Vallo Kariler, Siret Siilbek ja Aleksandr Kondrašov
Määruse tegemise aeg ja koht
10. märts 2026, Tallinn
Kohtuasja number
2-25-8837
Kohtuasi
NOROC OÜ hagi Nord Property OÜ vastu põhivõla ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.07.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Nord Property OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja NOROC OÜ (registrikood 16557383), lepinguline esindaja vandeadvokaat Janne-Liisa Ottis Kostja Nord Property OÜ (registrikood 12201146), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Silvia Urgas ja Gerda Grauberg
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 31.07.2025 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Harju Maakohtu 31.07.2025 määrus on jõustunud resolutsiooni punktide 1-5 ja 710 osas.
4.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Nord Property OÜ kanda. Mõista Nord Property OÜ-lt NOROC OÜ kasuks välja ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 950 eurot ja viivise menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Rahuldada Nord Property OÜ taotlus ning praeguse kohtumääruse ja maakohtu 31.07.2025 määruse arvutivõrgus avalikustamisel asendada kostja nimi tähemärkidega ja mitte avalikustada kostja registrikoodi ega aadressi ning maakohtu 31.07.2025 määruse resolutsiooni punktides 1.1-1.4 ja 2.1-2.3 toodud kinnisasjade andmeid ja aadresse.
2-25-8837 Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1, 2 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule praeguse määruse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses oli NOROC OÜ (hageja) hagi Nord Property OÜ (kostja) vastu põhivõla ja viivise väljamõistmiseks.
2.Pooled esitasid 09.07.2025 kohtule kinnitamiseks kompromissi. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Maakohus kinnitas 31.07.2025 määrusega poolte kompromissi järgmiselt:
pooled kohustuvad sõlmima 09.07.2025 kostjale kuuluva kinnisasja aadressil Maasika tee 13, Pringi küla, Viimsi vald, 74011 Harju maakond (registriosa number 22267950) omandi üleandmiseks hagejale notariaalse asjaõiguslepingu. Juhul, kui kostjast tulenevatel põhjustel ei sõlmita asjaõiguslepingut eelpool nimetatud kuupäeval, on hagejal õigus nõuda leppetrahvi 1000 eurot iga viivitatud päeva eest;
hageja annab käesolevaga oma nõusoleku tema kasuks seatud kohtuliku hüpoteegi summas 264 000 eurot kustutamiseks kostjale kuuluval kinnisasjal aadressil Maasika tee 13, Pringi küla, Viimsi vald, Harju maakond (registriosa number 22267950);
hageja annab käesolevaga oma nõusoleku tema kasuks seatud kohtuliku hüpoteegi summas 107 795,75 eurot kustutamiseks kostjale kuuluval kinnisasjal aadressil Aia tn 4 // Vana-Viru tn 13, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond (registriosa number 26188901);
hageja annab käesolevaga oma nõusoleku tema kasuks seatud kohtuliku hüpoteegi summas 5000 eurot kustutamiseks kostjale kuuluval kinnisasjal aadressil Põhja pst 5, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond (registriosa number 2652450);
juhul, kui kostja ei täida enda rahalisi kohustusi hageja ees tähtaegselt, on hagejal õigus nõuda viivist 0,1% iga viivitatud päeva eest;
2 (6)
2-25-8837
pooled kannavad ise oma muud kulud, mida ei ole käesoleva määruse resolutsiooni pis 1.5 käsitletud, sh ülejäänud menetluskulud ja lepinguliste esindajate kulud ning kohtueelsed kulud;
pooled lepivad kokku, et alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest loetakse, et pooled ei oma üksteise suhtes muid, kui käesoleva määruse resolutsiooni punktides 1.1-1.5 toodud nõudeid seoses tsiviilasjaga nr 2-25-8837 ja seoses tsiviilasja esemega.
Maakohus tühistas 06.06.2025 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud, millega kohus seadis kostja omandis olevale kinnisasjale, mis on kantud:
Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse nr 22267950 IV jakku esimesele vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi summas 264 000 eurot hageja kasuks;
Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse nr 2652450 IV jakku esimesele vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi summas 5000 eurot hageja kasuks;
Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse nr 26188901 IV jakku esimesele vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi summas 107 795,75 eurot hageja kasuks.
Maakohus tagastas hagejale enamtasutud riigilõivu 1400 eurot, riigilõivu 2415 eurot ja hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud tagatise 18 839,79 eurot arvelduskontole, millelt need tasuti. Kohus jättis rahuldamata poolte taotlused mitte kajastada kompromissi tingimusi kompromissi kinnitamise kohtumääruses ja mitte avalikustada kompromissi kinnitamise kohtumäärust arvutivõrgus. Maakohus lõpetas menetluse tsiviilasjas 2-25-8837. Kohus jättis tsiviilasja menetluskulud, mida ei nimetatud kohtumääruse resolutsiooni p-s 1.5 menetlusosaliste endi kanda.
3.1.Maakohus oli seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab TsMS § 430 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Kohtule esitatud kompromiss tuli kinnitada ja menetlus tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Kohus selgitas, et TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.
3.2.Kuivõrd pooled on kokku leppinud, et kostja tasub hageja menetluskulude katteks 2700 eurot, määras kohus poolte menetluskulud kindlaks vastavalt kompromisslepingus kokkulepitule. Kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jäid TsMS § 168 lg 3 alusel poolte endi kanda.
3.3.Kuna kohus lõpetas menetluse kompromissi sõlmimisega ja hageja andis nõusoleku kohtulike hüpoteekide kustutamiseks tuli 06.06.2025 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud tühistada.
3.4.Hageja tasus hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse esitamisel riigilõivu kokku 6230 eurot. Kohus leidis, et hagiavalduse esitamisel kuulus tasumisele riigilõiv 4760 eurot ja hagi tagamise taotluse esitamisel 70 eurot, s.o kokku 4830 eurot. Hagejale tuli TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel enamtasutud riigilõiv 1400 eurot tagastada. Hageja taotlusel kuulub hagejale TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastamisele 2415 eurot ja TsMS § 195 lg 1 alusel tasutud tagatis 18 839,79 eurot. 3 (6)
2-25-8837
3.5.Pooled taotlesid kompromisslepingu resolutsioonis mitte kajastada kompromissi tingimusi kompromissi kinnitamise kohtumääruses. Seejuures palusid pooled kompromissi viimases lauses kohtul kinnitada kompromiss ning kajastada määruses kompromissi tingimused. Kuna TsMS § 430 lg 1 viimase lause kohaselt märgitakse kompromissi kinnitamise määruses kompromissi tingimused, siis jättis kohus TsMS § 430 lg 1 alusel rahuldamata poolte taotluse mitte kajastada määruses kompromissi tingimusi.
3.6.Maakohus jättis rahuldamata poolte taotluse mitte avalikustada kompromissi kinnitamise kohtumäärust arvutivõrgus. Pooled ei olnud vastavat taotlust põhjendanud. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
4.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada resolutsiooni p 6 osas ning mitte kajastada kompromissi tingimusi kompromissi kinnitamise kohtumääruses. Kostja palub määruskaebemenetluses kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kostja taotleb asendada tsiviilasjas nr 2-25-8837 avaldatavates kohtulahendites kostja nimi initsiaalide või tähemärkidega ning mitte avalikustada kostja registrikoodi, aadressi, kinnisasjade aadressi ja registrinumbreid ega muid andmeid, mis võimaldavad kostjat identifitseerida.
4.1.Kostja väitel ei teinud kohus selgeks poolte tegelikku tahet ning sellest ja tulenevalt jäeti rahuldamata poolte kompromisslepingus kokkulepitud oluline taotlus. Poolte tegelik tahe on mitte kajastada kohtumääruses kompromissi tingimusi.
4.2.Kuna maakohus jättis rahuldamata poolte taotluse kompromissi mitte avalikustada, siis esitas kostja TsMS § 462 lg 2 järgse taotluse enda nime asendamiseks tähemärgiga ning registrikoodi ja aadressi mitte avalikustada. Kostja palub mitte avalikustada ka määruse resolutsiooni p-des 1.1-1.4 ja 2.1-2.3 toodud kinnisasjade andmeid ja aadresse. Kinnistusraamatu andmete põhjal oleks kostja kui endise omaniku isik hoolimata nime asendamisest endiselt tuvastav.
5.Hageja palub määruskaebuse rahuldada ja jätta määruskaebemenetluses kantud menetluskulud kostja kanda. Hageja väitel oli poolte selge tahe jätta kokkuleppe täpne sisu konfidentsiaalseks ning vältida selle detailide avalikustamist kohtulahendis.
6.Maakohus ei rahuldanud määruskaebust ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 659 alusel koosmõjus § 657 lg 1 p-ga 1 muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata.
8.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määrust osas, mille peale edasi on kaevatud. Kostja on vaidlustanud maakohtu määruse üksnes resolutsiooni p 6 osas, millega maakohus jättis rahuldamata poolte taotluse mitte kajastada kompromissi tingimusi kompromissi kinnitamise kohtumääruses. Seega on maakohtu 31.07.2025 määrus jõustunud resolutsiooni punktide 1-5 ja 7-10 osas.
9.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on õigesti märkinud, et TsMS § 430 lg 1 teine lause sätestab, et kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Seega märgitakse kompromissi tingimused kompromissimääruses seaduse kohaselt. Kompromissi kinnitamise määrus on TsMS § 430 lg 5, § 432 teise lause, § 461 lg-te 1 ja 3 4 (6)
2-25-8837 ning täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 järgi täitedokument. Sellest tulenevalt peab määruse resolutsioon vastama TsMS § 442 lg 5 nõuetele, st olema arusaadav, üheselt mõistetav ja täidetav ka muu tekstita. Materiaalõiguslikult annab kompromiss aluse nõuda kohustuste täitmist vastavalt oma sisule. Järelikult ei ole õiguslikult võimalik jätta kompromissi tingimused määruses kajastamata. Eeltoodust tulenevalt ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse muutmiseks
10.Kostja määruskaebus sisaldab taotlust asendada tsiviilasjas 2-25-8837 avaldatavates kohtulahendites kostja nimi initsiaalide või tähemärkidega ning mitte avalikustada kostja registrikoodi, aadressi, maakohtu 31.07.2025 määruse resolutsiooni p-des 1.1-1.4 ja 2.1-2.3 toodud kinnisasjade andmeid ja aadresse ega muid andmeid, mis võimaldavad kostjat identifitseerida. TsMS § 462 lg 2 esimene lause sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Tulenevalt eelmises lauses viidatud regulatsioonist rahuldab ringkonnakohus kostja taotluse ning praeguse kohtumääruse ja maakohtu 31.07.2025 määruse arvutivõrgus avalikustamisel tuleb asendada kostja nimi tähemärkidega ja mitte avalikustada kostja registrikoodi ega aadressi ning maakohtu 31.07.2025 määruse resolutsiooni punktides 1.1-1.4 ja 2.1-2.3 toodud kinnisasjade andmeid ja aadresse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
12.Hageja on seoses määruskaebemenetlusega palunud kostjalt välja mõista menetluskulu 950 eurot ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja lepingulise esindaja tunnihind on 200 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuna hageja on käibemaksukohustuslane, palub ta kohtul menetluskulud kindlaks määrata ilma käibemaksuta Hageja lepingulisel esindajal kulus 21.08.2025 kohtumääruse jõustumismärkega seotud toimingute tegemiseks ja kohtuga suhtlemiseks 1 tund; 28.08.2025 suhtluseks kohtuga seoses kohtumääruse täitmisega 0,5 tundi; 17.09.2025 kohtunõudega tutvumiseks, määruskaebuse analüüsiks, määruskaebuse osas seisukoha koostamiseks ja kliendiga kooskõlastamiseks 1 tund ja menetluskulude nimekirja koostamiseks 15 minutit; 23.09.2025 kohtumääruse täitmise kontrollimiseks ja suhtluseks kohtuga 0,5 tundi; 30.12.2025 kostja teatega tutvumiseks ja kliendile informatsiooni edastamiseks 0,25 tundi, 23.02.2026 kohtu kirjaga tutvumiseks ja menetluskulude nimekirja koostamiseks 0,5 tundi ning hageja menetluskulude nimekirja analüüsimiseks ja sellele vastuväidete koostamiseks 45 minutit. Kostja ei esitanud hageja menetluskulude osas vastuväiteid.
12.1.Kolleegium peab põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tunnitasu 200 eurot, mis on kooskõlas asja keerukuse ja turutingimustega. Kolleegium on ka seisukohal, et hageja lepingulise esindaja ajakulu kokku 4,75 tundi vastab toimikust nähtuvatele hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikele toimingutele ega ole üleliigne ega põhjendamatu. Seega on hageja põhjendatud menetluskulu määruskaebemenetluses 950 eurot. Hageja on palunud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Seega tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja mõista menetluskuludelt ka viivis.
13.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 433 lg 1 võimaldab kompromissitingimuste avaldamise vaidlustamise osas esitada määruskaebuse. Andmete asendamise peale ei saa TsMS § 462 lg 5 alusel määruskaebust esitada. TsMS § 178 lg-te 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust 5 (6)
2-25-8837 vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.