Aktiva Finance Group OÜ hagi H.F-i võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1500,80 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema
vastu
Kostja H.F (isikukood XXX) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) hagi H.F-i (isikukood XXX) vastu.
2.Välja mõista H.F-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks lepingust nr L89011639805 tulenevad sissenõutavaks muutuvad põhinõude osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast järgmiselt: Maksetähtpäev 15.02.2027 15.03.2027 15.04.2027 15.05.2027 15.06.2027 15.07.2027 15.08.2027 15.09.2027 15.10.2027 15.11.2027
Välja mõista H.F-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punktis 2 toodud sissenõutavaks muutunud põhinõude tasumata osalt viivisemääraga 22% aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.
3.Välja mõista H.F-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks lepingust nr L89012330527 tulenevad sissenõutavaks muutuvad põhinõude osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast järgmiselt: Maksetähtpäev 20.07.2026 20.08.2026 20.09.2026 20.10.2026 20.11.2026 20.12.2026 20.01.2027 20.02.2027 20.03.2027 20.04.2027 20.05.2027
Välja mõista H.F-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punktis 3 toodud sissenõutavaks muutunud põhinõude tasumata osalt viivisemääraga 9,90% aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.
4.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi H.F-i vastu järgmistes nõuetes: lepingu nr L89011515055 alusel esitatud nõuded: põhinõue 54,17 eurot, intressinõue 2,92, viivisenõue 7,89 eurot, sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 30 eurot ja viivisenõue alates 19.11.2025 kuni põhinõude tasumiseni määras 14,90% aastas põhinõude summalt 54,17 eurolt; lepingu nr L89011639805 alusel esitatud nõuded: põhinõue 88,12 eurot, intressinõue 24,04, viivisenõue 40,23 eurot, sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 30 eurot ja viivisenõue alates 19.11.2025 kuni põhinõude tasumiseni määras 22% aastas põhinõude summalt 186,99 eurolt; lepingu nr L89012330527 alusel esitatud nõuded: põhinõue 507,08 eurot, intressinõue 14,03, viivisenõue 82,52 eurot, sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 40 eurot, haldustasu nõue 2 eurot ja viivisenõue alates 19.11.2025 kuni põhinõude tasumiseni määras 9,90% aastas põhinõude summalt 852,41 eurolt. 2 (14)
5.Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 18.11.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse H.F-i (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 1093,57 eurot, intressi 40,99 eurot, haldustasu 2 eurot, sissenõudmiskulud 100 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 130,64 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise alates 19.11.2025 kuni põhinõuete tasumiseni määrades: 14,90% aastas põhinõude summalt 54,17 eurolt, 22% aastas põhinõude summalt 186,99 eurolt ja 9,90% aastas põhinõude summalt 852,41 eurolt. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance (laenuandja) ja kostja 21.02.2023 järelmaksulepingu nr L89011515055, mille alusel sai kostja kauba ostmiseks laenu 137,98 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel. Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 83,81 eurot, seega on tasumata põhiosa 54,17 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata põhivõla 54,17 eurot. Lepingust tulenevalt on intressimäär 14,90% aastas ja lepingu krediidi kulukuse määr 43,28% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 18. osamaksest, s.o alates 15.09.2024 kuni ülesütlemiseni 26.11.2024, summas 2,92 eurot. Lepingus on viivisemääraks kokku lepitud 14,9% aastas. Viivisenõue perioodi 27.11.2024–18.11.2025 eest on 7,89 eurot.
1.2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance (laenuandja) ja kostja 06.03.2023 järelmaksulepingu nr L89011639805, mille alusel sai kostja kauba ostmiseks laenu 186,99 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel. Kostjalt ei ole toimunud laekumisi põhiosa katteks, seega on tasumata põhiosa 186,99 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata põhivõla 186,99 eurot. Lepingust tulenevalt on intressimäär 22% aastas ja lepingu krediidi kulukuse määr 34,55% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 12. osamaksest, s.o alates 15.08.2024 kuni ülesütlemiseni 26.11.2024, summas 24,04 eurot. Lepingus on viivisemääraks kokku lepitud 22% aastas. Viivisenõue perioodi 27.11.2024– 18.11.2025 eest on 40,23 eurot.
3 (14)
1.3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance (laenuandja) ja kostja 11.05.2023 järelmaksulepingu nr L89012330527, mille alusel soetas kostja kauba maksumusega 1386,90 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel. Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 534,49 eurot, seega on tasumata põhiosa 852,41 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata põhivõla 852,41 eurot. Lepingust tulenevalt on intressimäär 9,90% aastas ja lepingu krediidi kulukuse määr 22,71% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 18. osamaksest, s.o alates 20.11.2024 kuni ülesütlemiseni 26.11.2024, summas 14,03 eurot. Lepingus on viivisemääraks kokku lepitud 9,90% aastas. Viivisenõue perioodi 27.11.2024–18.11.2025 eest on 82,52 eurot. Haldustasu nõue on 2 eurot.
1.4.Lepingu nr L89011515055 alusel palub hageja kostjalt välja mõista pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskulud 30 eurot. Sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt: 06.12.2024 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 15 eurot, 27.12.2024 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot, 06.01.2025 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot, sh nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni ja e-kirja teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud.
1.5.Lepingu nr L89011639805 alusel palub hageja kostjalt välja mõista pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskulud 30 eurot. Sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt: 06.12.2024 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 15 eurot, 27.12.2024 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot, 06.01.2025 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot, sh nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni ja e-kirja teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud.
1.6.Lepingu nr L89012330527 alusel palub hageja kostjalt välja mõista pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskulud 40 eurot. Sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt: 06.12.2024 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 20 eurot, 27.12.2024 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot, 06.01.2025 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot, sh nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni ja e-kirja teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud.
1.7.Esialgne võlausaldaja saatis kostjale 05.11.2024 lepingute ülesütlemise hoiatuse, andes täiendava tähtaja võla tasumiseks. Hoiatuse ajaks oli kostja viivituses järjestikuste osamaksetega vähemalt kolme kuu ulatuses, sh lepingu nr L89011515055 osamaksetega 15.09.2024, 15.10.2024 ja 15.11.2024 ning lepingu nr L89011639805 osamaksetega 15.08.2024, 15.09.2024 ja 15.10.2024; lepingu nr L89012330527 puhul oli tasumata 20.11.2024 osamakse. Kuna võlgnevust täiendava tähtaja jooksul ei tasutud, edastas esialgne võlausaldaja 26.11.2024 teatise lepingute lõpetamise kohta. Lepingust tulenevad nõuded on loovutatud hagejale.
1.8.Hageja leiab, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Esialgne võlausaldaja kontrollis kostja maksekäitumist maksehäireregistritest (kehtivaid ega varasemaid maksehäireid ei tuvastatud) ning lähtus krediidiotsuse tegemisel kostja laenutaotlustes esitatud sissetuleku ja kohustuste andmetest ning avalikest andmebaasidest saadud teabest. Arvestades laenutoote olemust ja summade väiksust, kontoväljavõtet ei 4 (14)
nõutud. Krediidivõime hindamisel rakendati põhimõtet, et sissetulekud ületavad kohustusi ning pärast lepingujärgsete maksete tasumist jääb kliendile üle statistikapõhisest arvestuslikust elatusmiinimumist suurem summa. Nende andmete põhjal järeldati, et kostja on krediidivõimeline. Kostja vastuväited
2.Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega, hagi täpsustus koos lisadega ja hagi menetlusse võtmise kohtumäärus kätte 05.12.2025 (TsMS § 326 alusel). Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 05.01.2026. Kostja hagile ei vastanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Eeltoodut arvestades menetleb kohus hagiavaldust lihtmenetluses. Kohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo 04.05.2016, 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse, st kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
5.Kostja hagile ei vastanud. Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus (TsMS § 407 lg 1, vt nt RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 16). Kohus lahendab asja sisuliselt, sh hindab kohus hageja esitatud tõendeid.
6.VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Lõike 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
7.Hageja on esitanud kohtule tõendina AS-i Inbank Finance ja kostja vahel 21.02.2023 sõlmitud järelmaksulepingu nr L89011515055 (dtl 16–20). Leping on kostja poolt allkirjastatud. Lepingu kohaselt sai kostja kauba ostmiseks laenu summas 137,98 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama osamaksetega ning tasuma intressi ja lepingutasu 20 eurot. Kostja kohustus krediidiandjale tegema 24 osamakset, kuumakse suurusega 8,38 eurot, 5 (14)
viimase osamakse suurus 8,24 eurot. Igakuiseid makseid tuli kostjal teostada iga kuu 15. kuupäevaks, esimene osamakse tuli teha 15.04.2023 ja viimane osamakse 15.03.2025 (dtl 17, 18). Kohus loeb eeltoodud asjaolud esitatud tõendi alusel tuvastatuks.
8.Hageja on esitanud kohtule tõendina AS-i Inbank Finance ja kostja vahel 06.03.2023 sõlmitud järelmaksulepingu nr L89011639805 (dtl 21–25). Leping on kostja poolt allkirjastatud. Lepingu kohaselt sai kostja kauba ostmiseks laenu summas 186,99 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama osamaksetega ning tasuma intressi. Kostja kohustus krediidiandjale tegema 60 osamakset, kuumakse suurusega 6,92 eurot, viimase osamakse suurus 5,98 eurot. Igakuiseid makseid tuli kostjal teostada iga kuu 15. kuupäevaks, esimene osamakse tuli teha 15.09.2023 ja viimane osamakse 15.08.2028 (dtl 23). Kohus loeb eeltoodud asjaolud esitatud tõendi alusel tuvastatuks.
9.Hageja on esitanud kohtule tõendina AS-i Inbank Finance ja kostja vahel 11.05.2023 sõlmitud järelmaksulepingu nr L89012330527 (dtl 26–30). Leping on kostja poolt allkirjastatud. Lepingu kohaselt sai kostja kauba ostmiseks laenu summas 1175 eurot, arvestades, et kauba maksumus oli 1386,90 eurot ja sissemakse suurus 211,90 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama osamaksetega ning tasuma intressi ja igakuist haldustasu 2 eurot. Kostja kohustus krediidiandjale tegema 48 osamakset, kuumakse suurusega 36,38 eurot, viimase osamakse suurus 36,05 eurot. Igakuiseid makseid tuli kostjal teostada iga kuu 20. kuupäevaks, esimene osamakse tuli teha 20.06.2023 ja viimane osamakse 20.05.2027 (dtl 28). Kohus loeb eeltoodud asjaolud esitatud tõendi alusel tuvastatuks. Krediidi kulukuse määr
10.Esmalt tuvastab kohus, kas lepingutes toodud krediidi kulukuse määr on kooskõlas VÕS § 4062 lg-ga 1. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja peab tooma tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete maksmapanekuks esile, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale, ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas laenuleping kehtib (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386/18, p 14.1.3. ja RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 14-15). Lepingust nr L89011515055 nähtuvalt oli krediidi kulukuse määraks 43,28% aastas. Intressimäär oli 14,9% aastas, lepingutasu oli 20 eurot ning kostjal tuli laen tagastada 24 osamaksega (dtl 17). Lepingust nr L89011639805 nähtuvalt oli krediidi kulukuse määraks 34,55% aastas. Intressimäär oli 22% aastas ning kostjal tuli laen tagastada 60 osamaksega (dtl 22). Lepingust nr L89012330527 nähtuvalt oli krediidi kulukuse määraks 22,71% aastas. Intressimäär oli 9,90% aastas, lepingu haldustasu 2 eurot kuus ning kostjal tuli laen tagastada 48 osamaksega (dtl 27). Krediidi kulukuse maksimaalsed määrad muutuvad kaks korda aastas, 1. juulil ja 1. jaanuaril. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli lepingute sõlmimise ajal krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 15,31% (kohaldus alates 01.01.2023 kuni 30.06.2023 väljastatud laenudele) ning kolmekordne määr oli seega 45,93%. Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab krediidi kulukuse määra suuruseks vastavalt 36,38%, 24,36% ja 13,64%. Kohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi 6 (14)
kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära ja on seega kooskõlas VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatuga. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine
11.Sõlmitud lepingud on tarbijakrediidilepingus VÕS § 402 lg 1 tähenduses. Kohus hindab, kas võlausaldaja on järginud kostjaga lepinguid sõlmides vastutustundliku laenamise põhimõtet.
12.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p-d 13 ja 17).
12.1.VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selle põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne krediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Riigikohus on selgitanud, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 403 4 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud KAVS § 49 lg 1 p-des 1–7 ja lg 3 p-des 1–3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); - tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); - tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); - tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis
7 (14)
peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 18). VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 23). Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealhulgas arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p-d 20–22 ja seal viidatud kohtupraktika). Krediidiandja kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust on mõeldud ennetama liigse võlakoormuse või maksejõuetuse riski, mis tuleneb tarbija krediidivõimelisuse ja tagasimaksevalmiduse ebapiisavast kontrollimisest. Kõnealust kohustust ei mõjuta tõsiasi, et krediidilepingu sõlmimise finantstagajärjed tarbija olukorrale võivad tekkida ka hiljem (EKo 11.01.2024, C-755/22, p 35). Krediidivõimetule tarbijale laenu andmise vältimise ja just krediidiandjale vastutuse panemise eesmärki järgib direktiivi 2008/48 põhjendus 26, mille järgi peab krediidiandja kontrollima tarbija krediidivõimelisust individuaalselt (vt EKo 18.12.2014, C-449/13, p 35). VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 23).
12.2.Kohus määras hagejale tähtaja vastutustundliku laenamise põhimõtte aluseks olevate asjaolude välja toomiseks ning andis võimaluse ümberarvestuse tegemiseks (dtl 97 jj). Kohus selgitas hagejale mh seda, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral saab hageja nõuda tarbijalt VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel tagasi põhivõla koos VÕS §-s 94 sätestatud intressiga (v.a VÕS § 403 4 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral). Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti 8 (14)
määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja asus hagis seisukohale, et krediidiandja järgis kostjaga lepinguid sõlmides vastutustundliku laenamise põhimõtet. Esialgne võlausaldaja kontrollis kostja maksekäitumist maksehäireregistritest (kehtivaid ega varasemaid maksehäireid ei tuvastatud) ning lähtus krediidiotsuse tegemisel kostja laenutaotlustes esitatud sissetuleku ja kohustuste andmetest ning avalikest andmebaasidest saadud teabest. Lepingu nr L89011515055 osas avaldas kostja igakuiseks sissetulekuks 940 eurot ja igakuisteks kohustusteks 200 eurot, lepingu nr L89011639805 osas avaldas kostja igakuiseks sissetulekuks 900 eurot ja igakuisteks kohustusteks 200 eurot, lepingu nr L89012330527 osas avaldas kostja igakuiseks sissetulekuks 1100 eurot ja igakuisteks kohustusteks 239 eurot. Hageja väljatoodust nähtub, et krediidiandja tegi laenuotsuse kostja esitatud laenutaotluse pinnalt. Hageja pole väitnud ega tõendanud, et krediidiandja oleks küsinud kostjalt muud teavet tema varalise seisundi kohta ja varaliste kohustuste kohta, sh kostja regulaarsete (majapidamis)kulude kohta. Hageja ei ole küsinud teavet ka kostja varasemate krediidikohustuste täitmise kohta. Seejuures ei võimalda laenutaotluses küsitud teave hinnata isegi seda, millised finantskohustused kostjal teiste krediidiandjate ees olid ja kui palju neid oli. Rahvastikuregistrist nähtub, et lepingu sõlmimise ajal oli kostjal üks alaealine laps. Alaealise lapse osas eeldatakse, et tema vajaduste rahuldamiseks kulub perekonnaseaduses sätestatud elatise 1⁄2 miinimummäär, s.o lepingute sõlmimise ajal ühe lapse osas 260,33 eurot kuus (s.o kostjale langev osa). Asjas ei nähtu, et hageja oleks kostja krediidivõimelisuse hindamisel ülalpeetavaga arvestanud. Samuti ei ole hageja väitnud ega tõendanud, et ta oleks kostja laenutaotluses esitatud teavet kostja kohustuste kohta vastavalt VÕS § 403 4 lg-le 4 ja KAVS § 50 lg-tele 3 ja 4 kontrollinud. Hageja esitatud andmetest nähtub, et krediidiandja kontrollis kostja maksekäitumist maksehäireregistritest. Hageja tegi küll välise maksekäitumise päringud, kuid ei kogunud tarbijalt ega teistest allikatest andmeid tarbija sissetulekute ja kohustuste mahu, liigi ja regulaarsete kulude kohta vajalikus ulatuses. Üksnes kostja maksehäirete puudumise kontrollimine ei vasta krediidiandja nõuetekohasele hoolsusele tarbija krediidivõimelisuse hindamisel. Ilma mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija sissetulekute, kulude ja finantskohustuste ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda need andmed teha adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta. Kuna krediidiandja ei saanud kogutud teabe ja selle kohta tehtud kontrolli põhjal järeldada, et on tõenäoline, et kostja on suuteline lepingust tulenevad kohustused lepinguga nõutavatel tingimustel täitma, ei oleks krediidiandja VÕS § 4034 lg 6 järgi tohtinud kostjaga lepingut sõlmida. Kohus tuvastab, et krediidiandja ei ole järginud kostjaga lepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ja selle asendamine seadusjärgse intressimääraga, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast (RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 24). VÕS § 403 4 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral 9 (14)
tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Sama lõike neljanda lause kohaselt ei kohaldata selles lõikes sätestatut, kui tarbija on teadlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lg-tele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtu hinnangul ei võimalda asja materjalid järeldada, et kostja oleks jätnud krediidiandjale mingi teabe teadlikult esitamata. Isegi kui kostja esitatud andmed olid ebatäpsed, ei võimaldaks pelgalt nende esitamise asjaolud järeldada seda, et kostja esitas valeandmeid tahtlikult, s.o õigusvastase tagajärje sooviga (VÕS § 104 lg 5). Lepingute ülesütlemine ja hageja nõuete lahendamine
13.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Tagasimaksete uuesti määramine on krediidiandja ühepoolne tahteavaldus, mille tegemise kohustus on krediidiandjale pandud seadusega. Seega peab krediidiandja ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud.
13.1.Esialgne võlausaldaja edastas kostjale 05.11.2024 kirjaliku hoiatuse järelmaksulepingute nr L89011515055 ja nr L89011639805 ülesütlemise kohta (dtl 55), kuna kostja oli jätnud tasumata vähemalt kolm järjestikust osamakset lepingu nr L89011515055 osas: 15.09.2024, 15.10.2024 ja 15.11.2024 ning lepingu nr L89011639805 osas: 15.08.2024, 15.09.2024 ja 15.10.2024. Võlausaldaja andis täiendava tähtaja kuni 19.11.2024 võlgnevuse tasumiseks, hoiatades lepingute ülesütlemisega. Kuna kostja võlga tähtajaks ei tasunud, saatis esialgne võlausaldaja 26.11.2024 teatise kolme lepingu ülesütlemise kohta (dtl 56).
13.2.Kostja sai lepingu nr L89011515055 osas laenu 137,98 eurot ning on teinud lepingu alusel tagasimakseid summas 150,57 eurot (dtl 31 jj,110). Arvestades kostja tasutud summa 150,57 eurot üksnes põhiosamaksete katteks, siis katab see täies ulatuses ära kõik lepingulised põhiosa maksed. Kohus tuvastab, et kostja ei olnud lepingu nr L89011515055 ülesütlemise ajal – 26.11.2024 – viivituses vähemalt kolme järjestikuse põhiosamaksega. Seetõttu tuvastab kohus, et lepingu ülesütlemise eeldused ei olnud täidetud ning leping nr L89011515055 ei ole ülesütlemisega lõppenud. Leping lõppes viimase osamakse tähtaja möödumisega, s.o 16.03.2025. Hageja teatas kohtule 19.02.2026, et juhul, kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis ümberarvustuse kohaselt puudub kostjal võlgnevus hageja ees. Kohus jätab rahuldamata kõik lepingu nr L89011515055 alusel kohtule esitatud nõuded: põhinõue 54,17 eurot, intressinõue 2,92, viivisenõue 7,89 eurot, 10 (14)
sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 30 eurot ja viivisenõue alates 19.11.2025 kuni põhinõude tasumiseni määras 14,9% aastas põhinõude summalt 54,17 eurolt.
13.3.Kostja sai lepingu nr L89011639805 osas laenu 186,99 eurot ning on teinud lepingu alusel tagasimakseid summas 88,12 eurot (dtl 31 jj,111). Arvestades kostja tasutud summa 88,12 eurot üksnes põhiosamaksete katteks, katab see täies ulatuses põhiosa maksed perioodil 15.09.2024–15.01.2027 (maksed 13–41) kogusummas 84,77 eurot ja osaliselt 15.02.2027 (42. osamakse) põhiosa 3,35 euro ulatuses, jääk selle kuupäeva põhiosast on 0,86 eurot. Hageja intressi osas ümberarvestust ei esitanud. Kostja ei olnud lepingu ülesütlemise ajal – 26.11.2024 – viivituses vähemalt kolme järjestikuse põhiosamaksega. Seetõttu tuvastab kohus, et lepingu ülesütlemise eeldused ei olnud täidetud ning leping nr L89011639805 ei ole ülesütlemisega lõppenud. Lepingu nr L89011639805 viimase osamakse tähtpäev on maksegraafiku järgi 15.08.2028 (dtl 23), mistõttu ei ole tänaseks lepingust tulenev laenu tagasimaksmise tähtaeg osamaksete osas veel möödunud ning laenu põhiosa ei ole muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 tähenduses. Hageja esitas kohtule ümberarvutuse ja taotleb tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla väljamõistmist kostjalt. Kohus peab seda põhjendatuks. TsMS § 369 võimaldab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Lepingust nr L89011639805 tulenevad uuesti määratud edasiulatuvad põhiosamaksed, mis ei ole sissenõutavaks muutunud, on (kokku põhiosa 98,87 eurot, dtl 23): Maksepäev 15.02.2027 15.03.2027 15.04.2027 15.05.2027 15.06.2027 15.07.2027 15.08.2027 15.09.2027 15.10.2027 15.11.2027 15.12.2027 15.01.2028 15.02.2028 15.03.2028 15.04.2028 15.05.2028 15.06.2028 15.07.2028 15.08.2028
Kohus rahuldab lepingust tuleneva hageja põhivõla nõude seega osaliselt (edasiulatuvalt 98,87 eurot) eeltoodud graafiku järgi. Hageja nõuab kostjalt viivist põhivõla tasumisega viivitamise eest. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 esimese lause kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja tugineb sellele, et lepingus on viivisemääraks kokku lepitud 22% aastas (0,06% päevas). Kohus leiab, et seadusest tulenev kohustus maksta rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist ei ole käsitatav muu tasuna VÕS § 4034 lg 7 teise lause tähenduses, mille nõudmise vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine välistaks. Pooltel on eraldi kokkulepe viivisemäära osas – lepingu järgi on viivisemääraks 22% aastas, 0,06% päevas. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda viivist lepingujärgses määras. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise sissenõutavaks muutunud põhinõude tasumata osalt määraga 22% aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni. Kohus jätab rahuldamata lepingu nr L89011639805 alusel kohtule esitatud järgmised nõuded: põhinõue 88,12 eurot, intressinõue 24,04, viivisenõue 40,23 eurot, sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 30 eurot ja viivisenõue alates 19.11.2025 kuni põhinõude tasumiseni määras 22% aastas põhinõude summalt 186,99 eurolt. Kuivõrd hagejal ei olnud meeldetuletuskirjade saatmise ajal kostja vastu ülal toodud põhjendustel sissenõutavaks muutunud nõuet ning leping nr L89011639805 ei ole kehtivalt üles öeldud, ei ole VÕS § 1132 lg 2 kohaldamise eeldus täidetud ning hagejal ei ole kostja vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet.
13.4.Kostja sai lepingu nr L89012330527 osas laenu 1175 eurot ning on teinud lepingu alusel tagasimakseid summas 830,39 eurot. Arvestades kostja tasutud summa 830,39 eurot üksnes põhiosamaksete katteks, katab see täies ulatuses põhiosa maksed perioodil 20.06.2023– 20.06.2026 (maksed 1–37) kogusummas 828,23 eurot ja osaliselt 20.07.2026 (38. osamakse) põhiosa 2,16 euro ulatuses, 38. osamakse põhiosa jääk on 27,23 eurot. Hageja intressi osas ümberarvestust ei esitanud. Kostja ei olnud lepingu ülesütlemise ajal – 26.11.2024 – viivituses vähemalt kolme järjestikuse põhiosamaksega. Seetõttu tuvastab kohus, et lepingu ülesütlemise eeldused ei olnud täidetud ning leping nr L89012330527 ei ole ülesütlemisega lõppenud. Lepingu ülesütlemise eeldused ei olnud täidetud ka seetõttu, et krediidiandja ei andnud kostjale kahenädalast täiendavat tähtaega puudujääva summa tasumiseks. Lepingute ülesütlemise hoiatus saadeti üksnes lepingute nr L89011515055 ja nr L89011639805 osas (dtl 55). Lepingu nr L89012330527 osas kostjale lepingu ülesütlemise hoiatust ei saadetud. Lisaks nähtub hagist, et kostjal oli võlgnevus üksnes ühe intressimakse osas ja kostja ei olnud viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Lepingu nr L89012330527 viimase osamakse tähtpäev on maksegraafiku järgi 20.05.2027 (dtl 28), mistõttu ei ole tänaseks lepingust tulenev laenu tagasimaksmise tähtaeg osamaksete osas veel möödunud ning laenu põhiosa ei ole muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 tähenduses.
12 (14)
Hageja esitas kohtule ümberarvutuse ja taotleb tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla väljamõistmist kostjalt. Kohus peab seda põhjendatuks. TsMS § 369 võimaldab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Lepingust nr L89012330527 tulenevad uuesti määratud edasiulatuvad põhiosamaksed, mis ei ole sissenõutavaks muutunud, on (kokku põhiosa 344,61 eurot, dtl 23): Maksepäev 20.07.2026 20.08.2026 20.09.2026 20.10.2026 20.11.2026 20.12.2026 20.01.2027 20.02.2027 20.03.2027 20.04.2027 20.05.2027
Kohus rahuldab lepingust tuleneva hageja põhivõla nõude seega osaliselt (edasiulatuvalt 344,61 eurot) eeltoodud graafiku järgi. Hageja nõuab kostjalt viivist põhivõla tasumisega viivitamise eest. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 esimese lause kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja tugineb sellele, et lepingus on viivisemääraks kokku lepitud 9,90% aastas (0,03% päevas). Kohus leiab, et seadusest tulenev kohustus maksta rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist ei ole käsitatav muu tasuna VÕS § 4034 lg 7 teise lause tähenduses, mille nõudmise vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine välistaks. Pooltel on eraldi kokkulepe viivisemäära osas – lepingu järgi on viivisemääraks 9,90% aastas, 0,03% päevas. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda viivist lepingujärgses määras. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise sissenõutavaks muutunud põhinõude tasumata osalt määraga 9,90% aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni. Kohus jätab rahuldamata lepingu nr L89012330527 alusel kohtule esitatud järgmised nõuded: põhinõue 507,08 eurot, intressinõue 14,03, viivisenõue 82,52 eurot, sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 40 eurot, haldustasu nõue 2 eurot ja viivisenõue alates 19.11.2025 kuni põhinõude tasumiseni määras 9,90% aastas põhinõude summalt 852,41 eurolt. Kuivõrd hagejal ei olnud meeldetuletuskirjade saatmise ajal kostja vastu ülal toodud põhjendustel 13 (14)
sissenõutavaks muutunud nõuet ning leping nr L89012330527 ei ole kehtivalt üles öeldud, ei ole VÕS § 1132 lg 2 kohaldamise eeldus täidetud ning hagejal ei ole kostja vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral ei võlgne kostja haldustasu. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Riigikohus on selgitanud, et kohtul tuleb langetada nende jaotusviiside vahel kaalutluspõhine valik, arvestades võimalikult suures ulatuses ka seda, missugusel määral saavutas hageja kohtusse pöördumisega taotletud eesmärgi. Seejuures on TsMS § 163 lg-s 1 sätestatud kulude jaotamise viisid põhimõtteliselt võrdse kaaluga (seadus ei sätesta kohtule nende jaotusviiside vahel valiku tegemiseks siduvat ega ka soovituslikku järjekorda) ning õiglase tulemuse saavutamiseks on võimalik neid jaotusviise ka kombineerida (RKTKo 20.12.2022, 2-192709/212, p 13). Tallinna Ringkonnakohus on pidanud võimalikuks tarbijakrediidiasjades jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 163 lg 1 alusel (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30.09.2024 otsus asjas nr 2-23-126294, p 14.2.1–14.2.3. ja 17.01.2025 otsus asjas nr 2-22-146808, p 16). Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kohus arvestab, et suur osa menetlusest oli seotud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede hindamisega ning asjaoluga, et krediidilepingud ei olnud ülesütlemisega lõppenud ja käesolevaks ajaks ei ole põhiosamaksed sissenõutavaks muutunud. Samuti arvestab kohus, et hagi jääb olulises osas rahuldamata. Hagi esitamise ajal oli hagihinnaks 1500,80 eurot. Kohus rahuldas hagiavalduse nõuetes, millele vastav hagihind on 499,35 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hagiavalduse 33% ulatuses ning jättis rahuldamata 67% ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul õiglane jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik
14 (14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.