Otsuse tegemise koht ja aeg Tsiviilasja number ja hagi ese
Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 16. märts 2026 nr 2-25-9230
S.-M.T.
hagi Mulgi Vallavalitsuse vastu kahju hüvitamiseks kirjalik hagimenetlus
Hagihind
4682,17 eurot
Kohtunik
Kadi Karting
Hageja
S.-M.T. (isikukood: XXX)
Kostja
Mulgi Vallavalitsus (registrikood: 77000453)
Kostja esindaja
X I.J.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista Mulgi Vallavalitsuselt S.-M.T. kasuks kahjuhüvitis 1000 eurot. Jätta seda ületavas osas hagi rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud 21% kostja ja 79% hageja kanda.
4.Mõista Mulgi Vallavalitsuselt S.-M.T. kasuks välja menetluskulud 117,60 eurot.
5.Toimetada otsus kätte hagejale ja kostja esindajale. Edasikaebe kord Kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2). Selgitus Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
1.Hageja esitas kohtusse 11.06.2025 hagi, milles palub välja mõista kostjalt kahjuhüvitise 4682,17 eurot (dtl 3-5). Hageja avaldas, et 11.02.2025 kell 19.52 tekkis X linnas X tänaval kahju tema sõidukile XXX (reg nr XXX) jääkonarustest tekkinud ja tähistamata teeauku sõitmisel. Hageja lasi kahju esmalt hinnata Siller Auto OÜ-l (dtl 26). Hageja märkis, et teel asuvat löökauku ei olnud märgistatud ja seda ei olnud võimalik vältida. Hageja teavitas juhtumist telefoninumbrile 112 (dtl 8) ja toimis sealt antud juhiste järgi (dtl 16-17). Hageja tegi fotod ning mõõtis löökaugu sügavuse (dtl 9-12). Löökaugu sügavus oli ca 17 cm, sõidutee laius sündmuskohal 8 m, millest jääkonarustega kaetud ca 7m. Hageja informeeris järgmisel päeval Mulgi Vallavalitsuse teespetsialisti, kes teatas 03.03.2025 e-kirjas, et vajalik on teine kalkulatsioon tekitatud kahju kohta. Hageja viis oma sõiduki treileril autoremondi esindusse Pärnusse K2S OÜ-sse, lasi auto vigastused üle hinnata ja koostada kalkulatsioonarve nr 23298, milles kajastatud kahjusumma on 5338,10 eurot (sh km) (dtl 21), esitades vastava kostjale.
2.Hageja esitas kostjale 18.02.2025 kahjunõude 4682,17 eurot, kuid kostja nõuet ei tunnistanud (vastuskiri, dtl 7 ja Mulgi Vallavalitsuse 16.04.2025 protokoll, dtl 24-25), toetudes kindlustusseltsi otsusele nr XXX kahjujuhtumi kohta (dtl 19-20). Hageja märkis, et tegi kostjale korduvaid järelepärimisi (06.04.2025, dtl 22 ja 13.04.2025, dtl 20), kuid vastuseid ei saanud ja kompromissettepanekuid ei tehtud. Hageja esitas ka kostjale ettepaneku, et see remondiks ise hagejale kuuluva sõiduki, kuid selle kohta tagasisidet ei saanud.
3.Hageja leidis 15.07.2025 seisukohas kostja vastusele (dtl 58-60), et kahju tekitamine on tõendatud helistamisega hädaabinumbrile ja sealt saadud juhiste järgi tehtud toimingutega, mh kindlustusseltsi analüüsiga. Hageja ei nõustu kindlustusseltsi väljatooduga, et hageja ei täitnud liiklusseaduse nõudeid, jättes välja toomata tõendid sõiduki kiirusest. X maanteelt X tänavale parempööret tehes arvestas hageja enne ohtlikku kohta asuva ülekäigurajaga, mistõttu oli sõidukiirus minimaalne ja hageja oli valmis igal hetkel peatuma (dtl 62).
4.Hageja rõhutas, et kindlustusseltsi esindaja ega kostja esindaja ei ole sõiduki vigastusi üle vaadanud ja ei ole sündmuskohas paikvaatlust teinud. Kostja jättis hageja hinnangul täitmata oma kohustuse tähistada nõutavale seisunditasemele mittevastav ja seetõttu liiklemiseks ohtlik teelõik vastavate liikluskorraldusvahenditega, mistõttu ei saa vastutust panna hagejale. Hageja leidis, et tee ohtlik seisund Raudtee tn 1 piirkonnas ei olnud juhile etteaimatav ega tähistatud, sõidukiirus oli minimaalne ja kostja ei saa heita ette rikkumist olukorras, kus ise on kinnitanud heade teeolude olemasolu. Hageja vaidlustas kostja väite teehoolduse vajaduse puudumisest, tuues tõendina nii sotsiaalmeedia postituse teise sõiduki kahjustuse kohta kui ka fotod, mis kinnitavad tee jäätunud ja löökaukudega ohtlikku seisukorda (dtl 63-65). Hageja leiab, et sõltumata jäätumise looduslikust tekkepõhjusest oli kostjal kohustus ohtlik ja nõuetele mittevastav teeosa tähistada ning korras hoida, kuna löökaugud ületasid selgelt lubatud mõõtmeid, mistõttu on tegemist omavalitsuse teede korrashoiu kohustuse rikkumisega ja sellest tulenevalt kahju hüvitamise kohustusega.
5.Hageja esitas 13.08.2025 täiendavate tõenditena J.-J. S.-M.T. ja R. P. digitaalselt allkirjastatud seletuskirjad (dtl 71-74). J.-J. S.-M.T. avaldas seletuskirjas, et sai 11.02.2025 õhtul 19.45 teate hagejalt, kes on sattunud liiklusõnnetusse ja palus abi liiklusõnnetuse toimumiskohal käitumiseks ja sündmuskoha fikseerimiseks. Ta sõitis oma sõiduautoga kohale ning liikus mööda X X tänavat X ringristmikuni, kust pööras paremale X tänavale. Tema sõnul oli tee väga libe ning kaetud jää ja veeseguse lörtsiga, millesse olid sõidetud sügavad rööpad. Ta märkas eemal ohutuledega seisvat sõidukit ja sõitis selle juurde. Tegemist oli tema vennale kuuluva sõidukiga XXX, mille parempoolne esiosa (stange, tuli, radiaator, põhjakate) oli kahjustada saanud. Ta selgitas, et nad helistasid liikluskindlustuse lühinumbrile ning sealt
2
soovitati pöörduda hädaabinumbrile 112, kust anti juhised sündmuskoha fikseerimiseks, st teha joonis, pildistada sündmuskoht ja sõiduk ning mõõta teeolud. Tema hinnangul oli löökaugu sügavus ligikaudu 17 cm ning sõidutee oli peaaegu kogu ulatuses kaetud jää ja veeseguse massiga. Samuti märkis ta, et sündmuskohal ei olnud ühtegi liiklusmärki ega hoiatust ohtliku teeolukorra kohta. Kohapeal teeolusid vaadates sai J.-J. S.-M.T. aru, et sõidutee paremast servast (X tänavalt X tänava suunas vaadates) immitses maa seest välja vett, mis voolas üle sõidutee vasakule poolele ja vesi külmus tekitades sinna jääkonarusi ja tee libedust.
6.R. P.seletuse kohaselt liikus ta 11.02.2025 kell 20.00 oma sõiduautoga X linnas X tänavalt X tänava suunas ning märkas X tänav X juures tee vasakul poolel ohutuledega seisvat sõidukit XXX (reg. nr XXX), mille parempoolne esiosa oli kahjustatud. Ta peatus tee paremas servas, et olukorda kontrollida ja vajadusel abi osutada ning sai aru, et sõiduk oli saanud kahjustada teel olnud jääst ja veest tekkinud takistusele otsasõidu tõttu. Ta selgitas, et tee oli selles lõigus väga libe ning kaetud jää, lume ja veeseguse massiga, mis oli sõidetud sügavatesse rööbastesse ning ühtegi liiklusmärki ega hoiatust ohtliku teeolukorra kohta ei olnud paigaldatud. Tema sõnul selgus hiljem, et olukorra põhjustas maapinnast imbuv vesi, mis voolas üle sõidutee ja külmus, tekitades jääkonarusi ja libedust. Ta leidis, et liiklejana võis eeldada, et teeomanik on sellisest ohtlikust olukorrast teadlik ja on ohu teel märgistanud. Kostja seisukohad ja tõendid
7.Kostja palub jätta hagi rahuldamata, kuna kindlustusseltsi analüüsist nähtub, et sõidukit ei kahjustanud ebapiisav teehooldus, vaid Raudtee tn kõrval pinnasest välja imbunud vesi, mis kiiresti külmus ja tekitas teele üksiku lokaalse jäätunud koha (dtl 36-37). Teeolud X linnas olid üldiselt head, teehoolduse vajadust ei tuvastatud ja kostjale ei ole esitatud teateid teistest samalaadsetest kahjustustest. Kahjunõudele lisatud fotodelt (dtl 37-39) on näha kuiva ja puhast asfaltkatet vahetult lokaalsete jääkonaruste kõrval, mis kinnitab, et tegemist ei olnud tee seisundinõuete üldise rikkumisega, vaid üksiku looduse eripärast tingitud jäätunud kohaga.
8.Kostja hinnangul ei täitnud sõidukijuht seadusest tulenevaid kohustusi, jättes arvestamata tee- ja võimalike tehioludega ning järgimata vajalikku hoolsuskohustust. Juht ei kohandanud oma sõidukiirust vastavalt olukorrale ega veendunud, et ta suudab sõiduki ohutult peatada, mistõttu on kahju tekkimine seotud juhi enda tegevuse ja hooletusega.
9.Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks rikkunud seadusest tulenevaid kohustusi (dtl 77-79). Kohalikul omavalitsusel lasub kohustus korraldada teede korrashoidu, kuid see kohustus ei ole absoluutne ning arvestada tuleb ilmastikutingimuste objektiivset mõju. Kostja märkis, et lühiajalised jääkonarused, mis tekivad kiiresti muutuvate ilmastikuolude tõttu, ei pruugi olla vahetult tähistatavad ega alati hoolduskäigul avastatavad, mh tuleb juhil arvestada talvisel ajal libeduse ja teel esineda võivate ebatasasustega ka siis, kui neid ei ole eraldi märgistatud. Kostja lisas, et teeolud olid üldiselt head, tegemist oli lokaalse ja ajutise jääkonarusega. Hageja lisatud fotol on näha, et lumi- ja jääkate mujal tänaval puudus, asfalt oli puhas ja kuiv. Kostja ei olnud saanud teateid teistelt liiklejatelt samas kohas tekkinud kahju kohta enne hageja pöördumist, mistõttu ei saanud eeldada erakorralist märgistamise vajadust.
10.Hageja ei ole esitanud sõltumatult kinnitatud mõõtmisi ega eksperdi hinnangut kahjustuse tekkemehhanismi kohta ja puuduvad ka fotod või muu tõend, mis seoks sõidukil tekkinud kahjustuse üheselt konkreetse löökauguga, mistõttu ei ole põhjuslik seos väidetava tee ebatasasuse ja tekkinud kahju vahel tõendatud ning üksnes oletuslik seos ei saa olla kahju hüvitamise aluseks. Lisaks rõhutas vald, et hageja remondipakkumised ületavad sõiduki eeldatavat turuväärtust ja lisas internetilingi müügis olevale samaväärsele sõidukile.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
3
12.Pooltel on tsiviilmenetluses võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ning vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Hageja ja kostja määravad ise, mis asjaolud nad oma nõuete ja vastuväidete põhjendamiseks esitavad ja milliste tõenditega neid enda kirjeldatud asjaolusid soovivad kohtule tõendada. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
13.Kohus on 04.02.2026 määruses selgitanud pooltele tõendamiskoormist, sh märkinud, et nõude alusnormina kohalduvad võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, § 1045 lg 1 p-d 5 ja 7, § 1050, § 127. Lisaks tuleb antud vaidluses hinnata ehitusseadustiku (EhS) § 97 lg-s 1 ja liiklusseaduse (LS) § 52 lg 1 p-s 2 ning lg-s 2 sätestatut.
14.Kahju hüvitamise nõude lahendamiseks peab kohus tuvastama: 1) kostja teo, mis võiks kaasa tuua kahjuliku tagajärje ja kahju tekkimise; 2) hagejale tekkinud kahju; 3) hagejale tekkinud kahju põhjusliku seose kostjapoolse seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega; 4) kostja tegevuse õigusvastasuse; 5) kostja süü. Hageja heidab kostjale ette seadusest tuleneva kohustuse täitmata jätmist. Esiteks seda, et tees oli löökauk, mille mõõtmed ületasid seaduses lubatut ja teiseks seda, et kohas, kus kahju tekkis, ei olnud ühtegi ohu eest hoiatavat liiklusmärki.
15.Poolte vahel on muuhulgas vaidlus selles, kas hageja sõiduki kahjustus on põhjuslikus seoses X linnas X tänava teekatte seisukorraga ning kas kostja on rikkunud tee korrashoiu kohustust. Kohus tuvastab, et 11.02.2025 sõitis hageja X linnas X tänaval sõiduautoga XXX läbi sõiduteel paiknenud jäätunud roobaste ja jääkonaruste, mille tagajärjel sai hageja sõiduk kahjustada. Kohus leiab, et sügavaid jääkonarusi ei saa iseenesest pidada löökaukudeks, sest löökauk on sõidukit kõvasti raputav auk teekattes (www.eki.ee). Teekattes ei ole käesoleval juhul auke tuvastatud. Asja materjalidest nähtub, et sõiduki kahjustusi hindasid mootorsõidukite remondiga tegelevad äriühingud Siller Auto OÜ ja K2S OÜ. Siller Auto OÜ kalkulatsiooni kohaselt oli sõiduki parandamise maksumus 4682,17 eurot (dtl 26) ja K2S OÜ kalkulatsiooni kohaselt 5338,10 eurot (dtl 21). Mõlemad kalkulatsioonid on koostatud vahetult pärast sündmust ning nende sisu on omavahel kooskõlas. Nendega haakub ka J.-J. S.-M.T. seletuskirjas kui dokumentaalses tõendis kajastatud sündmuste kulg ja sõiduki vigastused, mida kohus peab usaldusväärseks (dtl 71-72). Kalkulatsioonidest nähtub, et sõiduki parandamiseks on ette nähtud muu hulgas plekitööd (detailide vahetus ja sirgendamine), lukksepatööd, varuosade ja kinnitusvahendite paigaldus ning värvitööd koos vajalike materjalidega. Fotodelt on näha, et sõiduki parempoolne esiosa on kahjustunud, esistange on purunenud ning sõiduki alapõhja piirkonnas on näha vigastusi ja purunenud detaile (dtl 9-10). Kohtu hinnangul on sellised kahjustused iseloomulikud olukorrale, kus sõiduk sõidab üle teel olevate kõrgemate takistuste, sh nt jääkonaruste või sügavate lohkude, mille tagajärjel saab löögi sõiduki esiosa ja põhi. Kalkulatsioonides märgitud tööd, sh kahjustatud detailide sirgendamine või vahetamine, kinnituste taastamine ning värvipinna taastamine, on oma iseloomult kooskõlas fotodel nähtavate kahjustustega. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja esitatud remondikalkulatsioonid ja arved on usaldusväärsed ning nende põhjal on võimalik tuvastada sõidukile tekkinud kahjustuste ulatus ja parandamiseks vajalikud tööd ning saab ka järeldada, et kahju on tekkinud eelnimetatud sügavasse jääkonarusse sõites.
16.Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et tegemist oli üksiku looduse omapärast tekkinud jäätunud kohaga teel, mis pole seotud tee seisundinõuete rikkumisega ja polnud vajadust teehoolduse teostamiseks. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1 kohaselt on omavalitsuse ülesanne korraldada valla või linna teede ehitamist ja korrashoidu. EhS § 97 lg 1 kohaselt tuleb teed ja tee toimimiseks vajalikud rajatised hoida korras viisil, et need vastaksid nõuetele ning tagatud oleksid tingimused ohutuks liiklemiseks. Tee seisundinõuded on kehtestatud majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrusega nr 92 (tee seisundinõuete
4
määrus) (edaspidi Määrus). Määruse § 2 lg 1 järgi on seisundinõuete täitmine kohustuslik kõigile avalikult kasutatavate teede omanikele ning § 2 lg 2 järgi peab tee seisund vastama vähemalt antud määrusega kehtestatud tasemele. Kohus märgib, et Määruse § 16 kohaselt kehtivad talihoolduse nõuded ka talviste teeolude, sh jäite või sügavate jääkonaruste esinemise korral. Määruse § 17 p 9 kohaselt hõlmab talihooldus muu hulgas kinnisõidetud lume ning jääkonaruste tasandamist ja karestamist. Määruse § 3 lg 1 kohaselt tuleb juhul, kui teelõigul ei ole tagatud nõutav seisunditase ning ohutu liiklemine on raskendatud, tähistada liikluspiirangud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Samuti sätestab LS § 52 lg 1 p 2, et avalikult kasutatava tee omanik on kohustatud teisi liiklejaid ohustavas olukorras paigaldama tee kasutajat hoiatavad liikluskorraldusvahendid.
17.Kohus tuvastab esitatud fotode põhjal, et kõnealusel teelõigul olid jääst tingitud sügavamad lohud ja ebatasasused, mis olid täitunud veega ning mille tegelikku sügavust ei olegi võimalik visuaalselt hinnata (dtl 11-12; 38-39; 63). Hageja on fotodel kasutanud mõõtkavana limonaadipudelit, mille kõrgus on ligikaudu 20 cm. Kohus tuvastab fotodelt, et 500 ml PETpudel paikneb jääkonaruse ja veeloigu sees, millest saab järeldada, et lohu sügavus on ca 10 cm. Fotodelt nähtub, et jäätumine ei piirdu üksnes väikese või üksiku kohaga teel, vaid ulatub märkimisväärsele osale sõiduteest ning hõlmab mõlemas sõidusuunas sõidujälgi. Näha on sügavaid jäätunud rööpaid ja veega täidetud lohke, mis muudavad sõidutee selles lõigus liiklemiseks kohtu hinnangul ohtlikuks. Seetõttu ei ole alust pidada tekkinud olukorda üksikuks või ebaoluliseks jäätunud kohaks teel. Kohtu hinnangul ei ole sellise sügavusega lohk tavapärane talvine jääkonarus, vaid tegemist on märkimisväärse ebatasasusega, mis võib põhjustada sõidukitele kahjustusi ning raskendab ohutut liiklemist. Oluline on märkida, et Määruse § 12 kohaselt peab üle 20 cm läbimõõduga ja üle 5 cm sügavusega auk olema liikluskorraldusvahendiga tähistatud. Aukudega ala peab olema tähistatud lõigu kogu pikkust tähistava lisatahvliga varustatud liiklusmärgiga. Kohtu hinnangul on mõistlik järeldada, et ka jääkonarused või lohud, mis lausa ületavad eeltoodud mõõtu, kujutavad endast liiklemist oluliselt raskendavat tegurit ja nõuavad teeomaniku poolt liiklejate tähelepanu juhtimist või muu asjakohase abinõu rakendamist. Ainuüksi asjaolu, et varasemaid kahjujuhtumeid ei ole teatavaks saanud, ei tähenda, et ohtlik olukord teel ei võiks põhjustada liiklevatele sõidukitele (sh olulist) kahju. Teeomaniku kohustus on tagada tee ohutus ning vajadus ohtlik koht märgistada ei sõltu sellest, kas kahju on juba realiseerunud. Vastupidine käsitlus tähendaks sisuliselt, et ohtliku teeolukorra kõrvaldamiseks või märgistamiseks tuleks oodata kahju tekkimist ka teistele liiklejatele, mis ei oleks kooskõlas teeomaniku hoolsuskohustuse ega liiklusohutuse eesmärgiga. Seega isegi juhul, kui nimetatud ebatasasust käsitada jääkonarusena, mitte klassikalise teekatte (löök)auguna, oli tegemist sellise teeseisundiga, mis nõudis teeomaniku aktiivset sekkumist, nt hädaabinõuna ennetavalt ohtliku teelõigu tähistamise kaudu.
18.Käesolevas asjas ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et nimetatud teelõik oleks olnud hoiatavalt märgistatud. Kostja on viidanud kindlustusseltsi hinnangule, mille kohaselt ei olnud juhtumi ajal tegemist erakordsete ilmastikuoludega ja teed olid üldiselt kuivad. Kohus märgib, et asjaolu, et suurem osa teest oli kuiv, ei välista seda, et üks konkreetne teelõik võib olla ohtlik ja seetõttu seisundinõuetele mittevastav. On tuvastatav, et hageja on sündmuse toimumise järgselt helistanud hädaabinumbrile 112 ning vestles häirekeskusega ligikaudu 6 minutit (dtl 8). See toetab järeldust, et hageja püüdis vahetult pärast olukorda juhtumit fikseerida ning koguda tõendeid tekkinud kahju ja selle tekkimise asjaolude kohta. Seetõttu ei saa ainuüksi eksperdihinnangu puudumise tõttu pidada hageja väiteid kahju tekkimise asjaolude kohta põhjendamatuks. Eelnevale tuginedes leiab kohus, et kostja ei ole täitnud EhS § 97 lg 1 ning majandus- ja taristuministri määruse nr 92 alusel lasuvat teeomaniku kohustust ning see on VÕS § 127 lg-te 1 ja 4 ja § 128 järgi põhjuslikus seoses hageja omandile kahju tekkimisega (VÕS § 1045 lg 1 p 5). Kostja ei ole tõendanud õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist.
5
19.VÕS § 1050 lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Süü vormid on VÕS § 104 lg 2 kohaselt hooletus, raske hooletus ja tahtlus. VÕS § 1050 lg 1 järgi eeldatakse, et kahju tekitaja jättis oma käibekohustuse täitmata ja ta vastutab sellega põhjustatud kahju eest, st saab eeldada, et kahju tekitaja tegevus või tegevusetus on olnud väliselt hooletu VÕS § 104 lg 3 ja § 1050 lg 1 järgi (vt RKTKo nr 2-16-8751, p 26). Kostja ei ole tõendanud ka asjaolusid, mis välistaksid tema süü. Kostja pole mh tõendanud ka väidet, et tegemist oli lühiajalise jääkonarusega, mis tekkis kiiresti muutuvate ilmastikuolude tõttu, mida polnud võimalik tähistada.
20.Kahju hüvitise suuruse kindlaksmääramisel tuleb lisaks VÕS § 132 lg-le 3 arvestada ka VÕS § 139 lg-ga 1. VÕS § 139 lg 1 järgi võib kahjuhüvitist vähendada ulatuses, milles kahju tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohaldatakse lg-t 1 muuhulgas ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Riigikohtu praktika kohaselt peab kohus VÕS § 139 kohaldama ka ilma kohustatud isiku eraldi taotluseta, kui menetluses on esitatud asjaolud, mis annavad alust järeldada, et kahjustatud isiku enda käitumine aitas kahju tekkimisele või suurenemisele kaasa (vt RKTKo 3-2-1-46-15, p 12).
21.Kostja on siiski asjakohaselt viidanud LS § 16 lg-le 1 ning § 50 lg-le 3, mille kohaselt peab juht kohandama sõiduki kiiruse tee- ja liiklusoludele vastavaks ning olema võimeline peatama sõiduki teel oleva takistuse ees, mida juht pidi ette nägema. Kohus nõustub, et nimetatud sätete kohaselt lasub juhil samuti kohustus valida sõidukiirus vastavalt teeoludele ning vajaduse korral kiirust vähendada või sõiduk ka peatada. Seega arvestab kohus kahju hüvitamise ulatuse määramisel ka hageja enda käitumist. Fotodelt nähtub, et hageja liikus vaidlusaluse teelõigu suunas ning vahetult enne jäätunud rööpaid paikneb sõiduteel ülekäigurada. LS § 35 lg 4 kohaselt peab juht reguleerimata ülekäigurajale lähenedes sõitma sellise kiirusega, mis võimaldab vajaduse korral seisma jääda, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada. Seetõttu pidi hageja sellele kohale lähenema juba ettevaatliku ja vähendatud kiirusega. Arvestades eeltoodut ning fotodel nähtavat tee olukorda, sh asulasisese sõidutee valgustatust, ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutav, et hagejal ei olnud võimalik teel olevaid jääkonarusi üldse märgata ning vastavalt sellele sõiduki kiirust vähendada või vajaduse korral peatuda. Seetõttu leiab kohus, et hagejal oli võimalik liiklusolukorrale ka ennetavalt reageerida ning ületada jäätunud teelõik väga aeglase kiirusega või sellest vastassuunas mööda põigates. Samas võib ka eeldada, et liikleja võis mõistlikult arvata, et tekkinud vesine jäälohk ei ületa ebamõistlikku sügavust, sest teeomanik ei olnud sellele tähelepanu juhtinud. Eeltoodust tulenevalt aitas ka hageja enda käitumine liiklejana osaliselt kaasa kahju tekkimisele, mistõttu kohtu hinnangul oli tegemist hageja ja kostja kaassüüga VÕS § 139 lg-te 1 ja 2 tähenduses.
22.VÕS § 132 lg 3 sätestab, et juhul, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt sama paragrahvi lg-le 1, st tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele või kui asja väärtus oli sel hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada.
23.Kostja on osundanud, et hageja esitatud remondikulud ületavad sõiduki eeldatavat turuväärtust ning lisanud viited kahele müügikuulutusele. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud, et veebilingid ei ole käsitatavad tõendina TsMS § 229 lg-te 1 ja 2 mõttes. Ringkonnakohus leidis, et kui pool viitab veebilinkidele, millelt andmed peaksid avanema, ei ole ta sellega oma väiteid tõendanud (vt TlnRngO 14.06.2023 nr 2-19-102941, p 30.6).
6
Riigikohus on leidnud, et veebikeskkonnas avaldatud müügikuulutuste väljatrükid võivad olla käsitatavad dokumentaalsete tõenditena TsMS § 229 lg 1 ja § 272 lg 1 mõttes (vt 3-2-1-184-12, p 28). Seega ei ole kostja viited veebilehtedele käesolevas asjas tõendina arvestatavad. Kostja ei ole esitanud nende sisu kajastavaid väljatrükke ega muid dokumentaalseid tõendeid. Lisaks ei avane üks kostja viidatud linkidest ning teine viide ei ole enam kehtiv. Avanev link viib välismaa veebilehele ja pole võimalik usaldusväärselt tuvastada, et tegemist oleks Eesti turu- ja hinnatingimustes võrreldava pakkumisega.
24.Käesolevas asjas tuleb kahjuhüvitise suuruse määramisel seega arvestada ka hageja enda osaga kahju tekkimises kui ka nõutud parandamiskulude mõistlikkust. Nagu kohus eespool märkis, oli vaidlusalune teelõik nähtavalt halvas seisundis ning hagejal oli kohtu hinnangul võimalik potentsiaalset ohtu märgata ja valida veelgi ettevaatlikum sõidukiirus või vajaduse korral peatuda. Seetõttu ei saa pidada tekkinud kahju üksnes kostja tegevusetuse tagajärjeks. Lisaks on tegemist 2000. aasta esmaregistreeringuga sõidukiga ning asjas puuduvad andmed, et sõidukil oleks eriline turu- või taastamisväärtus. Hageja esitatud kalkulatsioon sisaldab ulatuslikke taastamis- ja värvitöid, mida ei saa sõiduki vanust, üldist seisukorda ja olemust arvestades pidada täies ulatuses mõistlikuks kahju kõrvaldamise kuluks. Kahju hüvitamise eesmärk ei ole asetada hagejat varaliselt paremasse olukorda ega võimaldada väga vana sõiduki ulatuslikku taastamist kostja kulul. Eeltoodut kogumis hinnates leiab kohus, et põhjendatud on mõista kostjalt välja kahjuhüvitis 1000 eurot ja jätte seda ületavas osas, s.o 3682,17 euro ulatuses, hagi rahuldamata.
25.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul põhjendatud menetluskulude võrdeline väljamõistmine, lähtudes hagi rahuldamise ulatusest. Kuna hagi rahuldati ca 21% ulatuses (1000 : 4682,17 × 100), jäävad sellises ulatuses menetluskulud kostja kanda ning 79% ulatuses hageja enda kanda.
26.Hageja menetluskuludeks oli riigilõiv 560 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 117,60 eurot (560 × 21%). Tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Karting kohtunik
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.