3.Apellatsioonkaebusega seonduvad menetluskulud jätta kostja kanda.
4.Jätta apellatsioonkaebusega seonduvad menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 29.08.2025 maksekäsu kiirmenetluse avalduse V.D (kostja) vastu. Kostja esitas vastuväite ja asja lahendamine anti üle Harju Maakohtule (maakohus). Hageja esitas 08.10.2025 hagiavalduse, mida täpsustas 09.10.2025 ja milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista leppetrahvi 110 €.
Hageja tõi esile järgmist: -
-
-
-
kostja on sõidukite numbrimärkiga XXXXXX ja YYYYYY omanik või vastutav kasutaja; sõidukid parkisid hageja opereeritavatel parkimisaladel parkimistingimusi rikkudes: o sõiduk XXXXXX oli 23.12.2023 pargitud asukohas Balti jaam, Tallinn selleks mitte ettenähtud kohale (st hotelli lubadega alale ilma loata), o sõiduk YYYYYY oli 21.02.2024 pargitud asukohas Mustika keskus, Tallinn parkimistasu maksmata (sh sõidukil puudus ka parkimise algusaja tähistus kellaga, mis andnuks kaks tundi tasuta parkimisõiguse); parkimistingimused nägid ette, et sõiduki kasutaja peab parkimiskoha kasutamise eest tasuma parkimistasu või omama antud parkimisalal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või -luba olenemata nädalapäevast ja/või kellaajast. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi. Seega parkis kostja hageja hallatavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, mis andis hagejale õiguse nõuda leppetrahvi; hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist kostjale leppetrahvinõuded, paigutades need sõidukite kojamehe vahele, täites leppetrahvinõude mõistliku aja jooksul esitamise kohustuse; kostja jättis leppetrahvid tasumata: o 23.12.2023 parkimisalal Balti jaam, Tallinn sõidukile XXXXXX väljastatud leppetrahv nr 0372312232033355 summas 55 € maksetähtajaga 30.12.2023; o 21.02.2024 parkimisalal Mustika keskus, Tallinn sõidukile YYYYYY väljastatud leppetrahv nr 1412102241602273 summas 55 € maksetähtajaga 28.02.2024.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja hinnangul on parkimislepingute sõlmimine ja leppetrahviteadete esitamine tõendamata. Hageja esitatud fotod ei kujuta üheaegselt kostja sõidukit, parkimistingimustega infotahvlit ja ajatemplit, osad fotod on tehtud teisel aastaajal.
MAAKOHTU OTSUS
3.Maakohus rahuldas hagi 01.12.2025 otsusega (vaidlustatud otsus). Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja määras need kindlaks rahaliselt.
3.1.Maakohus tuvastas vaidlustamata asjaolu, et kostja on sõidukite numbrimärkiga XXXXXX ja YYYYYY omanik või vastutav kasutaja. Toimiku põhjal tuvastas kohus, et sõidukid parkisid 23.12.2023 ja 21.02.2024 hageja hallatavates parklates. Vaidlust pole ka selles, et kostja sõidukite parkimise eest ei tasutud ja neil ei olnud parkimist õigustavat luba või tasuta parkimise õigusele viitava näiduga kella.
3.2.VÕS § 9 lg 1, § 16 lg 1, § 20 lg 1 järgi tuleb lugeda parkimislepingud sõlmituks hageja ja kostja vahel. Kostjale pidi olema aru saada, et tegemist on hageja poolt opereeritavate tasuliste parkimisaladega. Nimelt nähtuvad fotodelt parkimisala, liiklus- ja teavitusmärgid ning parkimistingimused. Parkimisalale sissesõitudel on parkimismärkidelt selgelt näha viide tasulise parkimise alale. Parkimistingimused olid kostjale nähtavad ja arusaadavad. Kostja sõiduk sisenes hageja reguleeritud parkimisalasse, kus kostja pidi piisava hoolsuse ilmutamisel ilma raskusteta silte nägema. Parkimislepingu poolel (kostjal) lasus hoolsuskohustus kontrollida, millised tingimused kehtivad võõrale territooriumile sisenedes ja seal parkides. Kostja rikkus parkimislepingute tingimusi, parkides loata ja tasumata.
3.3.Leppetrahvinõude tõendamiseks piisab sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Parkimistingimuste foto ei pea olema tehtud leppetrahvi vormistamise päeval, samuti ei pea 2 (4)
sellelt olema näha parkimistingimusi rikkunud sõiduk ja parkimistingimused üheaegselt. Hageja tõendid on tegeliku parkimise tuvastamiseks piisavad. Kostja vastupidist ei tõendanud.
3.4.Autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine on auto omaniku või vastutava kasutaja kontrolli all ja teisel poolel on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seega kehtib eeldus, et parkimislepingu pooleks saab lugeda sõiduki omanikku või vastutavat kasutajat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik. Seda kostja esile ei toonud ega tõendanud.
3.5.VÕS § 158 lg 1 järgi nõuab hageja leppetrahvi. Vastavat nõuet kajastav dokument pandi sõidukite esiklaasile kojamehe vahele, mida saab pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Hageja fotode järgi paigaldati leppetrahvi teated koheselt, st mõistliku aja jooksul.
3.6.Hagejal VÕS § 82 lg 7 alusel õigus nõuda kohustuse täitmist, sest kostja kohustus leppetrahvi tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Kooskõlas VÕS §-ga 100 ja § 108 lg-ga 1 võib hageja nõuda kohustuse täitmist, kui kostja rikub raha maksmise kohustust. Kostja jättis 110 € hagejale tasumata ja see summa tuleb kostjalt välja mõista.
3.7.Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 480 €, millest 20 € on maksekäsu kiirmenetluse kulu, 100 € hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja 360 € kulud õigusabile. Hageja kulud õigusabile on mõistlikud ja põhjendatud 3 t ulatuses tunnitasuga 120 €. Hageja taotluse alusel tuleb kostjalt välja mõista menetluskuludelt viivis.
KOSTJA APELLATSIOONKAEBUS
4.Kostja esitas 20.01.2026 apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Kostja heidab maakohtule ette põhjendamiskohustuse rikkumist, kostja väidete käsitlemata jätmist ja VÕS § 159 lg 2 ekslikku kohaldamist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus keeldub kaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel. Kostja kannab kaebusega seonduvad menetluskulud.
6.TsMS § 405 lg 1 ls 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja põhinõue ei ületa 3500 €. Kuna hageja nõue ei ületa seda summat, siis vastab tsiviilasi TsMS § 405 lg 1 tingimustele ja maakohus võis seda menetleda lihtsustatud korras. Muu hulgas TsMS § 442 lg 10 näeb sellises menetluses ette maakohtule otsustuspädevuse, kas anda luba otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks.
7.Maakohus ei andud luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 637 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a juhul, kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Neid aluseid käesolevas asjas ei esine. Vaidlustatud otsus ei ole maakohtu poolt selgelt ebaõigesti materiaalõiguse normi kohaldamise tagajärg, samuti ei rikkunud maakohus menetlusõigust ega hinnanud selgelt ebaõigelt tõendeid.
8.Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja kaebuse väited ei annaks alust maakohtu otsust muuta. Hagi rahuldati eelkõige põhjusel, et nii kostja sõidukite parkimine hageja hallatavates parklates kui ka parkimistingimuste nähtavus ja sisu ning leppetrahvist koheselt teavitamine on piisavalt tõendatud. Need järeldused on kooskõlas toimiku materjalidega, sest kostja ei esitanud hageja väiteid ja tõendeid ümberlükkavaid tõendeid. Samuti pööras maakohus asjakohaselt ümber tõendamiskoormise küsimuses, kes 3 (4)
tegelikult sõidukeid juhtis. Maakohus käsitles kõiki kostja sisulisi vastuväiteid ega rikkunud otsuse põhjendamise kohustust.
9.Maakohus kohaldas VÕS § 159 lg 2 ja teisi materiaalõiguse norme õigesti. Leppetrahvi nõude sõiduki kojamehe vahele paigutamine on majanduskäibes piisavalt levinud ja aktsepteeritud. Õige on maakohtu otsustus tõendamiskoormise kohta ka küsimuses, mis puudutab kojamehe vahele paigutatud teadete sisu. Hageja esile toodud asjaoludel saab eeldada, et need on parkimistingimuste rikkumise alusel koostatud leppetrahvi nõuded. Nimetatud eelduse saanuks kostja ümber lükata, aga sellekohaseid tõendeid ta ei esitanud.
10.Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Maakohus on õigesti TsMS § 162 lg 1 alusel jätnud kulud kostja kanda, sest hagi rahuldati tervikuna. Kostja kaebus ei sisalda väiteid kulude jaotamise ja rahalise kindlaksmääramise kohta, mistõttu on kaebus selles osas perspektiivitu TsMS § 637 lg 1 p 6 tähenduses.
11.Ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel pikemalt põhjendama (RKTKKm 10.04.2019, 2-1713363/52, p 15).
12.TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Ringkonnakohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ega edasta seda hagejale vastamiseks. Nii ei teki hagejal apellatsioonimenetluses kulusid, mida tuleks hüvitada. Neil kaalutlustel jäävad apellatsioonimenetluse kulud rahaliselt kindlaks määramata. Toimikust ei nähtu kaebuselt riigilõivu tasumist, mistõttu ei tõusetu selle tagastamise küsimust.
13.Käesoleva määruse peale saab kaevata TsMS § 638 lg 9 alusel. (allkirjastatud digitaalselt)
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.