ilma täienduste ja muudatusteta: „Minä, Q Q, esitin V T Elle lähettämässäni Aasa Polska S.A:ta koskevassa kirjeessä seuraavat perättömät väitteet: 1) Aasa Polska S.A.:n sopimussuhteinen edustaja A L kehotti voimallisesti minua kääntymään asianomaisten viranomaisten puoleen, mikäli kyseenalaistan Aasa Group:n tai xxx:n toiminnan. Edellä esitetty väite on väärä. (Mina, Q Q, avaldasin V T Ele kirjas Aasa Polska S.A. kohta järgmised ebaõiged väited: - Aasa Polska S.A. lepinguline esindaja A L soovitas tungivalt võtta ühendust asjaomaste ametiasutustega, kui ma kahtlen Aasa grupi või xxx tegevuses. Eeltoodud faktiväide on vale.)“ 3) Alternatiivselt, juhul kui kohus peaks jätma rahuldamata hagiavalduse palvepunkti 1, kohustada Q Qt 7 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist ümber lükkama A Sile ja T Ple edastatud ebaõiged kaudsed faktiväited nende ebaõigeks tunnistamise kaudu, saates A Sile ja T Ple e-kirja e-maili aadressidele xxx ja xxx järgmises sõnastuses ilma täienduste ja muudatusteta: „Mina, Q Q, avaldasin A Sile ja T Ple e-kirjas Aasa Polska S.A. kohta faktiväited, mille kohaselt: 1) Aasa Polska S.A. pani toime investeerimispettuse, mida ta investorite eest varjab; 2) Aasa Polska S.A. on valmistamas ette oma tegevuse lõpetamist; Eeltoodud faktiväited on valed.“ 4) Alternatiivselt, juhul kui kohus peaks jätma rahuldamata hagiavalduse palvepunkti 2, kohustada Q Qt 7 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist ümber lükkama V T Ele edastatud ebaõige kaudse faktiväite selle ebaõigeks tunnistamise kaudu, saates V T Ele kirja aadressil xxx, järgmises sõnastuses ilma täienduste ja muudatusteta: „Minä, Q Q, esitin V T Elle lähettämässäni Aasa Polska S.A:ta koskevassa kirjeessä seuraavat perättömät väitteet: Aasa Polska S.A.:n toiminnan osalta on syytä ottaa yhteyttä asianomaisiin viranomaisiin. Edellä esitetty väite on väärä. (Mina, Q Q, avaldasin V T Ele kirjas Aasa Polska S.A. kohta järgmise ebaõige väite: Aasa Polska S.A. tegevusega seoses on põhjust võtta ühendust asjaomaste ametiasutustega. Eeltoodud faktiväide on vale.)“ 28) Kohus käsitleb lahendi selguse huvides esmalt kostja taotlust jätta hagi läbi vaatamata (I), seejärel küsimust, kas ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue on loovutatav (II). Peale seda analüüsib kohus, kas kostja on avaldanud kolmandatele isikutele hageja suhtes ebaõigeid faktiväiteid, mis annaks alust hagejal nõuda nende ümberlükkamist VÕS § 1047 lg 1 alusel (III). Lõpetuseks käsitleb kohus menetluskuludega seonduvat (IV). I

29) Kostja on esitanud 30.01.2023 taotluse jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel (tl 35-37). Kostja taotluse kohaselt pole hagejal TsMS § 3 lg 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg-test 1 ja 4 tulenevaid nõudeid, kuna vaidlustatud faktiväited ei puuduta hagejat. Hagi esimene nõue põhineb kostja poolt A Sile ja T Ple e-kirjas Aasa Polska S.A (hageja) juhatuse liikme O S kohta avaldatud väidetavalt ebaõigete andmete ümberlükkamisel. Hageja teine nõue põhineb kostja poolt hageja lepingulise esindaja A Li kohta avaldatud faktiväitel. Hagiavalduses ei ole hageja väitnud, et kostja oleks avaldanud ebaõigeid andmeid hageja kohta. Kummagi väite osas ei ole hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust, mistõttu tuleb hagi TsMS § 423 lg 2 p 1 ja 2 alusel jätta täies ulatuses läbi vaatamata (tl 35-37). 30) TsMS § 423 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. 31) TsMS § 442 lg 2 alusel lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kuivõrd kohus ei ole lahendanud kostja 30.01.2023 taotlust jätta hagi läbi vaatamata, siis lahendab kohus selle taotluse kohtuotsuse resolutsiooniga. 32) Kohus jätab kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata. Kohus on hageja 29.08.2022 hagiavalduse (tl 2-6) menetlusse võtnud 18.11.2022 määrusega (tl 31-32). Hageja on 01.11.2023 esitanud täpsustatud alterQivse nõude (tl 105-108), mille kohus on 09.11.2023 määrusega menetlusse võtnud (tl 117-118). Seega on kohus leidnud, et ei esine hagi menetlusse võtmise keeldumise aluseid, sealhulgas on kohus leidnud, et hagi ei ole perspektiivitu. Kohus leiab, et antud hageja nõuded tuleb lahendada sisuliselt kohtuotsusega, mistõttu jätab kohus kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata. II 33) Järgmisena annab kohus hinnangu, kas ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue on loovutatav teisele isikule. 34) Hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude õiguslikuks aluseks on deliktiõiguslik kahju õigusvastase tekitamise regulatsiooni üldsätted. VÕS § 1047 lg 4 kohaselt võib isik ebaõigete andmete avaldamise korral nõuda andmete avaldamise eest vastutavalt isikult andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Deliktiõiguse üldregulatsiooni ehk deliktilise üldvastutuse sätted näevad ette kahju tekitaja õigusvastase ja süülise teo tagajärjel kannatanule tekitatud kahju hüvitamise kohustuse, samuti reguleeritakse vastutust teise isiku delikti eest (VÕS § 1053, 1054). 35) Hageja seisukoha järgi on xxx, xxx S ja A L oma nõuded hagejale loovutanud (tl 105108). Hageja leiab, et kui kohus peaks jõudma järeldusele, et antud kirjades esitatud ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist oleks saanud nõuda ainult xxx, xx S või A L, siis ei annaks see alust jätta hagi rahuldamata, kuivõrd hageja paneb käesolevas menetluses maksma nii endale kui mainitud isikutele kuuluvad nõuded (tl 105-108). 36) VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Õiguskirjanduse kohaselt on selliste nõuete näol tegemist nõuetega, mille esemeks on nõudeõigust omava isiku isiklik õigus teatud sooritusele. Mitteloovutatava isikliku õiguse peamiseks tunnuseks on asjaolu, et nõudele vastava kohustuse täitmine teisele isikule ei ole kohustuse sisu või olemust muutmata võimalik (P.Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne (2016). § 164, komm 4.2.1.d, lk 834).

37) VÕS § 166 lg 1 kohaselt ei või loovutada ülalpidamise nõuet, kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ega muid nõudeid, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Sellise nõude võib loovutada, kui loovutamisega kaasneb majanduslikult samaväärse vastusoorituse saamine. 38) Hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude õiguslikuks aluseks on deliktiõiguslik kahju õigusvastase tekitamise regulatsiooni üldsätted. VÕS § 1047 lg 4 kohaselt võib ebaõigete andmete avaldamise korral kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Deliktiõiguse üldregulatsiooni ehk deliktilise üldvastutuse sätted näevad ette kahju tekitaja õigusvastase ja süülise teo tagajärjel kannatanule tekitatud kahju hüvitamise kohustuse, samuti reguleeritakse vastutust teise isiku delikti eest (VÕS § 1053, 1054). 39) Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 112 lg 1 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata nõudele, mida ei saa loovutada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 112 lg 3 sätestab, et nõudele, mida ei või loovutada seetõttu, et kohustust ei saa ilma selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale, võib pöörata sissenõude, kui arestida saab võlgnetava eseme. 40) Kohtu hinnangul on VÕS § 1047 sätestatud ebaõigete andmete avaldamine isiklike õiguste rikkumine (vt ka Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-104-09, p 15). Selliseid isiklikke õigusi ei saa loovutada VÕS § 164 lg 1 teise lause ja VÕS § 166 lg 1 kohaselt teisele isikule, kuna vastava nõude saab esitada üknes kannatanu (VÕS § 1047 lg 4). Seejuures on kannatanuks isik, kellele on kahju tekitaja õigusvastase ja süülise tegevuse tagajärjel tekkinud kahju. 41) Seega on hageja põhinõuetes (tl 2-6, 105-108) kannatanuteks VÕS § 1047 tähenduses xxx, xxx S ja A L, mitte hageja. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 kohaselt seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. TsÜS § 84 lg 1 alusel tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Seega ei ole xxx, xxx S ja A Li nõuded hagejale üle läinud ning hagejal puudub põhinõuete osas hagemisõigus. 42) Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja põhinõuded jätta rahuldamata. III 43) Hageja on esitanud alternatiivsed nõuded selle kohta, et kostja on kolmandatele isikutele avaldanud hageja kohta ebaõigeid kaudseid faktiväiteid, mis puudutavad: 1) investeerimispettuse toime panemist ning varjamist; 2) tegevuse lõpetamise ettevalmistamist ning; 3) soovitust võtta ühendust asjakohaste ametiasutustega. Kuivõrd kostja on hageja kohta avaldanud ebaõigeid kaudseid faktiväiteid, on kostjal kohustus need ümber lükata (tl 105-108). 44) Hageja on esitanud alternatiivse nõude (tl 105-108): kohustada Q Qt 7 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist ümber lükkama A Sile ja T Ple edastatud ebaõiged kaudsed faktiväited nende ebaõigeks tunnistamise kaudu, saates A Sile ja T Ple e-kirja e-maili aadressidele xxx ja xxx järgmises sõnastuses ilma täienduste ja muudatusteta: „Mina, Q Q, avaldasin A Sile ja T Ple e-kirjas Aasa Polska S.A. kohta faktiväited, mille kohaselt: 1) Aasa Polska S.A. pani toime investeerimispettuse, mida ta investorite eest varjab; 2) Aasa Polska S.A. on valmistamas ette oma tegevuse lõpetamist; Eeltoodud faktiväited on valed.“ 45) Samuti on hageja esitanud alternatiivse nõude (tl 105-108): kohustada Q Qt 7 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist ümber lükkama V T Ele edastatud ebaõige kaudse faktiväite selle ebaõigeks tunnistamise kaudu, saates V T Ele kirja aadressil xxx, järgmises sõnastuses ilma täienduste ja muudatusteta: „Minä, Q Q, esitin V T Elle

lähettämässäni Aasa Polska S.A:ta koskevassa kirjeessä seuraavat perättömät väitteet: Aasa Polska S.A.:n toiminnan osalta on syytä ottaa yhteyttä asianomaisiin viranomaisiin. Edellä esitetty väite on väärä. (Mina, Q Q, avaldasin V T Ele kirjas Aasa Polska S.A. kohta järgmise ebaõige väite: Aasa Polska S.A. tegevusega seoses on põhjust võtta ühendust asjaomaste ametiasutustega. Eeltoodud faktiväide on vale.)“ 46) Hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 1047 lg 4, mille kohaselt võib isik ebaõigete andmete avaldamise korral nõuda andmete avaldamise eest vastutavalt isikult andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. 47) Ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus on sätestatud seaduses objektiivse vastutusena, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest ja avaldaja süüst. Seega pole oluline, kas andmete avaldamisel avaldaja teadis või pidi teadma andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest (VÕS § 1047 lg 1). Samuti pole tähtsust sellel, kas avaldajal oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning kas avaldaja kontrollis andmeid põhjalikkusega, mis vastab rikkumise raskusele (VÕS § 1047 lg 3) (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-17-05, p 27). 48) Kostja vabaneb vastutusest, kui tõendab, et väidete avaldamine ei olnud õigusvastane VÕS § 1047 lg 2 alusel, sest need vastavad tõele. VÕS § 1047 lg 2 sätestab, et teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Alternatiivselt on kostjal õigus tõendada, et väidete avaldamine ei olnud õigusvastane VÕS § 1047 lg-te 1 ja 3 või § 1046 või § 1045 lg 2 alusel. VÕS § 1047 lg 1 näeb ette, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Sama sätte lg 3 sätestab, et hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Sama sätte lg 2 sätestab, et isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. VÕS § 1045 lg 2 järgi ei ole kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitamise õigus tuleneb seadusest (p 1); kannatanu nõustus kahju tekitamisega, välja arvatud juhul, kui nõusoleku andmine on vastuolus seaduse või heade kommetega (p 2); kahju tekitaja tegutses hädakaitse- või hädaseisundis (p 3); kahju tekitaja kasutas oma õiguse teostamiseks või kaitseks õigustatult omaabi (p 4). 49) Kohtupraktikas on leitud, et isiku kohta võidakse avaldada ebaõigeid andmed ka sel viisil, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest saab mõistlikult järeldada mingeid otseseid fakte, mis käivad hageja kohta (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-145-07, p 13). Avalduse tegemiseks VÕS § 1046 ja § 1047 mõttes piisab sellest, kui avaldus tehakse kolmandale isikule, st andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-95-05, p 25). Kannatanu (hageja) saab nõuda VÕS § 1047 lg 4 järgi ebaõigete andmete ümberlükkamist samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati. Kui andmeid avaldati konkreetsetele isikutele, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samade konkreetsete isikute ees (vt Riigikohtu otsus nr 2-17-17140, p 10). Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellistena, nagu need on (Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1- 161-05, p-d 10-11).

Kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. Tuleb hinnata faktiväite avaldamise viisi ja konteksti ning sellest tuletada mõistliku inimese arusaam vastava faktiväite suhtes (Riigikohtu otsus asjas nr 32-1- 67-10, p 21; Riigikohtu määrus asjas nr 2-15-18661, p 11). 50) Ka käesolevat vaidlust lahendades peab kohus hindama vaidlusaluseid väiteid nende kontekstis ja tuvastades, kuidas mõistlik lugeja neist aru saab ehk kostja 29.07.2022 ja 04.07.2022 e-kirjad tuleb panna selle aja ja poolte vahelise suhtluse konteksti. 51) Harju Maakohtu menetluses oli tsiviilasi nr 2-21-17518 Q Qe (töötaja) hagis kostja Aasa Polska S.A (tööandja) vastu töösuhtest tulenevates nõuetes, milles kohus tegi otsuse 08.08.2023 (jõustus edasikaebamiseta 11.04.2023) (tl 60-73). Nimetatud kohtuotsuse resolutsioonis kohus rahuldas Q Qe hagi Aasa Polska S.A vastu osaliselt ning: 1) tuvastas Q Q ja Aasa Polska S.A. vahel 01.07.2019 sõlmitud töölepingu tööandjapoolse 31.05.2021 erakorralise ülesütlemise tühisuse TLS § 88 lg 1 p 3 ja p 5 alusel; 2) lõpetas Q Q ja Aasa Polska S.A. vahel 01.07.2019 sõlmitud töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 31.08.2021; 3) mõistis kostjalt Aasa Polska S.A-lt hageja Q Q kasuks TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, so 79 800 eurot bruto; 4) mõistis välja kostjalt Aasa Polska S.A-lt hageja Q Q kasuks hüvitis kasutamata puhkuse eest summas 63 041,38 eurot bruto; 5) mõistis välja kostjalt Aasa Polska S.A-lt hageja Q Q kasuks lisatasu 20 000 eurot bruto; 6) mõistis välja kostjalt Aasa Polska S.A-lt hageja Q Q kasuks lahkumistoetuse 60000 eurot bruto; 7) mõistis välja kostjalt Aasa Polska S.A-lt hageja Q Q kasuks otsuse tegemise aja seisuga TLS § 109 lg 1 hüvitise 79 800 euro tasumisega viivitamise eest alates 01.09.2021 sissenõutavaks muutunud viivis 9689,69 eurot ning alates 09.03.2023 viivis seadusjärgses määras VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt kuni põhivõla (79800 euro) tasumiseni; 8) mõistis välja kostjalt Aasa Polska S.A-lt hageja Q Q kasuks otsuse tegemise aja seisuga kasutamata puhkusehüvitise 63 041,38 euro tasumisega viivitamise eest alates 01.09.2021 sissenõutavaks muutunud viivis 7654,78 eurot ning alates 09.03.2023 viivis seadusejärgses määras VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt kuni põhivõla (63 041,38 euro) tasumiseni; 9) mõistis välja kostjalt Aasa Polska S.A-lt hageja Q Q kasuks otsuse tegemise aja seisuga lisatasu 20 000 euro tasumisega viivitamise eest alates 01.09.2021 sissenõutavaks muutunud viivis 2428,49 eurot ning alates 09.03.2023 viivis seadusejärgses määras VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt kuni põhivõla (20 000 euro) tasumiseni; 10) mõistis välja kostjalt Aasa Polska S.A-lt hageja Q Q kasuks otsuse tegemise aja seisuga lahkumistasu 60 000 euro tasumisega viivitamise eest alates 01.09.2021 sissenõutavaks muutunud viivis 7285,48 eurot ning alates 09.03.2023 viivis seadusejärgses määras VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt kuni põhivõla (60 000 euro) tasumiseni; 11) jättis rahuldamata tulemustasu nõude summas 241 200 eurot; 12) jättis menetluskulud poolte endi kanda (tl 60-73). 52) Tsiviilasjas nr 2-21-17518 ei vaielnud hageja ja kostja järgmiste asjaolude üle (tl 60-73):  01.07.2019 sõlmisid hageja Q Q (töötaja) ja kostja Aasa Polska S.A (tööandja) töölepingu, mille kohaselt asus hageja tööle Grupi finantsjuhina (inglise keeles Group Chief Financial Officer, lühend CFO) (TVK tl 8-15; I kd, tl 44-48).  Töölepingu p 1.1 reguleerib Grupi mõiste ning selle kohaselt kuulusid Aasa Gruppi (Gruppi) lisaks kostjale ehk tööandjale (Aasa Polska S.A) veel xxx, xxxx

 



ning kõik uued ettevõtted, mis registreeritakse xxx. tütarettevõttena või selle tütarettevõttena (edaspidi Grupp) (TVK tl 14). 16.12.2019 valiti hageja kostja juhatuse liikmeks (vastav kanne tehti äriregistrisse 23.01.2020) (Poola äriregistri väljavõte TVK tl 18-26). 2020. aasta jaanuari lõpus, peale endise Grupi tegevjuhi (CEO) K R lahkumist, valiti ja nimetati hageja ka Aasa Grupi ettevõtete emaettevõtte xxx juhatuse liikmeks. 31.05.2021 edastas kostja hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemise teate, millega ütles hagejaga Aasa Grupi finantsjuhi ametikohale sõlmitud töölepingu üles alates 31.08.2021 muuhulgas töökohustuste rikkumise ning tööandja usalduse kaotuse tõttu TLS § 88 lg 1 p 3 ja 5 alusel (TVK tl 27-32).

53) Seega 01.07.2019 sõlmitud töölepingu kohaselt (tl 126-133) oli Q Q Aasa Grupi finantsjuht (inglise keeles Chief Financial Officer, lühend CFO). Hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu p 1.1 kohaselt kuulusid Aasa Gruppi (Gruppi) lisaks hageja Aasa Polska S.A-le veel xxx ning kõik uued ettevõtted, mis registreeritakse xxx tütarettevõttena või selle tütarettevõttena (edaspidi Grupp). Samuti valiti A Q 16.12.2019 Aasa Polska S.A. juhatuse liikmeks (vastav kanne tehti äriregistrisse 23.01.2020; tl 134-142). 54) H K on isik, kes omab otseselt ja kaudselt, üheaegselt Aasa Gruppi kuuluvate ettevõtete osanikuna ja erinevate juhtorganite liikmena, valitsevat mõju Aasa Grupi ettevõtete (sh hageja Aasa Polska S.A.) üle. Seda kinnitavad äriregistrite väljavõtted, millest nähtub lihtsustatult struktuur H K> Aasa Holding Oy > XXX -> Aasa Polska S.A. H K on Aasa Polska S.A. nõukogu liige (tl 156); 2) Aasa Polska S.A. ainuosanik on XXX (tl 156). Kostja töölepingu (tl 126-133) järgi on XXX üks 17-st Aasa Grupi ettevõttest, lisaks on XXX valdusettevõttena üheksa erineva Grupi ettevõtte ainuosanik; 3) XXX juhatuse liige on H K (tl 157-161, tõlge tl 210-211); 4) XXX ainuosanik on XXX (tl 157-161, tõlge tl 210-211); 5) XXX ainuosanik on H K (tl 162-165, tõlge tl 212-214). H K on ka XXX juhatuse liige ja juhatuse esimees (tl 166, tõlge tl 215). 55) 2021 aprilli (so ajal, mil hageja ja kostja vaheline tööleping kehtis) kirjavahetusest nähtub, et H K soovis, et kostja sõlmiks Aasa Polska S.A nimel lepingu isikuga E K, kes pidavat esindama lõplikke võlausaldajaid ja tegelema juhatuse taga ettevõtte juhtimisega (154155, tõlge tl 208-209). 56) Kostjal oli kahtlus, et E K on varasema Aasa Polska S.A juhatuse liikmena ostnud turutingimustest halvematel tingimustel teenuseid iseenda ettevõttest ning on peale Aasa Grupist lahkumist aidanud J K teostada Aasa Grupi Soome ettevõtete vaenuliku ülevõtmise katset. Lisaks olid Poola kohtutäiturid ja kohtud ühendust võtnud Aasa Polskaga, et tuvastada E Kile tehtud makseid ja E Ki poolt varjatud varade koosseisu. Seega ei saanud kostja Aasa Polska S.A asjaajamise eest vastutava isikuna nõustuda E Ki palkamisega ning ta keeldus sellest Aasa Polska S.A juhatuse 23.04.2021 koosolekul (koosoleku protokoll tl 167, tõlge 216-218). 57) 2020. aasta jaanuari lõpus, peale endise XX K R lahkumist, valiti ja nimetati kostja ka Aasa Grupi ettevõtete emaettevõtte XXX juhatuse liikmeks. Sellise ühise nimetamise järgselt tekkisid kostjale ka täiendavad CEO (tegevjuhi) ülesanded, mida kostja täitis mitte hageja ehk Aasa Polska ees, vaid kogu Grupi ees, samal ajal jätkates XXX ülesannete täitmist kostjaga sõlmitud töölepingu alusel. Ülaltoodu tähendab, et kostja peamiseks tööandjaks oli küll hageja, kuid täidetavate ülesannete ring ning alluvussuhe laienes ka teiste Grupi ettevõtetele. Ka pärast kostja poolt hageja juhatusse astumist toimusid koosolekud, mille käigus arutati mitte üksnes hageja (ehk Aasa Polska kui Grupi Poola ühingut) puudutavaid küsimusi, aga ta teisi, sh Grupi Soome, Eesti, aga ka Rootsi ja

Rumeenia ühinguid puudutavaid küsimusi (tl 144-152, tõlked tl 203-207). Samuti nähtub näiteks H Kiga 2020. aasta suvel peetud kirjavahetusest, et kostja annab viimasele aru, millal saavad valmis Grupi Luxemburgi, Soome, Poola, Soome, Rootsi ja Eesti finantsaruanded (tl 153). Seega vastutas kostja hageja silmis ka hageja juhatusse kuulumise ajal kõigi teiste Grupi ettevõtete finantsaruannete koostamise korraldamise eest. Sellised ülesanded ei saanud aga pelgalt kostja poolt Aasa Polska juhatusse kuulumisest, vaid üksnes hageja kui Grupi finantsjuhi positsioonist. 58) 31.05.2021 lõpetati alusetutel ettekäänetel kostja tööleping ning ta kutsuti tagasi juhatuse liikme kohalt (tl 172-177). Tsiviilasjas nr 2-21-17518 tuvastas kohus Q Qe ja Aasa Polska S.A. vahel 01.07.2019 sõlmitud töölepingu tööandjapoolse 31.05.2021 erakorralise ülesütlemise tühisuse TLS § 88 lg 1 p 3 ja p 5 alusel ning kohus lõpetas Q Q ja Aasa Polska S.A. vahel 01.07.2019 sõlmitud töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 31.08.2021 (tl 60-74). 59) Aasa Grupi (tl 82), sh Aasa Polska S.A ja XXX tegevust korraldati läbi XXX poolt organiseeritud investeeringute (tl 168-171). XXX eest allkirjastas vastavad finantseerimise lepingud H K (tl 168-171). H K tegutses XX esindajana (tl 78-79, tõlge 200; tl 80, tõlge 201; tl 81, tõlge 202). Viidatud krediidi- ja finantseerimiselepingute punktis 2.5. lepiti lepingu poolte vahel kokku, et laenusaaja ei avalda ühelgi viisil lõplikele investoritele infot XXX poolt võetavate vahendustasude kohta (tl 168-171). H K avaldas oma telefonikõnes hagejale, et investoritele on antud valeinfot ettevõtte finantsnäitajatest, investeeringute tagatise ja prioriteetsuse puudumisest teiste kohustuste ees (kõne salvestus on kostja 01.07.2024 dokumendi lisa 1; tl 195-199; kõne transkriptsioon koos tõlkega tl 83-87). Tsiviilasjas nr 2-21-17518 olnud hageja esindaja vandeadvokaat A L viitab enda 26.05.2022 e-kirjas kostja esindajale vandeadvokaat J Sile samale telefonikõne salvestisele (tl 8 pöördel). 60) Hageja leiab alternatiivsetes nõuetes, et kostja on avaldanud hageja suhtes kaudseid faktiväiteid järgmiselt (tl 105-108): 1) 29.07.2022 A Sile ja T Ple e-kirja teel, et: a) Aasa Polska S.A. pani toime investeerimispettuse, mida ta investorite eest varjab; b) Aasa Polska S.A. on valmistamas ette oma tegevuse lõpetamist (väide I; tl 11-15); 2) 04.07.2022 V T Ele kirjas, et Aasa Polska S.A. tegevusega seose on põhjust võtta ühendust asjaomaste ametiasutustega (väide II; tl 16-26). 61) Kohus leiab, et eeltoodud väidete näol on tegemist faktiväidetega, mille tõesus või väärus on kontrollitav ja kohtumenetluses põhimõtteliselt tõendatav (vt Riigikohtu otsuse nr 3-21-80-13, p 36). Teatud väited võivad olla nii faktiväited kui ka väärtushinnangud sõltuvalt sellest, mis kontekstis ja kellele need on esitatud (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-5-07, p 27). Vaidluse korral tuvastab kohus, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-161-05, p 11). Kannatanu saab VÕS § 1047 lg 4 alusel nõuda ebaõige faktiväite ümberlükkamist. Kannatanul on õigus nõuda VÕS § 1047 lg 4 alusel ebaõige faktiväite ümberlükkamist sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-73-07, p 14). 62) Andmete avaldamise hindamisel tuleb lähtuda andmete avaldamise kontekstist, sealhulgas asjaolust, et kostja oli Aasa Grupi finantsjuht, mitte vaid hageja töötaja ja juhatuse liige. Nimetatud asjaolu oli hagejale teada. 63) Kostja 29.07.2022 e-kirja (tl 11-15) sisu viitab Aasa Polska omanikele ja XXX-le, nende poolt investorite eest kahjuliku info varjamisele jms, mitte aga hageja Aasa Polska poolt väidetavalt toime pandud investeerimispettusele ja Aasa Polska poolt oma tegevuse lõpetamisele. Nimetatud e-kirja tuleb vaadata tervikuna ning pooltevahelise eelneva suhtluse (sh varasema kohtuvaidluse) kontekstis, seejuures arvestades, et kostja oli kogu Aasa Grupi finantsjuht. Lisaks on e-kirjas märgitud, et tegemist võib olla võimaliku investeerimispettusega (tl 13). Seega leiab kohus, et kostja ei ole 29.07.2022 e-kirjas avaldanud hageja suhtes ebaõigeid faktiväiteid.

64) Hageja leiab, et kostja on enda 04.07.2022 e-kirjas väitnud, et seoses hageja tegevusega on põhjust võtta ühendust asjaomaste ametiasutustega. Kohus sellega ei nõustu. Kostja on enda 04.07.2022 e-kirjas kirjeldanud mitte hageja tegevust, vaid XXX; XXX ja Aasa Groupi tegevust (tl 16-26). Samuti on kirjas märgitud, et edastatakse Aasa Groupi advokaadi palve kaaluda võimalust võtta ühendust asjaomaste ametiasutustega. Esiteks, on mainitud mitte hageja advokaati, vaid Aasa Groupi advokaati ja teiseks on esitatud ettepanek kaaluda ühendust võtta asjaomaste ametiasutustega. 65) Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellistena, nagu need on ja tuleb hinnata faktiväite avaldamise viisi ja konteksti ning sellest tuletada mõistliku inimese arusaam vastava faktiväite suhtes. Kostja 29.07.2022 ja 04.07.2022 e-kirjad tuleb panna selle aja ja poolte vahelise suhtluse (sh pooltevahelise kohtuvaidluse) konteksti. Arvestades eeltoodut, ei ole kohtu hinnangul kostja ka 04.07.2022 e-kirjas ebaõigeid faktiväiteid hageja suhtes avaldanud. 66) Kokkuvõtlikult leiab kohus, et kostja ei ole 29.07.2022 ja 04.07.2022 e-kirjades hageja suhtes ebaõigeid faktiväiteid avaldanud, mistõttu tuleb jätta hagi jätta ka hageja alternatiivsete nõuete osas (lisaks põhinõuetele) rahuldamata. IV Menetluskulude jaotus 67) TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. 68) TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. 69) TsMS § 177 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 177 lg 2 alusel, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. 70) Käesolevas asjas määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras. 71) TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus määrab poolte menetluskulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses kindlaks käesoleva kohtuotsuse jõustumisel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.