RJ MENETLUSED UÜ hagi X ja Y vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 10.03.2025 määrus (menetlusse võtmisest keeldumine)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
RJ MENETLUSED UÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Hageja RJ MENETLUSED UÜ (registrikood 16925527), lepinguline esindaja Priit Janu
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 10.03.2025 määrus ja saata asi tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Rahuldada RJ MENETLUSED UÜ määruskaebus osaliselt. Kohtu selgitused Määruse peale ei saa määruskaebust esitada (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 696 lg 1 ja § 372 lg 5 esimene lause).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.RJ MENETLUSED UÜ (avaldaja, hageja) esitas 10.04.2024 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xlt ja Ylt (võlgnikud) 4000 euro saamiseks. Maksekäsuosakond tegi 11.04.2024 võlgnikele makseettepaneku, millele võlgnikud esitasid vastuväite. Maksekäsu kiirmenetlus lõpetati vastuväite esitamise tõttu ning nõue edastati Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.RJ MENETLUSED UÜ (hageja) esitas 07.05.2024 Pärnu Maakohtule hagi X ja Y (kostjad) vastu ning 02.01.2025 hagi tervikteksti. Hageja palus mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõla 19 000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 2684 eurot 30 senti põhivõlalt ning edasiulatuva viivise. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda.
2.1.Hagiavalduse p 1.5 kohaselt loovutas ODGOVARA SHABLI OÜ (likvideerimisel) oma esmase kapitaliseerimise nõude RJ Menetlused UÜ-le. Hagiavalduse p 1.8 kohaselt osaühingu esmase kapitaliseerimise nõue muutus sissenõutavaks 06.02.2023, kui kohtutäitur alustas osaühingu osas täitemenetlust. Hagi p 1.4 kohaselt ei ole kostjad seisuga 10.04.2024 oma kohustust osaühingu ees täitnud. 27.06.2016 kinnitasid kostjad I ja II hageja põhikirja uue redaktsiooni, mille kohaselt muudeti 07.05.2016 põhikirja viisil, et põhikirja lisa p 1 kohaselt kuulub osaühingu osanikule kostjale I osa nimiväärtusega 18 900 eurot ning osanikule kostjale II osa nimiväärtusega 100 eurot, mille eest osanik tasub asutamisel või põhikirja lisa punktis 2.2 nimetatud ajaks. Põhikirja lisa punkt 2.2 sõnastati järgmiselt: „Osaühingu sissemakseta asutamise korral tasub osanik osa eest täielikult äriseadustiku (ÄS) § 1401 lõikes 2 või 3 sätestatud nõude esitamisel.“ 06.02.2023 alustas Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts osaühingu osas täitemenetlust täiteasjas 025/2023/561 ning seega saabus ÄS § 1401 lõikes 2 sätestatud tingimus. 19.02.2023 teatasid kostjad, et ei kavatsegi 07.05.2016 ja 27.06.2016 lepingutest tulenevat esmase kapitaliseerimise kohustust täiteasja 025/2023/561 võlgnikule täita. 03.05.2024 loovutas osaühing oma esmase kapitaliseerimise nõude hagejale. Osaühingu esmase kapitaliseerimise nõue muutus kostjate osas sissenõutavaks 06.02.2023, s.o ajal, mil kohtutäitur alustas osaühingu osas täitemenetlust.
3.Maakohus jättis 30.01.2025 määrusega hagi käiguta ning kohustas hagejat puudusi kõrvaldama. Maakohus selgitas, et Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsusega on lahendatud ODGOVARA SHABLI OÜ nõue kostjate vastu osakapitali sissemakse ja sellest arvestatud viivise väljamõistmiseks. Seega on kohus juba lahendanud osakapitali sissemakse nõuet. Hageja on hagiavalduse punktis 1.7 tsiteerinud Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsust 22. aprillist 2022 (tsiviilasi nr 2-20-13046). Maakohus leidis, et kui hageja esitab praeguses menetluses kostjate vastu nõude osaühingu kapitaliseerimiseks, tuleb hagejal esitada selgelt ja arusaadavalt hagi aluseks olevad asjaolud. Maakohus leidis, et hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millele tema nõue tugineb.
4.Hageja esitas 03.02.2025 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles selgitas, et kuna nõue on muutunud sissenõutavaks ning kostjad ei ole seda tasunud, siis on ta hagi aluseks olevad asjaolud sellega esitanud. Hagi aluseks on hageja nõue kostjate vastu, mis tuleneb hageja õiguseelase ja kostjate vahel sõlmitud ühingu asutamislepingust. Hageja selgitas, et ringkonnakohus tuvastas tsiviilasjas nr 2-20-13046, et hageja nõue ei olnud veel sissenõutavaks muutunud, mistõttu ei saanud seda rahuldada. Maakohtu määrus ja põhjendused
2
2-24-113647
5.Pärnu Maakohus keeldus 10.03.2025 määrusega hagi menetlusse võtmisest ning jättis menetluskulud hageja kanda.
5.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuli hagi menetlusse võtmisest keelduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 2 ja 371 lg 1 p 9 alusel. Maakohus leidis, et hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et osaühingu kapitaliseerimise nõue muutus 06.02.2023 sissenõutavaks. Hageja väidetel on hagi aluseks kostjate ja hageja õiguseellase vahel sõlmitud ühingu asutamisleping. Hageja ei ole esitanud 02.01.2025 hagiavalduse terviktekstis ega 03.02.2025 avalduses selgeid ja konkreetseid faktilisi asjaolusid, millest kohtul oleks võimalik üheselt aru saada, et hagejal on väidetav nõue kostjate vastu. Asjaolusid arvestamata ei ole nõue eristatav teistest samaliigilistest nõuetest, mis on hageja õiguseellase ja kostjate vahel olnud või võivad hageja ja kostjate vahel tekkida.
5.2.Hageja väidete kohaselt ei ole kostjad 10.04.2024 seisuga oma kohustust osaühingu või hageja ees täitnud. Asjaolu, et kostjad ei ole täitnud osaühingu esmase kapitaliseerimise nõuet ja alustatud on täitemenetlust täiteasjas 025/2023/561, ei muuda nimetatud nõuet veel sissenõutavaks. Maakohus selgitas hagi puudusi 30.01.2025 kohtumääruses. Hageja ei kõrvaldanud maakohtu määratud tähtaja jooksul hagi puudusi.
5.3.Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda, kuid kostjatel menetluskulude puudumise tõttu neid rahaliselt kindlaks ei määranud. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
6.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning võtta hagi menetlusse.
6.1.Määruskaebuse väidete kohaselt keeldus maakohus ekslikult hagi menetlemisest. Hageja hinnangul on ta tõendanud järgmised asjaolud: -
06.02.2023 on hageja õiguseellase osas algatatud täitemenetlus asjas 025/2023/561 ning seega on saabunud ÄS § 1401 lõikes 2 märgitud tingimus;
-
19.02.2023 teatasid kostjad, et ei kavatsegi 07.05.2016 ja 27.06.2016 lepingutest tulenevat esmase kapitaliseerimise kohustust täieasja 025/2023/561 võlgnikule täita;
-
09.03.2023 esitas ühing (hageja õiguseellane) kostjatele teate 07.05.2016 ja/või 27.06.2016 sõlmitud ühingu asutamislepingust taganemiseks;
-
10.04.2024 ja 03.05.2024 loovutas osaühing oma esmase kapitaliseerimise nõude kostjate osas hagejale.
6.2.Hageja hinnangul on maakohus jätnud põhjendamata, miks ta leiab, et ÄS § 140 1 lõikes 2 märgitud tingimus ei saabu olukorras, kui osaühingu kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel. Samuti ei selgu vaidlustatud määrusest, miks maakohus leidis, et algse võlausaldaja (ühing) 09.03.2023 taganemine kostjatega sõlmitud asutamislepingust on nõude sissenõutavaks muutumise osas tagajärjetu. Isegi olukorras, kus enne hagi esitamist ei ole kostjate kohustus sissenõutavaks muutunud (mida määruskaebuse esitaja kindlasti ei mööna), ei saaks see kaasa tuua hagi menetlusse võtmisest keeldumist. Välistatud ei ole olukord, kus kostjate kohustus muutub sissenõutavaks hagimenetluse ajal. Samuti ei ole välistatud olukord, et kostjad võtavad hagi õigeks või hageja esile toodud asjaolud omaks. Maakohus hindas praegusel juhul tõendeid enne hagi menetlusse võtmist. 3
2-24-113647
7.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb TsMS 667 lg 2 alusel tühistada ning asi saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
9.Kolleegiumi hinnangul keeldus maakohus ekslikult hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel. TsMS § 371 lg 1 p-i 9 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Praegusel juhul ei nähtu maakohtu määruse põhjendustest, et hagis esinevad olulised vormilised puudused.
10.Kolleegium leiab, et praegusel juhul ei esinenud maakohtul alust ka hagi menetlemisest keelduda TsMS § 371 lg 2 p 1 järgi, sest hagi on õiguslikult perspektiivikas. Õiguslikult perspektiivituks saab pidada hageja nõuet, mida ei ole hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (RKTKm 21.12.2020, 2-205086/52, p 13).
11.Hageja on hagis esile toonud, et 07.05.2016 lepingu ja hageja põhikirja lisa punkt 2.2 järgi on osanikel kohustus tasuda osa eest ÄS § 1401 lõikes 2 või 3 sätestatud nõude esitamisel. 06.02.2023 on hageja õiguseellase osas algatatud täitemenetlus asjas 025/2023/561 ning täitemenetluses ei olnud võimalik sissenõudja nõuet rahuldada. Hageja esile toodud asjaoludel võib hagejal olla kostjate vastu nõue ÄS § 1401 lg 2 ja VÕS § 108 lg 1 järgi.
12.Hagi menetlusse võtmise staadiumis ei saanud maakohus hinnata tõendeid ega võtta seisukohta, kas ja mis ulatuses on nõue hageja õiguseellase vastu jäänud täitemenetluses rahuldamata ÄS § 1401 lg 2 tähenduses. Hageja esile toodud asjaoludel ei saa kolleegium praeguses olukorras ka järeldada, et Tallinna Ringkonnakohtu 22.02.2024 otsus on tehtud sama eseme kohta samal alusel TsMS § 371 lg 1 p 4 tähenduses. Edasises menetluses saab kostja nimetatud küsimuses esitada oma seisukohad ja tõendid ning nende alusel saab maakohus oma hinnangu anda.
13.Ülaltoodut arvestades tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.
14.Kuna praegune määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause tähenduses, ei ole menetluskulude jaotuse märkimine määruses vajalik.
15.TsMS § 696 lg 1 ja § 372 lg 5 esimese lause kohaselt ei saa praeguse määruse peale määruskaebust esitada. (allkirjastatud digitaalselt)
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.