Võlaõigus › Töövõtulepingud

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja väitel tellis ta märtsis 2021 hagejalt (kelle põhitegevusalaks on pottsepatööde tegemine), erinevaid tuleohutustöid oma kodus XXX, . Hageja esindaja M K käis eelnevalt objektil st kostja kodus vajaminevate töödega tutvumas, aga samuti sai ta kostjalt kaasa hulga pabereid koos joonistega, milliseid töid, millises mahus ja millises maja osas on tarvis teostada. Peale objekti ja joonistega tutvumist tegi hageja kostjale suulise hinnapakkumise, kinnitades, et vajalikud tööd jäävad vahemikku 2 000 - 4 000 eurot. Seega saavutasid hageja ja kostja suulise kokkuleppe, et tööde maksumuseks on kolm tuhat (3 000) eurot, võib-olla veidi vähem või veidi rohkem. Selle asjaolu on hageja võtnud ka oma e-kirjas omaks, kirjutades alljärgnevat: „Minu pakkumine oli 2000-4000 EUR kuna täpsemalt oli raske pakkumist teha asjaolude tõttu, et hulga tööetappe oli peidetud ja korstna otsas ma ei käinud (veidi rohkem või vähem juttu pole olnud). Seega leppisime kokku 3000EUR ja seda, et töö käigus võib hind muutuda.“ (Lisa 10-11) Seega olid pooled saavutanud kokkuleppe tööde mahus ja hinnas. 12.04.2021 alustas hageja töödega. 19.04.21 esitas hageja kostjale arve summas 1 596 eur (Lisa 1), mille kostja tasus koheselt 19.04.2021 ja 20.04.2021 (Lisa 2, 3) 20.05.2021 esitas hageja järgmise arve summas 1 496 eur (Lisa 4), mille kostja tasus koheselt 20.05.2021. Seega kokku tasus kostja hagejale kahe arve eest 3 092 eurot. Tasutud summa vastas poolte vahel kokkulepitud summale. 21.06.2021 esitas hageja kostjale kolmanda arve, summale 2 691.02 eurot. Arve sisaldas muuhulgas ka transporditeenust summas 567 eurot, mida kostja hagejalt ei olnud tellinud. Kostja ei nõustunud esitatud arvega, vaidlustas selle ja jättis selle tasumata. Pärast kolmanda arve saamist püüdis kostja 1 nädala jooksul helistada hagejale, kuid hageja ei vastanud kostja kõnedele. Kostja ei tunnista kolmandat arvet ega sellest tulenevat nõuet. Arve on ebaõige ja alusetu. Kostja ei tellinud hagejalt transporditeenust, vaid üksnes pottsepatöid. Ja tehtud pottsepatööde eest on kostja tasunud hagejale kokkulepitud 3092 eurot. Hageja on oma ekirjas võtnud omaks, et ta ei ole kostjale osutanud transporditeenust ning on teatanud, et arvel märgitud transporditeenus ei ole transporditeenus, vaid osa tema tunnihindest (Lisa 6). Kostja arvates on hagi nõutud viivis 0,05 % päevas ebaseaduslik. Riigikohtu otsusega on lepingus kasutatavale viivisemäärale seatud konkreetne lagi – viivisenõue, mis on suurem kui 24% aastas, s.t suurem kui kolmekordne seadusjärgne määr, on ebaseaduslik. Maksimaalne ühe päeva viivis saab seega olla 0,066%. Kui lepingus on viivis suurem kui 0,066% tuleb ikkagi arvestada viiviseks seadusjärgne 0,022%. Kostja leiab, et hageja väidetav nõue on aegunud. Hageja nõue kostja vastu on tehingust tulenev nõue, mis aegub TsÜS § 146 lg 1 järgi kolme aastaga. Nõude maksetähtaeg oli 28.06.2021, möödunud on 3 aastat ja 9 kuud. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt on aegumine isiku õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Pärast aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Seega tuleneb aegumise definitsioonist, et aegumine mõjutab konkreetsete võlasuhte poolte õigusi ja kohustusi ning õigus keelduda kohustuse täitmisest aegumise tõttu on konkreetse võlasuhte kohustatud isikul. Kostja palub kohtul kohaldada nõude aegumist.

KOHTU SEISUKOHT

kokkulepitud tasu tehtud töö eest kõik ära maksnud, ei tunnista võlgnevust ning et hageja nõue on aegunud.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.