DeliveryDone OÜ hagi AS-i SEB Pank vastu lepingu erakorralise ülesütlemise toimetuse tuvastamiseks ja teenuse osutamise jätkamiseks kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30. juuni 2025. menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja liik
DeliveryDone OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: DeliveryDone OÜ (registrikood 14960347), seaduslik esindaja Q.H
a
määrus
Kostja: AS SEB Pank (registrikood 10004252), lepingulised esindajad vandeadvokaat Toomas Vaher ja advokaat Mari Mikson Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu määruskaebuse lisad.
2.Tühistada Harju Maakohtu 30. juuni 2025. a määrus osas, millega maakohus mõistis DeliveryDone OÜ-lt AS-i SEB Pank kasuks välja menetluskulude hüvitise 3131,74 eurot ületavas osas ja sellelt arvestatava viivise osas. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta DeliveryDone OÜ-lt AS-i SEB Pank kasuks välja mõistmata menetluskulude hüvitis 3131,74 eurot ületavas osas ja sellelt arvestatav viivis. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.
5.1.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista DeliveryDone OÜ-lt AS-i SEB Pank kasuks välja menetluskulude hüvitis 3131,74 eurot.
5.2.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni võla tasumiseni.
2-25-1993 Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses oli DeliveryDone OÜ (hageja) hagi AS-i SEB Pank (kostja) vastu lepingu erakorralise ülesütlemise toimetuse tuvastamiseks.
2.Kohus keeldus 23.04.2025 määrusega hagi menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud hageja kanda. Määrus jõustus 13.05.2025.
3.Kostja 18.06.2025 menetluskulude nimekirja kohaselt oli kostja menetluskulu lepingulise esindaja kulu 4722,01 eurot (käibemaksuga). Kostja palus hüvitatavalt kulult välja mõista viivise ja hüvitada kulud koos käibemaksuga, sest kostja ei saa krediidiasutusena nendelt kuludelt sisendkäibemaksu maha arvata.
4.Hageja esitas kostja menetluskulude vastuväited. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Maakohus määras kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja 4722,01 eurot. Maakohus märkis, et hageja kohustub tasuma kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Määruse kohaselt vastavad kostja menetluskulude nimekirjas toodud lepinguliste esindajate kulud asjas esitatud menetlusdokumentidele ja tehtud toimingutele, sh nende sisule ja mahule. Kostja esindamiseks tehtud toimingud on asjakohased ja nendeks kulunud aeg põhjendatud. Tegemist ei ole põhjendamatute ja ebavajalike kuludega.
7.Menetluskulude nimekirjast ei nähtu esindajate poolt dubleerivaid toiminguid ning lepinguliste esindajate tunnitasu ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus küsis kostjalt seisukohta hagi tagamise taotluse osas, mistõttu on sellega seotud kulu põhjendatud. Samuti on põhjendatud menetluskulude nimekirja koostamise kulu. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
8.Hageja palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega määrata kostja menetluskulude suuruseks kuni 1496 eurot. 2
2-25-1993
9.Kaebuse kohaselt ei arvestanud kohus hageja vastuväidetega ja tegi menetluskulude hindamisel kaalutlusvea.
10.Kohus mõistis vääralt kostja menetluskulud välja koos käibemaksuga. Nii kostja kui ka õigusteenust pakkunud advokaadibüroo on käibemaksukohuslased.
11.Väär on kohtu järeldus, et menetluskulude nimekirjast ei nähtu esindajate dubleerivat tööd. Põhjendatud ühe esindaja ajakulu hagi tagamise taotlusele seisukoha esitamiseks on maksimaalselt 5 tundi tunnihinnaga 170 eurot.
12.Kohus ei analüüsinud, kas ülejäänud toimingud on seotud õigusteenuse osutamisega. Ka ei hinnanud kohus, kas siinsel juhul oli kahe lepingulise esindaja kasutamine põhjendatud.
13.Esindaja põhjendatud tunnihind saab siinsel juhul olla 170 eurot.
14.Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
15.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 3131,74 eurot ületavas osas ja sellelt arvestatava viivise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab hagejalt kostja kasuks välja mõistmata 3131,74 eurot ületava menetluskulude hüvitise ja sellelt arvestatava viivise. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
17.Hageja esitas määruskaebusega uued tõendid. Arvestades määruskaebuses esitatud väiteid, on täiendavad dokumentaalsed tõendid asjakohased ja need tuleb võtta asja juurde (TsMS § 238 lg 1).
18.Maakohus rahuldas vaidlustatud määrusega kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 4722,01 eurot (käibemaksuga) ja sellelt seadusjärgses määras arvestatud viivise. Määruskaebuse kohaselt saab põhjendatuks pidada kostja ühe lepingulise esindaja kulu kuni 1496 euro (käibemaksuta) ulatuses. Ringkonnakohus nõustub määruskaebusega osaliselt ja leiab, et maakohus rikkus kostja menetluskulude kindlaksmääramisel materiaal- ja menetlusõiguse norme, mistõttu tuleb määrus osaliselt tühistada. Kolleegium põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
19.Esmalt märgib kolleegium, et ei nõustu hagejaga selles, et maakohus eksis, kui mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskulud välja käibemaksuga. Üksnes asjaolu, et nii kostja kui kostjale õigusteenust osutanud advokaadibüroo on käibemaksukohustuslased, ei välista menetluskulude hüvitamist käibemaksuga. Seejuures kinnitas kostja, et ei saa tulenevalt käibemaksuseaduse § 16 lg 21 ja § 29 lg 1 koosmõjust krediidiasutusena õigusabi kuludelt sisendkäibemaksu maha arvata. TsMS § 174 lg 10 kohaselt piisab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosalise kinnitusest.
20.Õige on hageja etteheide, et maakohus ei võtnud selget seisukohta, kas praeguses menetluses oli mitme lepingulise esindaja kasutamine põhjendatud. Seejuures märkis hageja 3
2-25-1993 juba vastuses kostja menetluskulude nimekirjale, et kulutused mitmele esindajale ei ole põhjendatud. Maakohus viitas vaid sellele, et menetluskulude nimekirjast ei nähtu dubleerivaid toiminguid. Sellega rikkus maakohus TsMS § 442 lg-st 8 (koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2) tulenevat põhjendamiskohustust, mis tõi kaasa ebaõige lahendi.
20.1.TsMS § 175 lg 3 sätestab, et mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Mitme esindaja võtmist võib põhjendada esmajoones asja keerukusega. Asja keerukus võib seostuda vajadusega süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms. Asja keerukus võib seostuda ka tõendite hindamisega, eelkõige siis, kui hinnatavate tõendite maht on suur (RKTKm 09.11.2009, 3-21-112-09, p 17). Teise esindaja õigusabikulude väljamõistmine poolelt võib kõne alla tulla eelkõige siis, kui teisel esindajal on mingis valdkonnas eriteadmised (nt patendiõigus, kaubamärgiõigus vms), mis on asjaolude või tõendite hindamiseks vajalikud (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505, p 14; 09.11.2009, 3-2-1-112-09, p 17). Õiguskirjanduses on selgitatud, et kui mingeid erilisi põhjendusi mitme esindaja kasutamiseks ei ole, tuleks piirduda esindajakulude väljamõistmisega, mis oleks tehtud ühele esindajale (TsMS komm I (2017) § 175, p 3.4.3.5.a).
20.2.Mitme esindaja kasutamise vajadust peab põhjendama pool, kes kulude hüvitamist nõuab (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505, p 14). Kostja selgitas kulunimekirjas, et kostja esindajatena tegutsesid paralleelselt kaks advokaati, kuid see ei toonud kaasa õigusabi osutamiseks kulunud aja dubleerimist. Kostja väite kohaselt tegeles kostjat esindav vandeadvokaat kliendiga vahetu suhtlemisega ning menetlusdokumentide ülevaatamisega, vandeadvokaadi abi valmistas aga ette kostja menetlusdokumentide projektid vandeadvokaadi juhendamise all.
20.3.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja esile toonud asjaolusid, mis põhjendaks mitme lepingulise esindaja kasutamist. Seejuures ei nõustu kolleegium kostja ja maakohtuga selles, et mitme esindaja kasutamine ei toonud kaasa õigusabi osutamiseks kulunud aja dubleerimist. Kostja kulunimekirjast nähtub, et hagi tagamise taotlusele seisukoha esitamise ja kliendiga suhtlemisega tegelesid nii vandeadvokaat kui advokaat. Eeltoodut arvestades peab kohus kostja esindajate tehtud vajalike toimingute osas põhjendatuks ajakulu, mis vastab ühe lepingulise esindaja põhjendatud ajakulule.
21.Õige on ka hageja etteheide, et maakohus rikkus kostja menetluskulude hindamisel TsMS § 175 lg-t 1.
21.1.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude, s.o nii lepingulise esindaja tunnihinna kui ka menetlustoimingutele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Seega on kohtule antud õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel lai otsustusruum, mis tagab võimaluse leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire.
21.2.Maakohus ületas diskretsioonipiire kostja lepinguliste esindajate tunnihinna põhjendatuse ja vajalikkuse kaalumisel. Maakohus pidas kostja vandeadvokaadist esindaja tunnihinda 295 eurot ja advokaadist esindaja tunnihinda 170 eurot mõistlikuks. Tunnihind 295 eurot ületab aga oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt HMKo 4
2-25-1993 16.06.2025, 2-23-13795, p 19; HMKo 04.06.2025, 2-22-15789, p 27; HMKm 2-22-18543, 27.05.2025, p 11n). Arvestades, et põhjendatud on ühe esindaja kasutamine ja kostja kulunimekirja järgi tegi valdava osa toimingutes advokaat, kelle tunnihind oli 170 eurot, loeb kohus põhjendatud esindaja tunnihinnaks 170 eurot.
21.3.Osaliselt on õige ka hageja etteheide, et maakohus ületas diskretsioonipiire kostja lepinguliste esindajate toimingute ajakulu põhjendatuse ja vajalikkuse kaalumisel.
21.3.1.Kostja 14.02.2025 seisukoha koostamise ajakulu ei ole kulunimekirjas toodud ulatuses põhjendatud. Asjaolu, et hageja hinnangul puudus vajadus hagi tagamise taotluse kättetoimetamiseks kostjale, ei ole määrav kostja seisukohale kulunud aja põhjendatuse hindamisel. Kohtul on õigus enne hagi tagamise taotluse lahendamist kostjalt seisukohta küsida, mida kohus praegusel juhul ka tegi. Ringkonnakohus peab kostja 14.02.2025 seisukoha koostamisega seotud toimingute (s.o kulunimekirjas toimingud 10.02.2025 kuni 14.02.2025) põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 13 tundi. Kohus arvestab seejuures hagi sisu ja mahtu (17 lehekülge koos 7 lisaga) ning kostja 14.02.2025 seisukoha sisu ja mahtu (13 lehekülge koos 5 lisaga) ning asjaoluga, et hagi tagamise taotlusele seisukoha esitamiseks ei pidanud kostja esitama sisulist seisukohta hagile, kuid pidi siiski hindama hagiavalduse perspektiivikust.
21.3.2.Samuti ei ole tervikuna põhjendatud kostja esindaja ajavahemikul 10.03.2025 kuni 09.04.2025 ja 08.05.2025 tehtud toimingud. Õige ei ole hageja seisukoht, et kliendiga suhtlemise ajakulu ei ole hüvitatav. Esindaja ja kliendi vahelist õigussuhet iseloomustab vajadus vahetevahel kliendiga nõu pidada kohtuasja senise kulu ja tulevikus tehtavate menetlustoimingute üle (vt RKTKm 13.06.2016, 3-2-1-48-16, p 13). Kliendiga suhtlemise ajakulu saab kohus kontrollida lähtuvalt mõistlikkuse põhimõttest, arvestades mh menetluse käiku ja konkreetseid menetlustoiminguid. Samuti on menetlusosalise esindajal õigus ja kohustus tutvuda asja materjali ja seisukohtadega, mis talle nähtavaks tehakse. Seega on hageja 27.02.2025 hagiavalduse täienduse ja hageja 31.03.2025 seisukohaga (ja selles sisalduva menetlusabi taotlusega) tutvumine ja analüüs iseenesest põhjendatud ja vajalikud toiminguid kostja õiguste kaitsmisel. Küll aga ei ole põhjendatud kostja 10.04.2025 seisukoha koostamise ajakulu, sest kohus ei andnud kostjale tähtaega seisukoha esitamiseks. Eeltoodut arvestades on kostja esindaja toimingud ajavahemikul 10.03.2025 kuni 08.05.2025 põhjendatud ja vajalikud 1 tunni ulatuses.
21.3.3.Ülejäänud kostja esindaja toimingute (s.o kulunimekirjas toimingud 23.04.2025 ja 17.06.2025) ajakulu 1,1 tundi ei ole hageja vaidlustanud. Kohtu hinnangul on need toimingud põhjendatud ja kooskõlas asja materjaliga.
22.Eelnevast tulenevalt tuleb hagejalt mõista kostja kasuks välja kostja menetluskulud lepingulise esindaja 15,1 tunni eest tunnitasuga 170 eurot, s.o 2567 eurot (15,1 × 170, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 3131,74 eurot (2567 × 22%). Lisaks peab hageja tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi ja kostja taotluse alusel viivist VÕS §113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.
23.Maakohtu määrus tuleb tühistada osas, millega maakohus mõistis kostja menetluskulud hagejalt välja 3131,74 eurot ületavas osas, s.o 1590,27 eurot (4722,01 – 3131,74). Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
24.Kuna menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisega tekkinud menetluskulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4), jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud poolte endi kanda. 5
2-25-1993 (allkirjastatud digitaalselt)
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.