Hageja Nord Collect OÜ (registrikood 11897588), lepinguline esindaja Igor Vavilov
vastu võlgnevuse
Kostja T.T (isikukood XXX) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Nord Collect OÜ (registrikood 11897588) hagi T.T (isikukood XXX) vastu.
2.Välja mõista T.T-lt Nord Collect OÜ kasuks 3816,64 eurot, sealhulgas põhinõue 2840 ja viivis 976,64 eurot.
3.Välja mõista T.T-lt Nord Collect OÜ kasuks viivis põhinõude (2840 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 3. aprillist 2024 kuni põhinõude täitmiseni.
Rahuldada Nord Collect OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
6.Välja mõista T.T-lt Nord Collect OÜ kasuks menetluskulud 490 eurot, s.o riigilõiv.
7.Välja mõista T.T-lt Nord Collect OÜ kasuks viivis menetluskulude 490 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse 1 (7)
peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud
1.Nord Collect OÜ (hageja) esitas 19.01.2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse T.T (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas hagi 02.04.2024. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 3816,64 eurot, millest põhinõue on 2840 eurot ja viivis on 976,64 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise põhinõudelt (2840 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 03.04.2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Monefit Estonia OÜ (krediidiandja) ja kostja 08.03.2020 kliendilepingu nr 7795466460, mille alusel võimaldati kostjale krediidilimiidi piires laenu. Kostja sai krediidiandjalt kokku 3000 eurot järgmiselt: 08.03.2020 summas 2000 eurot; 10.03.2020 summas 1000 eurot. Perioodil 08.03.2020–10.03.2020 tasus kostja 160 eurot, mis arvestati põhisumma katteks. Sellest tulenevalt kujunes 10.03.2020 seisuga tagastatava põhivõla suuruseks 2840 eurot. Kostja kohustus tegema igakuised tagasimaksed maksegraafiku alusel, kuid perioodil 10.03.2020–03.07.2020 ei tasunud kostja ühtegi osamakset. Krediidiandja ütles lepingu üles 03.07.2020 ja nõudis kogu võla tasumist. 08.07.2020 loovutati nõue hagejale. Hageja nõuab kostjalt põhivõlga 2840 eurot ning viivist VÕS § 113 alusel seadusjärgses määras perioodi 04.07.2020–02.04.2024 eest 976,64 eurot ning alates 03.04.2024 kuni põhivõla täieliku tasumiseni edasiulatuvat viivist. Kostja vastuväited
2.Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja hagi menetlusse võtmise kohtumäärus kätte 25.05.2024 (TsMS § 317 alusel). Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 10.06.2024. Kostja hagile ei vastanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.
2 (7)
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Eeltoodut arvestades menetleb kohus hagiavaldust lihtmenetluses. Kohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo 04.05.2016, 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse, st kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
5.Kostja hagile ei vastanud. Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus (TsMS § 407 lg 1, vt nt RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 16). Kohus lahendab asja sisuliselt, sh hindab kohus hageja esitatud tõendeid.
6.VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Lõike 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). Kuigi tarbijakrediidileping ei pea olema allkirjastatud, peab hageja tõendama, et tarbija on teinud krediidilepingu sõlmimiseks VÕS § 404 lg 1 ja 2 kohase sisu ja vormiga tahteavalduse. Kui tarbija tahteavaldus ei sisaldanud kõiki § 404 lõikes 2 loetletud andmeid, muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama.
7.Hageja on esitanud kohtule tõendina Monefit Estonia OÜ ja kostja vahel 08.03.2020 sõlmitud kliendilepingu nr 7795466460 (dtl 32–38). Leping on allkirjastamata. Hageja on esitanud kohtule tõendina lepingu osaks saanud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe, millest nähtuvalt oli krediidi liigiks tagatiseta tarbimislaen ja krediidi ülempiiriks oli 2000 eurot, intressimääraks 43,20% aastas ja krediidi kulukuse määraks 53,77% aastas (dtl 41). Allkirjastatud lepingut ei ole kohtule esitatud. Kostja pangakontole kanti 08.03.2020 üle 2000 eurot (dtl 90). Hageja on esitanud kohtule tõendina ka teise lepingu osaks saanud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe, millest nähtuvalt oli krediidi liigiks tagatiseta tarbimislaen ja krediidi ülempiiriks oli 2840 eurot, intressimääraks 43,20% aastas ja krediidi kulukuse määraks 53,77% aastas (dtl 45). Allkirjastatud lepingut ei ole kohtule esitatud.
3 (7)
Kostja pangakontole kanti 10.03.2020 üle 1000 eurot (dtl 91). Hageja on tõendanud, et kostjale on lepingute alusel raha üle kantud. Kohus tuvastab, et kostja sõlmis eelloetletud tingimustel lepingud. Krediidi kulukuse määr
8.Esmalt tuvastab kohus, kas lepingutes toodud krediidi kulukuse määr on kooskõlas VÕS § 4062 lg-ga 1. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja peab tooma tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete maksmapanekuks esile, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale, ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas laenuleping kehtib (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386/18, p 14.1.3. ja RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 14-15). Kostjale antud laenude krediidi kulukuse määr oli 08.03.2020 ja 10.03.2020 Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt 53,77% aastas (dtl 41, 45). Krediidi kulukuse maksimaalsed määrad muutuvad kaks korda aastas, 1. juulil ja 1. jaanuaril. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 2020. aasta märtsis krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 20,61% (kohaldus alates 01.01.2020 kuni 30.06.2020 väljastatud laenudele) ning kolmekordne määr oli seega 61,83%. Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab krediidi kulukuse määra suuruseks 52,87%. Kohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidilepingute krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära ja on seega kooskõlas VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatuga. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine
9.Sõlmitud lepingud on tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 lg 1 tähenduses. Kohus hindab, kas hageja on järginud kostjaga lepingut sõlmides vastutustundliku laenamise põhimõtet.
10.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p-d 13 ja 17). VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selle põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne krediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Arvestades, et hageja ei ole hagis välja toonud vastutustundliku laenamise põhimõtte aluseks olevaid asjaolusid ja nõue on esitatud üksnes põhivõla ja seadusjärgse viivise nõudes, tuvastab kohus, et krediidiandja ei ole järginud kostjaga lepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud
4 (7)
intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ja selle asendamine seadusjärgse intressimääraga, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast (RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 24). VÕS § 403 4 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Lepingu ülesütlemine ja hageja nõuete lahendamine
11.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Tagasimaksete uuesti määramine on krediidiandja ühepoolne tahteavaldus, mille tegemise kohustus on krediidiandjale pandud seadusega. Seega peab krediidiandja ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud.
12.Hageja tõi välja, et kostja tegi esimese lepingu alusel ühe tagasimakse summas 160 eurot ja teise lepingu alusel ei ole ühtegi tagasimakset tehtud. Seega on kostja teinud esimese lepingu alusel esimese osamakse ja teise lepingu alusel ei ole tagasimakseid tehtud. Lepingu osaks saanud esimese Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt tuli tagasimakseid teostada järgmiselt: igakuiselt lepingus märgitud tähtpäeval vastavalt maksegraafikule, tasudes minimaalselt 8% põhisumma jäägist ning sellele lisanduva intressi (ja kontohaldustasu), kokku kuni 49 makset, kui tasutakse vaid miinimummakseid. Lepingu osaks saanud teise Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt tuli tagasimakseid teostada järgmiselt: vastavalt maksegraafikule igakuiselt lepingus toodud tähtpäeval, tasudes osamakse, mis koosneb põhiosast, intressist ja kontohaldustasust (0 eurot), kusjuures miinimummakse on vähemalt 8% põhisumma jäägist; miinimummakseid tasudes on maksete koguarv kuni 53. Hageja avaldatu kohaselt oli kostja viivituses järgmiste osamaksetega, mille sissenõutavaks muutumise kuupäevad olid: 09.04.2020, 09.05.2020 ja 08.06.2020. Krediidiandja edastas kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse 13.06.2020, andes kahenädalase täiendava tähtaja võla tasumiseks (dtl 112). Kuna võlgnevust täiendava tähtaja jooksul ei tasutud, ütles krediidiandja lepingu üles 03.07.2020 (dtl 111). Eeltoodust nähtuvalt oli kostja lepingute ülesütlemise ajal, s.o 03.07.2020, viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva põhiosa tagasimaksega. Kohus leiab, et lepingute erakorraline ülesütlemine vastab seaduses
5 (7)
sätestatule. Lepingute ülesütlemine vabastab mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest ja krediidiandja saab lepingute erakorralisel ülesütlemisel nõuda laenusumma kohest tagastamist. Lepingute ülesütlemisega muutus sissenõutavaks kostja kohustus tagastada laenu põhiosa kokku 2840 eurot. Seda kohustust ei mõjuta asjaolu, et krediidiandja oli lepingute sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 2840 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude põhivõla 2840 eurot väljamõistmiseks kostjalt.
13.Hageja viivisenõue perioodi 04.07.2020–02.04.2024 eest on 976,64 eurot. Viivisemääraks on VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määr. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise põhinõudelt alates 03.04.2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 esimese lause kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja viivisenõue on põhjendatud. Kohus rahuldab hageja viivisenõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 976,64 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude (2840 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 03.04.2024 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
15.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses.
15.1.TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 19.01.2024. Seega loetakse hagi esitamise ajaks 19.01.2024. Hagi esitamise aeg on oluline viivisenõude arvestamisel hagihinna hulka. Hagi esitamise ajal (19.01.2024) oli hagihinnaks 4098,89 eurot, arvestades esitatud nõudeid, mis kohus menetlusse võttis. Hagilt hinnaga 4098,89 eurot kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 490 eurot. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv on põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). Arvestades, et kohus jättis menetluskulud kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 490 eurot.
6 (7)
Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
16.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.