Swedbank P&C Insurance AS avaldus X vastu kahjuhüvitise nõudes
Menetlusosalised ja esindajad
Avaldaja: Swedbank P&C Insurance AS (registrikood 11269248), lepinguline esindaja Külli Reinfeld Puudutatud isik: X (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Swedbank P&C Insurance AS-i avaldus Xi vastu kahju hüvitamiseks.
2.Mõista Xilt Swedbank P&C Insurance AS-i kasuks välja 1612,28 eurot (s.o kahjuhüvitis 1365,01 eurot ja ajavahemikul 20. juuli 2024 kuni 11. märts 2026 sissenõutavaks muutunud viivis 247,27 eurot).
3.Mõista Xilt Swedbank P&C Insurance AS-i kasuks välja põhivõlalt (1365,01 eurot) viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 12. märtsist 2026 kuni põhivõla tasumiseni.
4.Jätta menetluskulud Xi kanda.
5.Mõista Xilt Swedbank P&C Insurance AS-i kasuks menetluskulude katteks välja 50 eurot.
6.Mõista Xilt Swedbank P&C Insurance AS-i kasuks väljamõistetud menetluskuludelt (50 eurot) välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
7.Toimetada kohtumäärus kätte menetlusosalistele.
8.Toimetada määrus Xile kätte resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda määrus Xile avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
ASJAOLUD
1.Swedbank P&C Insurance AS (avaldaja) esitas 9. juulil 2025 (täpsustatud 14. augustil 2025) Xi (puudutatud isik) vastu avalduse põhivõla 1365,01 eurot, 20. juuli 2024 kuni 9. juuli 2025 sissenõutavaks muutunud viivise 154,27 euro väljamõistmiseks. Samuti palub avaldaja mõista puudutatud isikult välja viivis põhivõlalt alates 10. juulist 2025 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud koos lisanduva viivisega palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Avalduse kohaselt toimus 18. juulil 2022 Ida-Viru maakonnas Kohtla-Järve linnas xxx xx korteris nr 86 kahjujuhtum. Kahjujuhtumi põhjuseks oli korteris nr 89 toimunud elektrilise veeboileri lõhkemine ning sellest tekkinud veeavarii, mille tagajärjel sai korteri nr 86 siseviimistlus kahjustada. Korter nr 86 oli kahjujuhtumi ajal kindlustatud avaldaja juures. Avaldaja maksis kahjujuhtumi tagajärgede kõrvaldamiseks kindlustushüvitisena 4292,80 eurot. Kahjujuhtumi järgsel ülevaatusel 22. juulil 2022 fikseeriti korteri nr 86 järgmised kahjustused. Esikus MDF laepaneelid pundunud, lagi lainetab, seinal veejäljed ja niiskus, põrandal laminaatparkett on kinnituskohas pundunud, kapil on veejäljed, kapp ei käi kinni, laiali paisunud niiskus. Elutoas MDF laepaneelid kinnituskohas pundunud ja seineks tulnud seinast ära, niiskus. 5. augustil 2022 edastas Suur Vanker OÜ remondi eelkalkulatsiooni 3993,67 eurot. 24. novembril 2022 teavitas Suur Vanker OÜ, et korteris nr 86 on veel kahjustusi ja esitas ka lisatööde pakkumise 489,12 eurot. 14. detsembril 2022 allkirjastati tööde üleandmise-vastuvõtmise akt, millega kinnitati korteris nr 86 remonditööde lõpuleviimist.
16.detsembril 2022 edastas Suur Vanker OÜ arve 4292,80 eurot. Avaldaja hüvitas kindlustusjuhtumi raames 4292,80 eurot. Avaldaja nõudis 6. veebruaril 2024 puudutatud isikult väljamakstud summa hüvitamist hiljemalt 20. veebruaril 2024. 22. juulil 2024 anti täiendav tähtaeg 29. juulini 2024. Puudutatud isik ei ole kahju hüvitanud ka osaliselt mitte. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista 1365,01 eurot, s.o 74,40 eurot (esiku seineksi eemaldamine ) + 223,20 eurot (esikusse uue seineksi liimimine koos materjalidega) + 60 eurot (hallituspesu ja katmine tõrjevahendiga) + 50 eurot (esiku seineksi vahetamisega seotud abija kuluvahendid, transport, utiliseerimine) + 114,66 eurot (elutoa seineksi eemaldamine) + 382,20 eurot (elutoa seineksi liimimine, värvimine, aluspinna kruntimine) + 105,30 eurot (põrandaliistude demontaaž ja samade montaaž) + 45,50 (91÷2) eurot (koristustööd koos puhastusvahenditega) + 52 (104÷2) eurot (materjalide hankimine ja transport) + 48,75 (97,50÷2) eurot (mööbli nihutamine ja paigutus, demontaaž-montaaž) + 39 (78÷2) eurot
2
(mööbli, põranda ja inventari kinni katmine) + 95 (190÷2) eurot (jäätmete utiliseerimine) + 75 (150÷2) eurot (abitööd ja materjalid). Kohtla-Järve linn, xxx tn xx korteriühistu kinnitusel oli veelekke põhjuseks korteris nr 89 lõhkenud elektriline veeboiler. Korter nr 89 kuulus puudutatud isikule. Puudutatud isikul oli korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 31 lg 1 p 1 järgi kohustus hoida oma eriomandi eset korras. Puudutatud isik rikkus seda kohustust.
Puudutatud isik avaldusele ei vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
Kohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada.
4.Avaldaja nõuab puudutatud isikult kahju hüvitamist seoses 18. juuli 2022 kahjujuhtumiga korteris asukohaga xxx xx-86, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond, millega tekitati korterile nr 86 kahju. Avaldaja on tõendanud, et korter nr 86 oli kindlustatud avaldaja juures (dtl 2-4). Avaldaja on kahju hüvitanud (dtl 20). Avaldajale on seega VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud korteri nr 86 omaniku nõue kahju tekitaja vastu. Avaldaja leiab, et korterile nr 86 tekitatud kahju eest vastutab puudutatud isik, kes oli kahjujuhtumi ajal korteri nr 89 omanik (dtl 62).
5.Kahjustatud korteri omanikule kahju hüvitanud avaldaja on esitanud VÕS § 115 lg 1 alusel hüvitisnõude puudutatud isiku kui väidetavalt oma kohustust rikkunud teise korteriomaniku vastu. Avaldaja võib nõuda VÕS § 115 lg 1 ja § 127 alusel puudutatud isikult kahju hüvitamist, puudutatud isik on oma kohustusi rikkunud (VÕS § 115 lg 1), rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1), korteriomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), mis on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
6.Kohtul tuleb asja läbivaatamisel tuvastada kahju põhjus. Avaldaja esitatud ülevaatusakti kohaselt „naaber uputas – korteri nr 89, boileri leke“ (dtl 13-14). Lisaks on avaldaja esitanud korteriühistu kinnituse, et õnnetus toimus aadressil xxx xx-89 ning põhjuseks oli elektrilise veeboileri lõhkemine (dtl 27). Boileri lekke/lõhkemise tagajärjel sai kahjustada korter nr 86, mis oli avaldaja juures kindlustatud (fotod dtl 5-12). Puudutatud isik ei ole nendele asjaoludele vastu vaielnud. Kohus leiab, et eeltoodud asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates on tuvastatav, et kahju pärines korterist nr 89.
7.Korteriomanikul on KrtS § 31 lg 1 p 1 alusel kohustus hoida eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kuna kahjustav asjaolu (boilerist lekkiv vesi) lähtus puudutatud isiku korterist nr 89, saab eeldada, et puudutatud isik rikkus oma kohustust ja see rikkumine ei olnud vabandatav (VÕS § 115 lg 1 ja § 103 lg 1, vt ka RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649/57, p 21). Kohtu hinnangul hõlmab eelkirjeldatud korrashoiukohustus ka seda, et korteriomanik peab tagama, et boiler oleks töökorras ega põhjustaks lekkeid või muud kahju. Puudutatud isik ei ole avaldusele vastanud ega tõendanud, et rikkumine oleks olnud vabandatav.
Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista kahju 1365,01 eurot.
VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 2 järgi ei hüvitata kahju ulatuses,
3
milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Avaldaja tõendab kahju suurust OÜ Suur Vanker eelkalkulatsiooniga (dtl 15), kus on kirjeldatud kahjustatud tööde maksumust 3993,67 eurot, lisatööde pakkumise (dtl 16-17), kus on kirjeldatud kahjustatud tööde täiendavat maksumust 489,12 eurot ning arvega 4292,80 eurot, milles viidatakse eelkalkulatisoonile ja lisatööde pakkumisele. Esiku seineksi eemaldamise eest 74,40 eurot ja uue seineksi liimimine koos materjalidega 223,20 eurot, hallituspesu ja katmine tõrjevahendiga 60 eurot ning esiku seineksi vahetamisega seotud abi- ja kuluvahendid, transport, utiliseerimine 50 eurot. Avaldaja on kahju suurust tõendanud lisatööde pakkumisega (dtl 17). Elutoa seineksi eemaldamise eest palub avaldaja mõista välja kahju 114,66 eurot, seineksi liimimise, värvimise, aluspinna kruntimise eest 382,20 eurot, põrandaliistude demontaaži ja samade montaaži eest 105,30 eurot. Avaldaja on kahju suurust tõendanud eelkalkulatsiooniga (dtl 15). Koristustööde kuludest nõuab avaldaja poolt, s.o 45,50 eurot; materjalide hankimise ja transpordi kulust poolt, s.o 52 eurot; mööbli nihutamise, paigutuse, demontaaži-montaaži kulust poolt, s.o 48,75 eurot; mööbli, põranda ja inventari kinni katmisest poolt, s.o 39 eurot; jäätmete utiliseerimisest poolt, s.o 95 eurot ning abitööde ja materjalide kulust poolt, s.o 75 eurot. Avaldaja on kahju suurust (millest poole hüvitamist ta nõuab) tõendanud eelkalkulatsiooniga (dtl 15). Korteri nr 86 esiku ja elutoa kahjustusi on kirjeldatud ülevaatuse aktis (dtl 13-14). Kohtu hinnangul on tegemist korteri nr 86 taastamisega seotud kuludega materjalile ja tööle. Avaldusest ega selle lisadest ei nähtu, et puudutatud isikult nõutav kahjuhüvitis hõlmaks kulu, mis ei ole hõlmatud kaitse-eesmärgiga. Puudutatud isik ei ole kahju hüvitise suurusele vastu vaielnud. Kohus leiab eelneva põhjal, et tegemist on põhjendatud ja tõendatud kahjuga. Kohtu hinnangul on tegemist ettenähtava (VÕS § 127 lg 3) kahjuga. Samuti on tõendatud, et korteris nr 86 ei oleks tulnud hinnapakkumises märgitud töid teha, kui sinna ei oleks lekkinud korterist nr 89 vett (VÕS § 127 lg 4). Eeltoodust tulenevalt tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista kahjuhüvitis 1365,01 eurot.
9.Avaldaja nõuab puudutatud isikult 1365,01 eurolt viivist alates 20. juulist 2024 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Avaldaja esitas puudutatud isikule nõude 6. veebruaril 2024, milles andis tähtaja kahju hüvitamiseks 20. veebruarini 2024 (dtl 22). Avaldaja palub viivis välja mõista alates 20. juulist 2024. Seega on avaldaja tõendanud, et nõue oli viivise nõudmise ajaks sissenõutavaks muutunud. Avaldaja palub viivisemäära alusena kohaldada VÕS § 113 lg 1 teist lauset. Seega kuulub kohtulahendi tegemise seisuga (11. märts 2026) VÕS § 113 lg 1 teise alusel puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele viivis 247,27 eurot (arvutatud viivisekalkulaatoriga, viivitatud päevade arv 600). Samuti kuulub väljamõistmisele alates 12. märtsist 2026 sissenõutavaks muutuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla kohase täitmiseni.
10.Kuivõrd kohus rahuldab avalduse täies ulatuses, on kohtu hinnangul õiglane, kui menetluskulud kannab puudutatud isik (TsMS § 172 lg 1).
4
TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Avaldaja esitas koos avaldusega menetluskulude nimekirja, mille kohaselt koosnevad avaldaja menetluskulud avalduselt tasutud riigilõivust 50 eurot. Kohtu hinnangul on riigilõiv 50 eurot põhjendatud ja vajalik kulu (riigilõivu seaduse § 59 lg 5). Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks menetluskulude katteks välja 50 eurot. Rahuldamisele kuulub avaldaja taotlus mõista puudutatud isikult menetluskulud välja koos lisanduva viivisega võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
11.Kohtul ei ole käesolevas asjas õnnestunud menetlusdokumente puudutatud isikule kätte toimetada muul viisil, kui avalikult (vt nt 1. oktoobri 2025 määrus). Kuna puudutatud isiku elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb ka käesoleva määruse resolutsioon puudutatud isikutele kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras, mil avaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi TsMS § 317 lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka RKTKm 16.09.2020, 2-18-9218/40, p 10 ja RKTKm 20.04.2022, 2-20-123093/24, p 9.2).
(allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.