Menetlusosalised ja nende avaldaja/võlgnik R.K (isikukood XXX; elukoht XXX, telefon esindajad XXX; e-post XXX) usaldusisik M.E (isikukood XXX; XXX; XXX; telefon XXX, ; epost XXX )
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada välja R.K (isikukood XXX; elukoht XXX) pankrot 23. märtsil 2026 kell 16.00 ja algatada R.K kohustustest vabastamise menetlus.
2.Määrata usaldusisik M.E töötasu suuruseks 886 eurot, millele lisandub käibemaks 212,64 eurot, kokku 1098,64 eurot.
3.Välja mõista riigi vahenditest usaldusisiku tasu 886 eurot, millele lisandub käibemaks 212,64 eurot, kokku 1098,64 eurot, M.E Õigusbüroo osaühingule (registrikood 10016048, KMKR EE100121575, arvelduskonto nr EE861010902001530007 AS SEB Pank).
Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub menetluskonverentsina 8. aprillil 2026 kell 13.00 Kalevi 1 Tartu kohtumaja saalis nr 215. Virtuaalselt üldkoosolekul osalemise soovist teatada Tartu Maakohtule kolm kalendripäeva enne üldkoosoleku toimumist.
6.Kohustada R.K-d osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ja andma võlgniku vande.
7.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos pankrotiseaduse (PankrS) § 1002 lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
8.Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja võlanimekiri.
9.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle
järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 23. märtsiks 2027.
10.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 47 lg-d 1–2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
11.Jätta menetluskulud R.K kanda.
12.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
13.Pankrotimäärus on tehtud maksejõuetuse põhimenetluses ning määrust on kohustatud tunnustama kõik teised liikmesriigid Nõukogu määruse (EL) nr 2015/848 art 19 alusel. Määrus toimetada kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning punkti 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Usaldusisikule tasu määramise peale võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.R.K (avaldaja/võlgnik) esitas 09.11.2025 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-25-18988). Avalduse kohaselt on avaldaja vallaline ja ülalpeetavad puuduvad. Avaldaja töötab Wolt Eesti OÜ-s kullerina alates oktoobrist 2025. Avaldaja sissetulekuks on töövõimetoetus 673,94 eurot ja sotsiaaltoetus 35 eurot. Igakuised väljaminekud on 310 eurot: kulutused toidule 200 eurot, transpordikulud 10 eurot, kulutused tervishoiule ja hügieenitarvetele 100 eurot. Samuti on avalduses toodud kulutusteks tasulise psühhiaatri vastuvõtt 120 eurot, hambaravi 150 eurot kord ja retseptiravimid u 70 eurot. Võlgnikul puudub realiseeritav vara. Võlgniku selgituse kohaselt võttis ta esimese laenu 2000 eurot, mille kulutas lihtsalt elamise peale. Uusi laene sai võetud varasemate laenude tasumiseks, samuti muude vajalike asjade ostmiseks nagu arvuti ja elektritõukeratas. Igakuiste laenumaksete suurus on ca 400 eurot. Võlgnik jätab maksejõuetusmenetluse liigi kohtu otsustada. Võlgniku kohustuste suuruseks on vähemalt 10 268,63 eurot.
2.Kohus võttis 08.02.2026 määrusega R.K maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas tema usaldusisikuks M.E , keda kohustas hiljemalt 11.03.2025 kohtule esitama FIMS §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja koos lisade ja hinnanguga võlgniku varalisele seisundile ja makseraskuste ületamiseks sobivaimale menetluse liigi valikule. Ühtlasi peatas kohus võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni.
3.Usaldusisik esitas 09.03.2026 kohtule FIMS §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning 2
arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku suhtes on sobivaimaks menetluseks pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlus. Kohtu põhjendused
4.PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste kohta ning hinnanguga võlgniku majanduslikule olukorrale. Võlgnikul on SEB Pensionifondi 18+ 1552.018 osakut, mille eeldatav väärtus on 1736,16 eurot. Pankrotimenetluses ei ole lubatud II samba osakutele sissenõuet pöörata, seega on pankrotimenetluses osakute väärtus 0 eurot. Samuti on võlgnikul nõue Merit Üksvärava vastu summas 1000 eurot – laen on lisatud M. Ü. pankrotimenetluse võlausaldajate nimekirja (tsiviilasi nr 2-24-3692). Usaldusisiku hinnangul on nõude väärtus 0 eurot, sest Merit Üksvärava pankrotimenetlus on lõppenud raugemisega ja seal ei ole R.K-le väljamakseid tehtud. Võlgniku sissetulekuks on töövõimetoetus umbes 650–674 eurot kuus (päevamäär 21,74 eurot) ja sotsiaaltoetus 35 eurot kuus, s.o kokku 709 eurot. Isikule on puuduv töövõime määratud kuni 01.03.2030. Kontojääk 11,57 eurot. Woltis töötades on isik saanud töötasu ühel korral 5,89 eurot. R.K-le kuulub aastaid tagasi ostetud elektritõukeratas, mis on juba pikka aega katki ja sõidukõlbmatu. Samuti isikule kuulub mobiiltelefon Redmi, mille väärtust ta ei tea ning vähemalt 5 aastat vana lauaarvuti, mis hetkel on remondis. Bondora AS-l on võlgniku vastu nõudeid kokku 5149,93 eurot, igakuiste maksete suurusega 200 eurot. Bondora AS-ga on laenulepingud sõlmitud tähtajaga 10–11 aastat (kõigi lepingute lõpptähtaeg on 08.12.2034). Kõik laenud on graafikujärgselt tasutud ja võlgnevused puuduvad. Võlgnik on maksejõuetusavalduses näidanud lisaks võlgnevust IPF Digital AS ees summas 5073,19 eurot, mille aluseks on krediidikonto leping nr 5566340-1 igakuise maksega 188,39 eurot. Leping oli sõlmitud enne 2022 novembrit. Tegemist oli krediidikonto lepinguga, mille puhul tagasimaksete arvelt krediidilimiidi vabanemisel oli vabanenud krediidilimiiti võimalik pidevalt jälle kasutada. Viimati võttis võlgnik vabanenud krediidilimiidi arvelt välja 25.01.2026 100 eurot, ehk ca 2,5 kuud pärast maksejõuetusavalduse kohtule esitamist. IPF Digital AS on usaldusisikule 17.02.2026 ekirjas teatanud, et ei esita nõuet R.K maksejõuetusmenetluses. Võlgniku nõuded ei ole muutunud sissenõutavaks. R.K-le on määratud töövõime puudumine seoses psüühikahäirega, mis mõjutab ka olulisel määral tema igapäevast elu ja töötamise võimalusi. Jooksvad kulud kuus on kokku 710 eurot: toit 200 eurot, transport 10 eurot, tervishoid ja hügieen 100 eurot ning laenude tagasimaksed 400 eurot. Olemasolevatele andmetele tuginedes tuleb järeldada, et võlgnikul vara ja perspektiivsed sissenõudmisvõimalused puuduvad. Arvestades võlgniku praegust igakuist sissetulekut, ületab 400 euro suurune laenumakse tema maksevõimet ning talle igapäevaselt kasutada jääv summa 309 eurot on väiksem, kui elatusmiinimum (käesoleval ajal 361,39 eurot). Bondora AS nõude aluseks on neli tarbijakrediidilepingut. Usaldusisiku esmasel hinnangul võib võlausaldaja olla vähemalt osade laenulepingute sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Nii näiteks väljastas võlausaldaja 01.05.2023 võlgnikule laenu summas 3083 eurot (millest võlgniku kontole tasuti 2900 eurot). Graafikujärgse makse suuruseks oli 108,87 eurot. Laenu väljastamise eelneval neljal kuul oli võlgniku sissetuleku suuruseks 499–548 eurot (töövõimetoetus + sotsiaaltoetus). Ajutine haldur leiab, et võlgnik ei ole maksejõuetu, kuna tema vastu olevad nõuded ei ole veel muutunud sissenõutavaks. Bondora AS laenulepingute jätkumisel võiks igakuise praeguse 3
graafikuga laenumaksete tasumine (igakuise maksega 200 eurot) olla võlgnikule jõukohane. Otsuse, kas maksejõuetusmenetlusega edasi minna, peab tegema võlgnik ise. Samas tuleb arvestada ka järgmiste asjaoludega: 1) võlgnik on pikema aja jooksul tasunud laenumakseid uuesti kasutuselevõetud krediidilimiidi või tuttavatelt võetud laenude arvelt ning sellega jätnud näiliku mulje oma maksevõimelisusest, kuigi tegelikult ei olnud laenumaksed talle jõukohased; 2) IPF Digital AS on teatanud, et nad ei esita võlgniku vastu nõuet maksejõuetusmenetluses (tõenäoliselt vastutustundliku laenamise põhimõtete põhjaliku kontrolli tõttu pankrotimenetluses); samas ei ole välistatud, et maksejõuetusmenetluse lõppemisel jätkab võlausaldaja ikkagi oma nõuete sissenõudmist – sellisel juhul ületavad võlgniku maksekohustused tema maksevõimet; 3) maksejõuetusmenetluses kontrollitakse ka Bondora AS poolt vastutustundliku laenamise põhimõtete täitmist võlgnikule laenude väljastamisel – selle tulemusena võib võlgniku vastu olevate nõuete maht veelgi väheneda; 4) maksejõuetusmenetluse väliselt vastutustundliku laenamise põhimõtete mittejärgimise alusel nõuete vaidlustamine on võlgnikule oluliselt koormavam (sh rahaliselt ja psüühiliselt) ning tõenäoliselt ka pikemaajalisem. Lähtuvalt eeltoodust on usaldusisiku hinnangul võlgnik maksejõuetu, kuna tal puuduvad vara ja sissetulek, mille arvelt kohustusi täita ning võlgnik on uute laenude arvelt kohustuste tasumisega maksejõuetust näiliselt edasi lükanud, kuigi tegelikult ületasid tema kohustused juba varasemalt tema maksevõimet. Maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on maksevõimet ületavate laenude võtmine olukorras, kus tema tervisliku seisundi tõttu ei ole võlgnik olnud võimeline teenima laenude tasumiseks piisavalt suurt sissetulekut. Pankrotiseaduse mõistes on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Võlgnik muutus maksejõuetuks hiljemalt 2025 alguses, kus tema igakuised kohustuste maksed ületasid tema maksevõimet. Usaldusisiku hinnangul tuleks võlgniku suhtes kuulutada välja pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Võlgade ümberkujundamise menetlus ei ole menetluskulude tasumise kohustuse tekkimise tõttu võlgnikule jõukohane. Ei ole ka teada asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks.
5.Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate kohustuste suurus vähemalt 5149,93 eurot ning sissetulekuteks töövõime- ja sotsiaaltoetus kokku 709 eurot kuus. Seega puudub võlgnikul vara ja sissetulek kohustuste täitmiseks ning ka maksejõuetusmenetluse kulude katmiseks. Võlgnik tervislike probleemide tõttu stabiilselt ei tööta. Kuna ei ole teada kohustuste täitmise katteallikaid, ei ole võlgniku makseraskused ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisega.
6.Kohus, vaadanud R.K maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu välja pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FIMS §-s 45 sätestatule (FIMS § 18 lg 2 p 2). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga (PankrS § 35 lg 1 p 3). Täitemenetluse seadustiku § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus. Täitemenetluse registri kohaselt võlgniku suhtes ei ole algatatud täitemenetlusi.
7.Kohus nimetab PankrS § 31 lg 6 alusel R.K pankrotihalduriks M.E , kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele ning on andnud kohtule nõusoleku haldurina tegutsemiseks.
8.FIMS § 45 lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata 4
jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4). FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
9.Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. FIMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et M.E on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FIMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 23.03.2027. Usaldusisiku tasu
10.FIMS § 54 lg-te 1 ja 2 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FIMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FIMS § 54 lg 4). Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 13 tundi ja 30 minutit. Usaldusisik on palunud määrata tasu suuruseks riigi vahenditest 886 eurot, millele lisandub käibemaks 212,64 eurot, kuivõrd büroo, mille kaudu usaldusisik tegutseb, on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses (PankrS § 65 lg 11). PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus pankroti väljakuulutamisel ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisel ning võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks usaldusisiku tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi 5
Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär, s.o alates 01.01.2025 886 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 ja § 1 lg 2 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta (66 eurot tunnis), kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Kohus on usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust arvestades seisukohal, et tema tööks kulunud aeg on põhjendatud ning M.E-le tuleb vastavalt taotletule tasuks usaldusisiku ülesannete täitmise eest määrata 886 eurot, millele lisandub käibemaks 212,64 eurot, kokku 1098,64 eurot. Kuna võlgnikul puudub vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb usaldusisiku tasu hüvitamine määrata riigi vahenditest. FIMS § 54 lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o M.E Õigusbüroo osaühingule. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.