Kohtuasja number Määruse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi Menetluse liik Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
2-24-145906 11. märts 2026, Narva Tamara Šabarova Narva linn, Kangelaste prospekt 42 korteriühistu avaldus T T vastu võlgnevuse nõudes Hagita menetlus Avalduse lahendamine kirjalikus menetluses Avaldaja Narva linn, Kangelaste prospekt 42 korteriühistu (registrikood 80175430) Avaldaja lepinguline esindaja Irina Reva Puudutatud isik T T (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1.Vastu võtta Narva linn, Kangelaste prospekt 42 korteriühistu osaline avaldusest loobumine T T vastu põhinõudes 457,67 eurot ja viivise nõudes ajavahemiku eest 01.04.2025 - 07.04.2025 ning lõpetada nendes nõuetes menetlus.
2.Rahuldada Narva linn, Kangelaste prospekt 42 korteriühistu avaldus viivise nõudes.
3.Mõista T T välja Narva linn, Kangelaste prospekt 42 korteriühistu kasuks seisuga 01.04.2025 sissenõutavaks muutunud viivis 49,92 eurot. Menetluskulud
4.Jätta Narva linn, Kangelaste prospekt 42 menetluskulud T T kanda. Jätta T T menetluskulud tema enda kanda.
5.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtumääruse jõustumist. Saata kohtumäärus menetlusosalistele
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohtumäärus on edasikaevatav menetluskulude jaotuse osas. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi
Tsiviilasi nr 2-24-145906
taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Avaldaja esitas 16.12.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 565,81 euro saamiseks. Võlgnik esitas 22.01.2025 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus 06.02.2025 lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Viru Maakohtule.
2.Narva linn, Kangelaste prospekt 42 korteriühistu esitas 21.02.2025 Viru Maakohtule avalduse puudutatud isiku vastu majandamiskulude võlgnevuse nõudes. Kohus 27.02.2025 võttis avalduse menetlusse.
3.Avalduse kohaselt (dtl 31 – 36) avaldaja valitseb korterelamu Narva linn, Kangelaste prospekt 42. Puudutatud isikule kuulub korteriomand aadressil XXX ja ta on korteriühistu liige. Puudutatud isikule kuuluva korteri üldpind on 28,4 m2. Avaldaja esitab korterelamu Kangelaste prospekt 42 omanikele igakuiselt arveid osutatud kommunaalteenuste eest ja majandamiseks vajalike kulude katteks. Kõik arvete arveldus põhineb KÜ põhikirja, üldkoosoleku poolt kinnitatud otsuste ning kommunaalteenust osutatavate firmade poolt esitatud arvete alusel. Puudutatud isik tasub korteriomandiga seotud korteriühistu arved mitteregulaarselt ja oma äranägemise järgi. Arvete tasumisel märgib puudutatud isik makse selgituses, et ta tasub „korteri nr XXX (kuu eest: ainult jooksvad kulud, mitte viivis)”. Tasumiste laekumisel arvestab avaldaja puudutatud isiku kohustusi vastavalt tema antud selgitustele. Avaldaja esitab nõude perioodi eest 01.12.2022 – 31.12.2024 ja nõuab puudutatud isikult järgnevate arvete tasumist (põhikohustus): - Arve 51/202212 summas 78,15 eurot detsembri 2022 kuu eest. 01.03.2023. a osa arvest oli tasutud 67,11,82 euro ulatuses. Tasumata jäänud 11,04 eurot; - Arve 51/202310 summas 102,07 eurot oktoobri 2023 kuu eest; - Arve 51/20244, summas 102,49 eurot aprilli 2024 kuu eest; - Arve 51/202410, summas 96,00 eurot oktoobri 2024 kuu eest; - Arve 51/202412, summas 146,07 eurot detsembri 2024 kuu eest. Kokku täitmata põhikohustus 457,67 eurot. Avaldaja nõuab puudutatud isikult ka viivist summas 44,30 eurot seoses arvete tasumise viivitamisega ajavahemikul 01.12.2022 – 31.01.2025. Avaldaja nõuab puudutatud isikult järgmiste kulude tasumist: hoolduskulud, remondifond ning tarbitud kommunaalteenuste (küte, vesi, gaas) kulud. • 18.10.2022 üldkoosoleku otsusega määrati remonditasu tariifiks 0,05 eurot/m2 ja hooldustariifiks 0,59 eurot/m2. • 03.04.2023 üldkoosoleku otsuse kohaselt jäi hooldustariif samaks (0,59 eurot/m2). Remonditariif määrati järgmiselt: 0,05 eurot/m2 perioodil jaanuar – märts 2023; 0,20 eurot/m2 perioodil aprill – detsember 2023. • 30.05.2024 üldkoosoleku otsusega määrati hooldustariifiks 0,59 eurot/m2 ja remonditariifiks 0,20 eurot/m2. Avaldaja 14.04.2025 seisukohas (dtl 97 – 99) ja 30.07.2025 täiendavas seisukohas (dtl 113 – 114) loobub põhivõla nõudest summas 457,67 eurot ja lisanduvate viivise nõudest ajavahemiku eest 01.04.2025 – 07.04.2025. Puudutatud isik on täitnud oma kohustused põhinõude osas 07.04.2025. Avaldaja kinnitab, et puudutatud isikuga ei ole sõlmitud ühtegi 2(6)
Tsiviilasi nr 2-24-145906
suulist kokkulepet võlgnevuse tasumiseks maksegraafiku alusel. korteriühistu esitas kiirmenetluse avalduse kohtule 16.12.2024. Kohus tegi makseettepaneku 17.12.2024, mille puudutatud isik sai kätte 07.01.2025. T T esitas vastuväite kogu nõude ulatuses 22.01.2025. Puudutatud isik ei ole kiirmenetluse käigus pakkunud maksegraafikut ega avaldanud soovi selle sõlmimiseks, kuigi tal oli selleks seadusest tulenev õigus ja võimalus. Tulenevalt eeltoodust oli korteriühistu sunnitud jätkama nõude sissenõudmist tavamenetluse korras ning esitas selleks vastava avalduse. Teiseks, tasub juhtida kohtu tähelepanu ka asjaolule, et puudutatud isik tegi esimese makse võla kustutamiseks alles 10.02.2025, pärast seda, kui asi oli 06.02.2025 üle antud Viru Maakohtule. Avaldaja palub mõista puudutatud isikult välja sissenõutavaks muutunud viivis 49,22 eurot seisuga 01.04.2025, mis tuleneb arvete tasumisega viivitamisest ajavahemikus 01.02.2022 – 31.12.2024. Viivise määr on 0,022% päevas. Avaldaja nõue viivise osas tugineb otseselt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 42 lg 1, mille kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, on korteriühistul õigus nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Käesolevas paragrahvis sätestatust erinev viivise määr on lubatud üksnes eriomandi kokkuleppes. Eeltoodust tulenevalt ei sõltu viiviste arvestamine eelneva ametliku nõude esitamisest, vaid viivis hakkab kulgema automaatselt kohustuse täitmise tähtaja möödumisel.
4.Puudutatud isik esitab vastuväite avaldaja nõudele (dtl 82 – 83) . Teda ei teavitatud, et osa summast jäi tasumata. Tasumata jäänud summa tasus puudutatud isik pärast seda kui sai võlgnevusest teada avalduse lisast. Tasutud on neljast arvest tasumata jäänud summad. Viimase makse 146,07 eurot teeb puudutatud isik 07.04.2025 peale pensioni saamist vastavalt avaldajaga sõlmitud suulisele kokkuleppele. Avaldaja on rikkunud kohtueelse menetluse põhimõtteid, jättes enne kohtusse pöördumist saatmata puudutatud isikule põhjendatud nõudeid. Võlgnevuse arvestus ei ole selge. Viiviste arvestamine on põhjendamatu. Viiviseid ei saa määrata ilma eelneva taotluseta. 16.02.2026 esitatud lõppseisukohas (dtl 122) puudutatud isik märgib, et ta on tasunud põhinõude summas 457,67 eurot täielikult 07.04.2025. Seega on põhivõlg täidetud vabatahtlikult enne kohtulahendi tegemist. Põhinõude tekkimine oli tingitud osaliselt varasemate väikeste tasumata summade kuhjumisest, millest kostja ei olnud teadlik. Osa makseid jäi õigeaegselt tasumata kostja tervisliku seisundi tõttu, kuna kostja viibis tõsise haiguse tõttu haiglaravil. Pärast korteriühistu esimehe pöördumist palus kostja saata tasumata arvete nimekirja ning teatas valmisolekust võlg tasuda. Kostja tasus võla seejärel vabatahtlikult. Kostja on kogu menetluse vältel tegutsenud heas usus ning ei ole viivitanud kohustuste täitmisega tahtlikult. Avaldaja nõuab viivist summas 49,22 eurot. Puudutatud isik leiab, et vaidlus jätkus üksnes vähese kõrvalnõude tõttu ning viivise väljamõistmine täies ulatuses ei ole käesoleva juhtumi asjaolusid arvestades õiglane ega proportsionaalne. Juhul kui kohus leiab viivise nõude põhjendatuks, palub vähendada viivist mõistliku suuruseni.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduste ja dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumist, leiab, et tuleb võtta vastu avaldaja põhinõudest loobumine ja lõpetada selles nõudes asja menetluse. Rahuldada tuleb avaldaja nõude puudutatud isiku vastu sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjad. TsMS § 475 lg 2 sätestab, et kohus vaatab hagita menetluses 3(6)
Tsiviilasi nr 2-24-145906
läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse. TsMS § 613 lg 1 p 1 alusel kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.
7.Avaldus on esitatud korteriühistu poolt sama korteriühistu korteriomaniku vastu majandamiskulude tasumise nõudes. Seega lahendab kohus esitatud avalduse hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. TsMS § 477 lg 4 täpsustab, et menetlusosaline tuleb tema taotlusel ära kuulata, kui seadusest ei tulene teisiti. Seejuures ei pea ärakuulamine toimuma kohtuistungil ning kohus võib isiku ära kuulata muu hulgas telefonitsi või lugeda ärakuulamiseks piisavaks isiku kirjaliku või elektrooniliselt esitatud seisukoha. TsMS § 615 lg 1 kohaselt arutab kohus üldjuhul menetlusosalistega asja suuliselt ja püüab neid suunata kokkulepet sõlmima. Menetlusosalised ei taotlenud enda ärakuulamist kohtuistungil. Kohus leiab, et menetlusosaliste poolt kirjalikult esitatud seisukohad on piisavad nende ärakuulamiseks TsMS § 477 lg 4 tähenduses. Kohus määras menetlusosalistele korduvalt tähtaja seisukohtade kohtule esitamiseks ning tegi menetlusosalistele ettepaneku kaaluda kompromissi sõlmimise võimalust ja esitada kohtule kompromissi kohtule kinnitamiseks, et lõpetada tsiviilasja menetlus võimalikult väikeste kuludega. Menetlusosalised ei saavutanud kompromissi ja esitasid kohtule oma lõplikud seisukohad. Nõudest loobumine
8.Avaldaja esitas kohtule avalduse, milles loobub põhinõudest summas 457,67 eurot. Puudutatud isik on avaldaja nõude rahuldanud. Avaldaja loobub ka lisanduvate viiviste väljamõistmise nõudest perioodi eest 01.04.2025 – 07.04.2025. Puudutatud isik on nõudest loobumisega nõus.
9.Kohus leiab, et avaldusest loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võtab kohus osaline avaldusest loobumise vastu ja lõpetab menetluse puudutatud isiku vastu põhinõudes summas 457,67 eurot ning lisanduvates viivistes ajavahemiku eest 01.04.2025 kuni 07.04.2025. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja (avaldaja) uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja (puudutatud isiku) vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Avalduse lahendamine
4(6)
Tsiviilasi nr 2-24-145906
10.Avaldaja nõuab puudutatud isikult tasumata arvetelt sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist mis tuleneb arvete tasumisega viivitamisest ajavahemikus 01.02.2022 – 31.12.2024.
11.Kohus selgitab, et hagita menetluses ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 477 lg 5). Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid (TsMS § 477 lg 7).
12.Menetlusosalistel puudub vaidlus, et puudutatud isik on korteriomandi asukohaga XXX Narva omanik ja korteriühistu liige (väljavõte kinnistusraamatust dtl 38 – 39).
13.Korteriühistu nõue põhineb korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1, mille kohaselt korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid korteriühistule vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 3 annab õiguse keelduda kulude kandmisest, kui nende nõudmine oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Puudutatud isik ei vaidlustanud kulude suurust ega põhjendatust. Ta on avaldaja nõude täies ulatuses tasunud.
14.KrtS § 42 lg 1 näeb ette, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Käesolevas paragrahvis sätestatust teistsuguse viivise määra võib ette näha vaid eriomandi kokkuleppes. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
15.Avaldaja esitas arvestuse kogunenud viivisevõlgnevuse kohta (dtl 102–103), millest nähtub viivisenõude kujunemine, viivisenõude määr, nõude kujunemise periood ja tasumata jäänud summad. Puudutatud isik on korduvalt viivitanud arvete tasumisega. Arvete tasumise tähtajaks oli iga kuu viimane päev, kuid puudutatud isik tasus arved järgneva kuu jooksul. Avaldaja arvestas viivist määras 0,022% päevas. Viivise määr vastab kuni 31.12.2022 kehtinud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrale (8% aastas) ning alates 01.01.2023 on see madalam kui seaduses sätestatud viivisemäär. Seisuga 01.04.2025 on viivist arvestatud summas 49,92 eurot.
15.Puudutatud isiku vastuväited, et viivise nõudmiseks peab olema eelnev taotlus ning et avaldaja ei saa viivist nõuda põhjusel, et ta ei ole kohtueelselt püüdnud asja lahendada, ei ole asjakohased.
16.Kohus leiab, et esitatud dokumentidega on avaldaja tõendanud viivisenõude kujunemist. Viivise nõue on põhjendatud KrtS § 42 lg 1, mis lubab korteriühistul nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Avaldaja ei nõua viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud kõrgemas määras. Kohus nõustub esitatud viivisearvestusega. Puudutatud isik omapoolset arvestust viivise osas kohtule ei esitanud. Kohus leiab, et avaldaja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
MENETLUSKULUD
5(6)
Tsiviilasi nr 2-24-145906
17.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
18.TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Avaldaja loobus põhinõudest puudutatud isiku vastu põhjusel, et puudutatud isik on menetluse käigus avaldaja nõude rahuldanud. Seega nõudest osaliselt loobumisega seotud menetluskulud tuleb jätta puudutatud isiku kanda.
19.Kohus rahuldas avaldaja viivise nõude, ning leiab, et TsMS § 172 lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda, sest asjaolusid arvestades on see avaldaja suhtes õiglane. Puudutatud isiku menetluskulud jäävad tema enda kanda.
20.Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras, s.o eraldi määrusega peale kohtulahendi jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.