2-23-11725/40 - Muud - Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja - lahend.ee

4.Punktis 2 märgitud tasu tuleb maksta Mittetulundusühing Nõutuba pangakontole nr EE142200221049196550. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, võib võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale, kui ta esitas sellele eelnevalt vastuväite (FIMS § 28 lg 2). Usaldusisiku tasu kindlaksmääramise peale võib määruskaebuse esitada võlgnik, võlausaldaja ja usaldusisik (FIMS § 54 lg 11). Määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Asjaolud ja menetluse käik 17.08.2023 esitasid võlgnikud kohtule abikaasade ühise maksejõuetusavalduse. Kohus võttis avalduse 29.08.2023 menetlusse ja määras usaldusisiku. Usaldusisik esitas kohtule omapoolse hinnangu võlgnike varale, kohustustele ja menetlusele, lisaks võlgniku võla- ja varanimekirja. Usaldusisik leidis, et võlgnikud on makseraskustes ning nende suhtes on võimalik läbi viia võlgade ümberkujundamist. Võlgade ümberkujundamise ajal suudaksid võlgnikud tasuda igakuiselt 400 eurot, lisaks igakuised arved. 05.10.2023 toimunud ärakuulamisel kinnitasid võlgnikud, et soovivad võlgade ümberkujundamist. Kohus arutas võlgnike ja usaldusisikuga võlgade ümberkujundamiskava võimalikke variante ja võlgnike panuseid. Samuti arutati kohustuste üle. Usaldusisik avaldas, et tema tasuks on kokku 1500 eurot. Võlgnikud teatasid, et on võimelised selle tasuma kolme osamaksega kolme kuu jooksul. 26.10.2023.a määrusega rahuldas kohus võlgniku maksejõuetusavalduse ning algatas menetluse võlgniku võlgade ümberkujundamiseks. Kohus määras usaldusisikule tähtaja kava ja võlausaldajate seisukohtade esitamiseks. 14.12.2023 esitas usaldusisik ümberkujundamiskava, võlausaldajate seisukohad ja enda hinnangu võlausaldajate vastuväidetele. 08.01.2024.a määrusega kinnitas kohus võlgniku suhtes esitatud nõuded ja esitatud kava.

Võlausaldaja Swedbank AS esitas 08.01.2024.a määrusele kaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus 23.05.2024 rahuldas. Ringkonnakohus tühistas 08.01.2024 maakohtu määruse ja saatis tsiviilasja tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kohus andis usaldusisikule tähtaja uue ümberkujundamiskava, võlausaldajate seisukohtade ja võimalike taotluste esitamiseks. Usaldusisik esitas 10.09.2024 kohtule uue ümberkujundamiskava. Kava kohaselt analüüsis usaldusisik kõikide võlausaldajate nõudeid ja nende poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Võlausaldajatelt saadud dokumendid kinnitavad vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Mõlemad võlgnikud on alates jaanuarist kuni augustini 2024 tasunud osamakseid võlausaldajatele, mida usaldusisik arvestas ning mille järgi ta kavas märkis nõuete suurused september 2024 seisuga. Ümberkujundatavaid nõudeid on kokku 26 778,44 eurot, millest põhinõudeid on 24 485,23 eurot ja kõrvalnõudeid 2293,21 eurot. Maksejõuetusmenetluse alguses kuulus võlgnike ühisomandisse korterxxxxxxse XXX-i, xxxxxxxxxxa. Korter müüdi maha 25 000 euro eest, millesti arvati maha maakleritasu 1000 eurot, ülejäänu on hoiustatud A.M.-i pangakontol. Kava alusel tasuksid võlgnikud põhinõuded 100% ulatuses kahe kuuga 15.09.2024-15.10.2024 ning kasutaksid maksete tegemiseks korteri müügist saadud rahalisi vahendeid. Kõrvalnõudeid vähendatakse 100%. Usaldusisik edastas kohtule võlausaldajate seisukohad uue kava osas. Kõik võlausaldajad olid kavaga nõus. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et käesolevalt on võimalik määrata kindlaks võlausaldajate nõuded ning kinnitada uus ümberkujundamiskava. I Nõuete kindlaks määramine FIMS § 25 lg 3 kohaselt otsustab kohus kava kinnitamisel esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu. Vajaduse korral kuulab kohus eelnevalt ära võlgniku ja puudutatud võlausaldaja. Võlgnikud ja võlausaldajad ei esitanud vastuväiteid kavas märgitud nõuete suuruste osas. Kohus leiab, et nende suurused on võimalik kinnitada vastavalt uues ümberkujundamiskavas märgitule. Usaldusisik kontrollis, kas võlausaldajad on laenu andes järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Usaldusisik kontrollis ja analüüsis võlgnike pangakonto väljavõtteid ja võlausaldajate poolt talle esitatud andmeid (esitatud ka kohtule). Kohus leiab, et usaldusisiku tegevus vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimise osas on piisav ja võlgnike nõuded kava alusel on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kõikide võlausaldajate nõuete suurused kava järgi (vt resolutsiooni p 1). II Ümberkujundamiskava kinnitamine Lähtuvalt võlausaldajate nõuetest on võlgnikel ümber kujundamist vajavaid nõudeid kokku 26 778,44 eurot. Kava kohaselt vähendatakse kõrvalnõudeid 100% ja täidetakse kõik põhinõuded 100% ning koostatakse kohustuste täitmiseks uus maksegraafik. Kohustused täidetakse 2 kuu jooksul.

FIMS § 2 lg 3 kohaselt on võlgade ümberkujundamise eesmärk ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve. Vastavalt FIMS § 21 lg-le 1 võimaldatakse võlgade ümberkujundamise menetluses võlgnikule rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise või kohustuse vähendamise teel. Ühe võlgade ümberkujundamise meetme kasutamine ei välista teise meetme kasutamist, sealhulgas sama nõude puhul. Käesolevalt tegi kohus võlgade ümberkujundamise menetlust algatades kindlaks, et mõlemal võlgnikul, kes on abikaasad, on makseraskused. Samuti tegi kohus kindlaks, et võlgnike makseraskused on ületatavad kasutades FIMS § 21 lg-s 1 sätestatud abinõusid. FIMS alusel on abikaasade ühine võlgade ümberkujundamine võimalik olenemata sellest, millisel alusel kummagi abikaasa võlad tekkisid või kas tegemist on solidaarnõuetega või mitte. Mõlema abikaasa kõik võlausaldajad on kavaga kaasatud. Kohtule esitatud uues kavas on kasutatud kahte abinõu: kohustusi on vähendatud kõrvalnõuete võrra ning kohustuste täitmine toimub uue maksegraafiku alusel ehk kohustused täidetakse 2 kuu jooksul, kuna võlgnikud müüsid menetluse kestel maha oma korteri. Usaldusisik on kava koostades ja menetledes järginud FIMS §-des 20 ja 24 sätestatud nõudeid. FIMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Antud juhul ei ole muudetud kavale vastu vaielnud ükski võlausaldaja. Seega on võimalik kava esitatud kujul kinnitada. Kohus on seisukohal, et kava kohtleb kõiki võlausaldajaid ühetaoliselt ning ühte ei eelistata teistele. Kõikide võlausaldajate nõudeid on vähendatud kõikide kõrvalnõuete võrra ning põhivõlgnevus tasutakse kõigile 100% ulatuses. Võlgade ümberkujundamise eesmärgiks on võimaldada võlgnikel ületada tekkinud makseraskused ning seda saab käesoleval juhul teha kavas märgitud viisil. Kohus leiab, et võlgnikud on võimelised ümber kujundatavaid nõudeid täitma ja seejuures on tagatud nende enda toimetulek. Võlgnikud on menetluse ajal maha müünud enda korteri, millest saadud rahalisi vahendeid kasutavad kava täitmiseks. See võimaldab neil kava täita lühema aja jooksul. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et FIMS § 26 lg 1 eeldused on täidetud ning kohus kinnitab ümberkujundamiskava. Kohus selgitab, et võlgnike käitumine on kohtu järelevalve all: nad peavad andma usaldusisikule aru ümberkujundamiskava täitmise kohta ning seaduses on meetmed juhuks, kui ümberkujundamiskava ei täideta- eelkõige kava tühistamine, mille järel taastuvad kõik nõuded esialgses suuruses ja viisil (FIMS § 41). Kohtu hinnangul on need meetmed piisavad, et survestada võlgnikke täitma võlgade ümberkujundamiskava. Kohus selgitab, et ümberkujundamiskava kinnitamise tagajärjed on sätestatud FIMS §-des 3034. Ümberkujundamiskava on võimalik muuta lähtudes FIMS §-st 36. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik tulenevalt FIMS §-st 35. Võlgnikud peavad andma kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutama abi järelevalvekohustuse täitmisel. Tavapäraselt peavad võlgnikud esitama usaldusisikule iga aasta möödumisel aruande enda varalise seisundi ja kava täitmise kohta. Kuna aga kava on praegusel juhul koostatud vaid kahe kuu peale, siis määrab kohus võlgnikele

kindla kuupäeva aruande esitamiseks, misjärel on võimalik menetlus lõpetada. Kohus määrab ka usaldusisikule tähtaja menetluse lõpuks aruande esitamiseks. Menetluskulude jaotus FIMS § 8 lg 3 alusel jätab kohus võlgniku menetluskulud tema enda kanda ning võlausaldajate kulud nende endi kanda. Usaldusisik esitas kohtule taotluse enda tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Usaldusisik palus määrata enda tasuks 1518 eurot (23h määraga 66€/h). Tasu hõlmab toiminguid, mis on tehtud nii maksejõuetusmenetluses, sest kohtu 08.01.2024.a määrus tühistati, ning võlgade ümberkujundamise menetluses. FIMS § 54 lg 2 sätestab, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. FIMS § 54 lg-st 3 lähtuvalt määratakse võlgade ümberkujundamise menetluses usaldusisikule tasu käesolevas paragrahvis sätestatu kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel ja kava üle järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel. FIMS § 54 lg 4 kohaselt määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. PankrS § 23 lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. FIMS § 54 lg 5: Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise kava üle järelevalve teostamisel on summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. TLS § 29 lg 5 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse 08.12.2023.a määruse nr 113 § 1 alusel on kuutasu alammääraks 820 eurot.