A.T.S. OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks ja Osaühingu KITMARI avaldus A.T.S. OÜ pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Pankroti väljakuulutamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik: A.T.S. OÜ (registrikood 11509066; asukoht XXX, xxxx), pankrotiavalduse esitanud juhatuse liige A.T.S. , teine juhatuse liige P.T.S. Võlausaldaja: Osaühing KITMARI (registrikood 10928281; asukoht Maidla tee 54, Maidla küla, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond; e-post), seaduslik esindaja T.K. Ajutine pankrotihaldur: Toomas Saarma (isikukood xxxxxxxxxxx: OÜ Haldur, Kotzebue 9, Tallinn, e-post, tel: 6 270 444)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada A.T.S. OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks ning kuulutada A.T.S. OÜ pankrot välja 17. märtsil 2026 kell 16.00.
2.Nimetada A.T.S. OÜ pankrotihalduriks Toomas Saarma (OÜ Haldur, Kotzebue 9, Tallinn, e-post telefon 6 270 444).
3.Kohustada A.T.S. OÜ juhatuse liikmeid A.T.S. (isikukood XXX) ja P.T.S. (isikukood XXX) hiljemalt 30. märtsiks 2026 esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste, nimekirjaga. Kohus hoiatab A.T.S. ja P.T.S. , et kui nad ei täida teabe andmise kohustust, võib kohus kohaldada nende suhtes sundtoomist, trahvimist või aresti kohustuste täitmiseni, kuid mitte kauem kui kolmeks kuuks. 1
4.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 8. aprill 2026. a kl 10.00 (asukohas Tartu Maakohus, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, saal 122). Soovi korral on esimesel üldkoosolekul võimalik osaleda virtuaalselt videokonverentsi vahendusel, videokonverentsi ruumi ID ja PIN number edastatakse taotluse alusel eraldi kirjaga.
5.Pankrotihalduril pankrotivara nimekiri.
koostada
võlausaldajate
esimeseseks
üldkoosolekuks
6.Pankrotihaldurid on kohustatud viivitamatult teatama pankrotimenetlusest väljaspool Eestit asuvatele võlausaldajatele juhindudes määruse (EL) 2015/848 art 54 lõikest 1.
7.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus. Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus).
8.Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
võib
pärast
pankroti
Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
9.Määrata ajutise halduri Toomas Saarma tasuks 2703 eurot 50 senti, millele lisandub käibemaks 633 eurot 24 senti, tasu koos käibemaksuga kokku 3271 eurot 74 senti, mis mõista välja A.T.S. OÜ pankrotivarast. Väljamakse teha OÜ-le Haldur (12390130) mille kaudu ajutine haldur tegutseb, arvelduskonto nr EE452200221056487870 Swedbank AS-is.
10.Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.
12.Saata määrus pankrotihaldurile.
võlgnikule,
pankrotiavalduse
esitanud
võlausaldajale
ja
13.Saata määrus Tartu Maakohtu registriosakonnale pankroti ja halduri kohta äriregistrisse kannete tegemiseks.
14.Pankrotimäärus on tehtud maksejõuetuse põhimenetluses ning määrust on kohustatud tunnustama kõik teised liikmesriigid Nõukogu määruse (EL) nr 2015/848 art 3 lg 1 ja art 19 tähenduses ning pankrotimenetlusele kohaldatakse Eesti õigust.
2
Edasikaebamise kord Võlgnik võib pankrotimääruse peale esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD
1.A.T.S. OÜ (avaldaja, võlgnik) esitas 15. detsembril 2025 avalduse pankroti väljakuulutamiseks, tsiviilasi registreeriti 2-25-21771 all. Kohus jättis võlgniku avalduse käiguta ning määras võlgnikule tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Osaühing KITMARI (võlausaldaja) esitas 22. detsembril 2025 avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks, tsiviilasi nr 2-25-22485. Kohus liitis tsiviilasjad nr 2-25-21771 ja nr 2-25-22485 ühte menetlusse. Liidetud tsiviilasja numbriks jäi 2-25-21771.
2.Võlgniku avalduse kohaselt muutus võlgnik maksejõuetuks 8. detsembril 2025. Võlgnik ei ole suuteline täitma oma sissenõutavaks muutunud rahalisi kohustusi ning see suutmatus ei ole ajutine. Võlgniku enda väidete kohaselt moodustavad kohustused kokku 9708 eurot 15 senti, samas kui vara koguväärtus on ligikaudu 4609 eurot 13 senti. Võlgnik võlausaldaja Osaühingu KITMARI nõuet ei tunnista. Võlausaldaja pankrotiavalduse kohaselt on võlausaldaja teostanud võlgnikule vahendusteenust puiduhakkurite Eschlböck Biber müügil. Võlgnik kinnitas 2. detsembri 2024. a e-kirjas, et aktsepteerib 35% suuruse vahendustasu tasumist võlausaldajale. Saamata ülevaadet võlgniku kulutustest, millega vahendustasu määramisel arvestada, esitas võlausaldaja 21. aprillil 2025 arve nr 734 ja 1. augustil 2025 arve nr 745, arvestades vahendustasu võlgniku poolt tasutud arve nr 702 summa alusel, mille määramisel oli arvestatud VIA Fortisele müüdud hakkuri hinna ja võlgniku kulutustega, nagu pooled olid eelnevalt kokku leppinud. Võlgnik on jätnud võlausaldajale tasumata kaks vahendustasu eest 2025. aastal esitatud arvet kokku summas 61 315 eurot 50 senti.
3.Kohus nimetas 20. jaanuari 2026. a määrusega võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Toomas Saarma, peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning keelas võlgnikul ajutise pankrotihalduri nõusolekuta vara käsutada. Ajutise halduri 17. veebruari 2026. a aruande kohaselt moodustavad võlgniku kohustused kokku u 161 703 eurot 94 senti. Võlgniku suhtes ei ole käimasolevaid täitemenetlusi. Maksu- ja Tolliametile on võlgnikul esitamata detsembri 2025. a käibemaksudeklaratsioon. Töötamise registris on kehtiv kanne kahel isikul: A.T.S. , juhtimis-, kontrollorgani liige, ning J.J.H. , tööleping. J.J.H. on pöördunud ajutise halduri poole ja teatanud, et tema tööleping ei ole käesoleva hetkeni lõpetatud, temal on saamata töötasu alates detsembrist 2025. a, puhkuse kompensatsioon kaheksa kuu eest. Viimane majandusaasta aruanne on esitatud 2023. a kohta. Juhatuse liige on selgitanud, et 2024. a majandusaasta aruanne on seoses raha puudumisega auditeerimata ja selle tõttu registrile esitamata. Ajutisele haldurile on esitatud auditeerimata 2024. a majandusaasta aruanne. Kogutud andmetel on võlgniku varaks raha AS Swedbank kontol 190 eurot 17 senti, sülearvuti, Lasco kroonlõhkuja ja Lasco haarats, asukohaga Leedus. Haagise Doppstad osas 3
on võlgnik märkinud, et see müüdi ligikaudu 2010. aastal. Võlgnikul puudub teave, miks haagis on endiselt liiklusregistris võlgniku nimel. Ajutine haldur hindas sülearvuti väärtuseks 0 eurot, arvestades elektroonika seadmete kiiret amortisatsiooni. Leedus asuvate seadmete hinnanguliseks väärtuseks on võlgnik märkinud Lasco kroonlõhkuja 1500 eurot ja Lasco haarats 900 eurot kiirmüügi korral, tegelik turuväärtus võib olla kõrgem. Ajutise halduri hinnangul on ebaselge Leedus asuva vara seisukord, tegelik turuväärtus ning hoiustamise ja müügiga kaasnevad kulud. Arvestades, et vara asukoht on väljaspool Eestit ja tegemist on spetsiifilise varaga ei ole käesoleval ajal võimalik seadmete väärtust määrata. Seadmete müügi korral võlgniku poolt märgitud kiirmüügi hinnaga (1500+900 eurot), on ajutise halduri hinnangul võimalik saadud rahast tasuda üksnes ajutise halduri tasu osaliselt. Võlgnikul on kaks kehtivat kasutusrendilepingut AS-ga Swedbank Liising: kasutusrendileping sõiduki CHEVROLET SILVERADO, reg.nr xxxxx osas, lepingu jääk 45 937 eurot 96 senti (ilma käibemaksuta), tähtaeg 15. august 2029, juhatuse liikme A.T.S. selgitusel on sõiduk tema valduses, asukoht Austria; ning kasutusrendileping sõiduki VOLKSWAGEN AMAROK, reg.nrxxxxxxx osas, lepingu jääk 35 930 eurot 86 senti, lepingu tähtaeg 30. oktoober 2029. 30. jaanuari 2026 graafikujärgne arve summas 664 eurot 62senti, nõue kokku 36 595 eurot 48 senti (käibemaksuta). Juhatuse liikme A.T.S. selgitusel on sõiduk J.J.H. valduses. Ajutine haldur on tutvunud võlgniku AS Swedbank pangakonto väljavõttega alates 20. jaanuarist 2021. Esmase analüüsi tulemusel ei tuvastanud ajutine haldur pangakontol tehinguid, mis oleksid ilmselgelt tagasivõidetavad. Pangkontol nähtuvad majandustegevusega seotud pangakanded, kaardimaksed ja ülekanded A.T.S. ja P.T.S. nimele, mille osas tuleb läbi viia täpsem analüüs juhul, kui kuulutatakse välja võlgniku pankrot. Pangakaartide kasutajad on panga teatel olnud P.T.S. , A.T.S. ja J.J.H. . A.T.S. on 28. novembril 2025 asutanud uue ettevõtte Laukore OÜ (registrikood 17382974), mille põhitegevusala on sama, mis võlgnikul, ehk masinate, tööstusseadmete, laevade ja õhusõidukite hulgimüügi vahendustegevus. Võlgniku pankroti väljakuulutamise korral tuleb analüüsida, kas võlgniku tegevus on võlgadest kõrvalehoidmise eesmärgil üle kantud Laukore OÜ-sse. Ajutine haldur ei ole aruande esitamise ajaks tuvastanud võlgniku juhatuse liikmete selliseid tehinguid, mis vastaksid karistusseadustiku alusel karistatavate tegude tunnustele. Arvestades, et võlgnik on esitanud pankrotiavalduse, võlgniku majandustegevus on lõppenud 2025. aasta lõpust, kohustused ületavad oluliselt varasid ning realistlikud väljavaated tegevuse jätkamiseks või võlausaldajatega kompromissi saavutamiseks puuduvad, on kujunenud püsiv maksejõuetus pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 tähenduses. Püsiva maksejõuetuse tekkimise ajaks tuleb lugeda hiljemalt detsembrit 2025. a. Ajutise halduri hinnangul ei ole võlgniku majandustegevuse jätkamine ja tervendamine võimalik, haldur ei näe kompromissi tegemise võimalusi, ettevõtte tegevus on lõppenud.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus, tutvunud pankrotiavalduste ja tsiviilasja materjalidega, sh ajutise halduri aruandega, leiab, et võlgniku pankrotiavaldus tuleb rahuldada ning võlgniku pankrot välja kuulutada.
5.PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama sätte kolmanda lõike järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku
4
majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
6.Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul teadaolevaid kohustusi vähemalt 161 703 euro 94 sendi ulatuses, sh võlausaldaja osaühingu KITMARI nõue summas 61 315 eurot 50 senti, millele võlgnik vastu vaidleb. Võlgniku varaks on raha pangakontol 190 eurot 17 senti ja seadmed väärtuses 2400 eurot. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Ajutise halduri hinnangul ei ole osaühingu majandustegevuse jätkamine ja tervendamine võimalik. Asjas kogutud tõendite ning ajutise halduri poolt tuvastatu põhjal on selgunud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 tähenduses. Väljaselgitatud asjaolude alusel pole põhjust arvata, et selline olukord on ajutine. Ajutine haldur ei ole aruande koostamise ajaks tuvastanud võlgniku juhatuse liikmete selliseid tehinguid, mis vastaksid karistusseadustiku alusel karistatavate tegude tunnustele. Kohtu hinnangul ei ole praeguseks üheselt selge, kas maksejõuetuse põhjuseks võib aga olla raske juhtimisviga. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgniku juhatuse liikmetel nt esitamata 2024. majandusaasta aruanne. Võimalik, et raamatupidamine ei ole korraldatud korrektselt, kuivõrd ajutise halduri aruandest nähtuvalt võlgniku selgitusest ei ole 2025. a algdokumendid täielikult esitatud. Maksejõuetuse täpsemate põhjuste väljaselitamiseks on vaja läbi viia juhatuse liikmetele tehtud ülekannete analüüsi. Maksejõuetuse põhjused (kas tegu oli kuriteo tunnustega teo, raske juhtimisvea või muu asjaoluga) tuleb pankrotihalduril edaspidises menetluses täpsemalt kindlaks teha.
7.Kohus nimetab pankrotihalduriks Toomas Saarma, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele ning on andnud kohtule nõusoleku.
8.Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 8. aprilli 2026. a kl 10.00 (PankrS § 78 lg 1).
9.PankrS § 85 lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. Ajutises halduri aruandest nähtuvalt ei olnud võlgnik veel aruande koostamise ajaks esitanud haldurile bilanssi. Võlgniku juhatuse liikmed on kohustatud esitama pankrotihaldurile käesoleva kohtumääruse resolutsioonis märgitud dokumendid ja andmed hiljemalt 30. märtsiks 2026. Kohus hoiatab, et kooskõlas PankrS § 89 lg 1 p 1 võib kohus teabe andmise kohustuse ja/või vande andmise kohustust täitmata jätmisel võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. PankrS § 90 kohaselt kohaldatakse seda ka juriidilisest isikust võlgniku juhatuse liikme suhtes.
10.Kohus leiab, et käesolevalt võlgniku vande andmiseks enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut PankrS § 86 lg-te 1 ja 2 kohaselt puudub vajadus, kuna juhatuse liige on olnud ajutistele halduritele kättesaadav, on esitanud vastuseid ja ajutiste haldurite täiendavatele 5
küsimusetele ja võlgnik on ise esitanud pankrotiavalduse. Kohtul puudub alus kahelda, et ajutiste haldurite aruandes toodud andmed ei kajasta õigesti ja õiglaselt ettevõtte finantsseisundit. Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et kohus võib kohustada võlgnikku vandega kinnitama esitatud andmete õigsust ka hiljem pankrotimenetluse kestel, kui see peaks osutuma vajalikuks.
11.PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal.
13.Kohus on kontrollinud kohtualluvust juhindudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015 määruse (EL) 2015/848 art 4 lg-st 1. Võlgnik on registreeritud Eestis 5. juunil 2008. Määruse 2015/848 art 3 lg 1 järgi eeldatakse, et võlgniku põhihuvide keskmeks on tema registrijärgne asukoht. Käesolev menetlus on maksejõuetuse põhimenetlus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/848 art 3 lg 1 tähenduses ning pankrotimenetlusele kohaldatakse Eesti õigust.
14.Juhindudes määruse 2015/848 art 54 lõikest 1, kohustab kohus pankrotihaldurit teatama pankrotimenetlusest kõiki väljaspool Eestit asuvaid võlausaldajaid. Teistes EL liikmesriikides asuvatele võlausaldajatele tuleb teade esitada Komisjoni 12.06.2017 rakendusmääruse (EL) 2017/1105 lisa I vormi kasutades. Menetluskulud ja ajutise halduri tasu
15.Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu ning see tasu on PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt pankrotimenetluse kulu. Ajutine haldur on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 3731 eurot 16 senti (sh käibemaks).
16.PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.
17.Taotluse kohaselt kulus ajutisel halduril PankrS §-s 22 sätestatud ülesannete täitmiseks kokku 17 tundi, tunnitasu 177 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades pankrotiavalduse läbivaatamisel ajutise halduri läbi viidud ülesannete mahtu ja keerukust ning tema kutseoskusi, leiab kohus, et märgitud ajakulu 17 tundi on vajalik ja põhjendatud.
18.Ajutise halduri tunnitasuks on praegusel juhul 177 eurot, mis on vaid 20 sendi võrra väiksem tunnitasu ülemmäärast (886/5=177,20).
6
Kohus selgitab, et kohtul on õigus määrata ajutisele haldurile, arvestades tema töö mahtu, kutseoskusi ja menetluse keerukust, tasu PankrS § 23 lg-s 3 sätestatud ülemmäärast väiksemaas määras. Erinevate tegevuste eest võib kohus ajutisele haldurile määrata tasu ka erineva tunnitasumääraga. Näiteks aruande koostamine ja arvamuse andmine maksejõuetuse põhjuste kohta võib olla tasustatud kõrgema määraga võrreldes nt ajutise halduri ajakuluga võlgnikuga suhtlemisele ja päringute tegemisele (Varul, P. ja (koost). Pankrotiseadus I (§ 23). Komm vlj. Tartu: Juura 2024). Kohtupraktikas on leitud, et teabenõuete ja päringute esitamine on võrreldes analüütilise tööga n-ö madalama tariifiga töö, mille eest makstav tunnitasu ei ole põhjendatud analüütilise tööga samas summas (vt TrtRkK 31.08.2023. a määrus nr 2-235892). Sellest tulenevalt ei ole kohtu hinnangul pankrotiavalduste materjalidega tutvumise ja seisukoha ning tegevusplaani kujundamise, päringute koostamise ja esitamise erinevatesse registritesse ja pankadesse osaühingu vara ning kohustuste väljaselgitamiseks ja ajutise halduri toimiku koostamise eest tunnitasu määramine peaaegu ülemmääras (võrdle taotletud 177 eurot ja ülemmäär 177 eurot 20 senti) põhjendatud. Kohtu hinnangul saab eespoolviidatud toimingute tunnitasu põhjendatud suuruseks pidada 120 eurot. Tegemist ei ole keerulist analüüsi nõudvate toimingutega. Andmete analüüsimise ja aruande koostamise põhjendatud tunnitasuks loeb kohus praegusel juhul taotluses märgitud tunnitasu 177 eurot. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud ajutise halduri tasu suuruseks on praeguses menetluses kokku 2638 eurot 50 senti (6,5*120(=780)+10,5*177(=1858,50)) (käibemaksuta).
19.PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub ajutine haldur tasu välja maksta büroole (OÜ-le Haldur), mille kaudu ta tegutseb. Tasule lisandub käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 22% (KMS § 15 lg 1). Käibemaks 24% tasult 2703 eurot 50 senti on 633 eurot 24 senti, seega on tasu koos käibemaksuga 3271 eurot 74 senti.
20.Kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (PankrS § 150 lg 2). Kuivõrd kohus rahuldab võlgniku pankrotiavalduse, tasutakse ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused pankrotimenetluse kuludena (PankrS §150 lg 1 p 2 ja 5) pankrotivarast. (allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.