Lennuabi OĂ hagi Air Baltic Corporation AS-i vastu
Tsiviilasja hind
2965,59 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja Lennuabi OĂ (registrikood 14065010, asukoht
esindajad
Hobujaama 4, Tallinn 10151), lepinguline esindaja Nele Mals Kostja Air Baltic Corporation AS (vĂ€lismaa registrikood 40003245752, asukoht Tehnikas 3, Lidosta âRÄ«gaâ, MÄrupes novads LV-1053, LĂ€ti Vabariik), lepingulised esindajad vandeadvokaat Timo Kullerkupp ja vandeadvokaat Kai Villemson
Menetluse liik
Kirjalik lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.MĂ”ista Air Baltic Corporation AS-ilt vĂ€lja Lennuabi OĂ kasuks hĂŒvitis 2400 eurot.
3.MÔista Air Baltic Corporation AS-ilt vÀlja Lennuabi Oà kasuks sissenÔudmiskulu 240 eurot ja sissenÔutavaks muutunud viivis 57,99 eurot.
4.MÔista Air Baltic Corporation AS-ilt vÀlja Lennuabi Oà kasuks viivis pÔhivÔlgnevuselt 2400 eurolt alates 20.03.2025 kuni kohtuotsuse tegemiseni 06.03.2026 summas 241,69 eurot.
5.MĂ”ista Air Baltic Corporation AS-ilt vĂ€lja Lennuabi OĂ kasuks viivis pĂ”hinĂ”udelt 2400 eurolt alates 07.03.2026 kuni pĂ”hinĂ”ude tĂ€itmiseni VĂS § 113 lg 1 teises lauses sĂ€testatud mÀÀras.
1
6.JÀtta menetluskulud tÀies ulatuses Air Baltic Corporation AS-i kanda.
7.Kohus mÀÀrab Lennuabi OĂ menetluskulud rahaliselt kindlaks peale kĂ€esoleva kohtuotsuse jĂ”ustumist. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus vĂ”tab apellatsioonkaebuse menetlusse ĂŒksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks vĂ”i kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaĂ”igesti kohaldatud materiaalĂ”iguse normi vĂ”i on selgelt rikutud menetlusĂ”iguse normi vĂ”i on selgelt ebaĂ”igesti hinnatud tĂ”endeid ja see vĂ”is oluliselt mĂ”jutada lahendit. Apellatsioonkaebuse vĂ”ib esitada 30 pĂ€eva jooksul alates kirjeldava ja pĂ”hjendava osaga tĂ€iendatud kohtuotsuse kĂ€ttetoimetamisest. Apellatsioonkaebus vĂ”idakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. KĂ€esolev otsus on kirjeldava ja pĂ”hjendava osaga. Menetluse kĂ€ik
1.Lennuabi Oà (avaldaja, hageja) esitas 31.12.2024 PÀrnu Maakohtu maksekÀsu kiirmenetluse avalduse Air Baltic Corporation AS-ilt (vÔlgnik, kostja) pÔhivÔlgnevuse 2400 euro, sissenÔudmiskulu 240 euro ja viivise saamiseks. Kohus tegi 02.01.2025 vÔlgnikule makseettepaneku. VÔlgnik esitas 06.02.2025 nÔudele vastuvÀite.
2.PĂ€rnu Maakohtu 26.02.2025 mÀÀrusega lĂ”ppes avaldaja maksekĂ€su kiirmenetluse vĂ”lgniku vastu. PĂ€rnu Maakohus andis asja ĂŒle menetlemiseks Harju Maakohtule. Harju Maakohus kohustas 27.02.2025 mÀÀrusega hagejat esitama oma nĂ”ude ja pĂ”hjendama seda hagiavaldusele ettenĂ€htud vormis. Hagiavaldus
3.Hageja esitas 19.03.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse Air Baltic Corporation AS-i vastu pÔhivÔlgnevuse 2400 euro, sissenÔudmiskulu 240 euro, sissenÔutavaks muutunud viivise 57,99 euro, pÔhivÔlgnevuselt viivise alates 20.03.2024 kuni kohtuotsuse tegemiseni ning pÔhivÔlgnevuselt viivise kohtuotsuse tegemisele jÀrgnevast pÀevast kuni nÔude tÀitmiseni, nÔudes.
4.Hagiavalduse kohaselt reisisid K. K. broneeringu XXX, K. H. broneeringu XXX, I. M., V. A., A. A. ja A. M. broneeringu XXX alusel 21.06.2024 Air Baltic Corporation AS-i opereeritaval lennul XXX, suunaga Barcelona-Riia-Tallinn. Lend XXX suunaga Barcelona-Riia pidi saabuma 21.06.2024 kell 19.00, kuid saabus www.flightera.net andmetel hilinemisega 21.06.2024 kell 20.32. Lend hilines 1 tund ja 32 minutit, mistĂ”ttu jĂ€id reisijad maha 21.06.2024 kell 20.05 vĂ€ljuvast Riia-Tallinn lennust. Reisijad jĂ”udsid sihtkohta ĂŒle 11 tunni hiljem, s.o 22.06.2024 kell 08.11, kuigi pidid sihtkohta jĂ”udma 21.06.2025 kell 20.55.
5.Lennu vahemaa Barcelona-Tallinn vahel on 2558 km. Eelnimetatud lennu puhul hilinesid reisijad sihtpunkti ĂŒle 11 tunni ja reisijatel tekkis tulenevalt EU 261/2004 mÀÀrusest Ă”igus nĂ”uda artikkel 7 lĂ”ige 1 punkti b alusel hĂŒvitist 400 eurot. KĂ”ik 6 eelnimetud reisijat loovutasid oma hĂŒvitise nĂ”uded Lennuabi OĂ-le, mistĂ”ttu on hageja hĂŒvitise nĂ”ue 2400 eurot (6 x 400).
6.Hageja leiab 12.05.2025 seisukohas, et reisijatel oli vÔimalik jÔuda Tallinna kiiremini kui kostja pakutud lend 22.06.2024, mis jÔudis Tallinna kell 08.11. Kostja vÀidab, et RiiaHelsingi-Tallinn liinil polnud vÔimalik lennata, kuna esimene lend Tallinna tuli
2
Helsingist 22.06.2024 kell 12.20 ja see olnuks hiljem kui kostja pakutav lend Riia-Tallinn 22.06.2024 hommikul. MÀÀruse kohaselt oli kostjal kohustus vĂ”tta kasutusele vajalikud meetmed mitte ĂŒksnes erakorralistest asjaoludest pĂ”hjustatud lennu tĂŒhistamise vĂ€ltimiseks selle sĂ€tte tĂ€henduses (art 5 lg 3), vaid âkĂ”ik vajalikud meetmedâ lennu tĂŒhistamisest tulenevate tagajĂ€rgede leevendamiseks. âKĂ”ik vajalikud meetmedâ ei hĂ”lma ĂŒksnes meetmeid lennu tĂŒhistamise vĂ€ltimiseks, vaid ka meetmeid reisijatele lennu tĂŒhistamisest tulenevate tagajĂ€rgede leevendamiseks.
7.Kostjale oli varakult teada, et lend XXX suunaga Barcelona-Riia ei jĂ”ua Ă”igeaegselt Riiga ning reisijad ei jĂ”ua sihtkohta Ă”igeaegselt. Seega oleks kostja saanud asuda otsima asenduslende. Vastavalt Flightera.net andmetel oli reisijal vĂ”imalik lennata Riiast-Helsingi Tallinn jĂ”udes Tallinnasse 22.06.2024 kell 00.40. Ka kostja pidas oma vastuses Riia Helsingi lendu vĂ”imalikuks, mis jĂ”udis Helsingisse 21.06.2024 kell 23.36. Helsingist vĂ€ljus 22.06.2024 kell 00.20 lend Tallinnasse, mis jĂ”udis sihtpunkti 22.06.2024 kell 00.40. Riiast oli vĂ”imalik jĂ”uda Helsingisse ka teise lennuga 22.06.2024 kell 01.00, mis jĂ”udis Helsingisse 22.06.2024 kell 01.49. Samuti oli vĂ”imalik Helsingist lennata Tallinnasse 22.06.2024 kell 06.05 ja jĂ”uda Tallinnasse 22.06.2024 kell 06.24. MĂ”lemal juhul oleksid reisijad jĂ”udnud Tallinnasse varem kui kostja poolt pakutud 22.06.2024 kell 08.11. Hageja peab vĂ”imalikuks, et vĂ”imalust muuta teekonda kas otse- vĂ”i vahemaandumisega lennuga oli veel mitmeid. Seega on kĂ€esolevas asjas tĂ€itmata tingimus, et ei olnud ĂŒhtegi teist vĂ”imalust muuta teekonda kas otse- vĂ”i vahemaandumisega lennuga, mida teostas kostja ise vĂ”i mĂ”ni teine lennuettevĂ”tja ja mis saabunuks sihtkohta varem kui kostja jĂ€rgmine lend (22.06.2024 kell 08.11). Olemas oli alternatiivseid lennuvĂ”imalusi Riia-HelsingiTallinn, mis vĂ”imaldanuksid reisijatel jĂ”uda varem sihtkohta, s.o 22.06.2024 kell 00.40 vĂ”i kell 06.24. Eeltoodust tulenevalt on reisijatel Ă”igus hĂŒvitisele.
8.Lisaks leiab hageja, et Ă”ige ei ole, et vanemad ei saa kehtivalt laste nĂ”udeid loovutada ja vajavad selleks kohtu luba. Kohtupraktikas on korduvalt kĂ€sitletud alaealise laste nĂ”ude loovutamise teemat ning leitud, et lapsevanem saab alaealise lapse nĂ”uet loovutada ja piisab sellest kui nĂ”ude allkirjastab ĂŒks vanem, sest teise vanema nĂ”usolekut eeldatakse. Kostja teab juba mitmetest eelnevatest menetlustest, et kohus on korduvalt asunud seisukohale, et alaealiste lennuhĂŒvitise nĂ”uete loovutamisel ei pea lapsevanemal olema kohtu luba. Kostja vastuvĂ€ited
9.Kostja esitas 02.05.2025 vastuse hagile. Kostja palub jÀtta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
10.Kostja vaidleb vastu seoses reisija A. A. esitatud lennuhĂŒvitise maksmise nĂ”udele, viivisenĂ”udele ning seadusjĂ€rgsele sissenĂ”udmiskulude nĂ”udele, kuivĂ”rd alaealise reisijate nimel nĂ”ude loovutamise lepingu sĂ”lmimiseks puudus kohtu nĂ”usolek. NĂ”ue, millega eestkostja peab teatud tehingute tegemiseks hankima kohtu nĂ”usoleku, on kehtestatud lapse huvide kaitseks, vĂ€ltimaks liiga kergekĂ€eliselt lapse varasse puutuvate otsuste tegemist vanemate poolt. Selleks tuleb kohtul kontrollida konkreetse tehingu, mille tegemiseks nĂ”usolekut taotletakse, asjaolusid ja tagajĂ€rgi. Lisaks kontrollib kohus sellisel juhul vanema esindusĂ”iguse olemasolu ning ĂŒhise esindusĂ”iguse puhul teise vanema nĂ”usolekut lapse varaga tehingu tegemiseks. Kohtu eelneva nĂ”usolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tĂŒhine.
11.KĂ€esoleval juhul on hageja esitanud nĂ”ude loovutamise lepingu, mille kohaselt loovutas alaealine reisija talle lennuhĂŒvitise nĂ”ude ning sellega kaasnevad nĂ”uded, sh viivisenĂ”ude,
3
kostja vastu. VĂ”lausaldajaks sai nĂ”ude loovutamise tulemusel alaealise lapse asemel hageja. Tegemist on tehinguga, millega lĂ”ppeb alaealise reisija nĂ”udeĂ”igus kostja vastu. Kostja leiab, et sellisel juhul on alaealise lapse nimel lapse vanematel vaja tehingu tegemiseks hankida kohtu eelnev nĂ”usolek. Hageja ei ole kohtu nĂ”usoleku olemasolu tĂ”endanud. Arvestades, et kohtu nĂ”usolekut lapsele kuuluva nĂ”ude loovutamiseks ei ole, ei ole kontrollitud, kas nĂ”ude loovutamine on alaealise huvides, kas nĂ”ude loovutamise lepingu allkirjastanud isikud omavad esindusĂ”igust ning kas teine hooldusĂ”iguslik vanem on nimetatud tehingu tingimustega nĂ”us. Seega, arvestades, et alaealise nimel sĂ”lmitud nĂ”ude loovutamise puhul on tegemist nĂ”ude lĂ”ppemisega PKS § 188 lg 1 p 11 kohaselt, puudus lapse vanematel kohtu nĂ”usolek sellise tehingu tegemiseks. NĂ”ude loovutamise tehing on tĂŒhine. KuivĂ”rd nĂ”ue ei ole kehtivalt loovutatud, ei ole hagejal Ă”igus nĂ”uda selle reisija osas lennuhĂŒvitist ega sellega seonduvalt seadusjĂ€rgsete sissenĂ”udmiskulude ega viivise hĂŒvitamist.
12.Juhul, kui kohus leiab, et nĂ”uded ei ole PKS § 188 lg 1 p 11 kohaselt lĂ”ppenud, leiab kostja, et tegemist on olukorraga, kus nĂ”uded on vĂ€henenud, millisel juhul on vaja lapse vanemal tehingu tegemiseks kohtu eelnevat nĂ”usolekut. Hageja kasutustingimuste kohaselt saab hageja nĂ”ude sissenĂ”udmise eest tasu 50 % ulatuses kostja poolt vĂ€lja makstud summast. Lisaks antakse lepinguga hagejale Ă”igus pidada nĂ”ude osas lĂ€birÀÀkimisi ja leppida tulemi suuruses kokku vastavalt oma paremale Ă€ranĂ€gemisele. See tĂ€hendab, et vĂ”imalik saadav lennuhĂŒvitise summa, millele alaealisel reisijal vĂ”ib olla nĂ”udeĂ”igus, vĂ”ib vĂ€heneda teoreetiliselt nullini, olenevalt ĂŒksnes hageja Ă€ranĂ€gemisest. Kohus ei ole andnud eelnevat hinnangut, kas kokkulepitud tingimustel nĂ”ude loovutamine ja loovutamise tulemusena saadav tulem, mis on igal juhul vĂ€iksem kui alaealisest lapsest reisijale tulenev nĂ”ue, on alaealise laps huvides. Seega leiab kostja, et alaealise nimel sĂ”lmitud nĂ”ude loovutamise tehing on tĂŒhine ning nĂ”uded ei ole kehtivalt loovutatud. Hagejal ei ole Ă”igust nĂ”uda alaealise loovutatud nĂ”ude osas hĂŒvitist, samuti sellega seonduvalt seadusjĂ€rgsete sissenĂ”udmiskulude ega viivise hĂŒvitamist.
13.Lisaks mÀrkis kostja, et 21.06.2024 lend XXX hilines erakorralise asjaolu tÔttu. Lendu XXX suunal Barcelona-Riia pidi teostama lennuk registreerimisnumbriga XXX. Lennule XXX eelnevalt pidi see aga teostama lennu XXX suunal Riia-Barcelona. Lend XXX pidi Riiast vÀljuma kell 11.00 ning saabuma kell 13.40. Tegelikkuses vÀljus see aga kell 11.32 ning saabus kell 14.11. Seda lennule XXX lennujuhtimiskeskuse poolt kehtestatud piirangute tÔttu. Seega oli lennu XXX hilinemine osaliselt tingitud seda teenindama pidanud lennuki hilinemisest selle varasemal lennul, kuid mitte ainult. Lennujuhtimiskeskuse poolt kehtestati lennupiirang ka lennule XXX, millest tingituna hilines see veelgi. TÔenditest nÀhtub, et hilinemiskoodideks on mÀrgitud RA ja AT. Tegu on International Air Transport Associationi ehk IATA rahvusvaheliste hilinemiskoodidega, mis viitavad mingile konkreetsele hilinemise pÔhjusele. Hilinemiskood RA tÀhendab ÔhusÔiduki hilinenud saabumist selle teiselt lennult vÔi eelmisest sektorist. Hilinemiskood AT tÀhendab standardseid nÔudlus/vÔimsusprobleeme, mis viitavad konkreetse lennujaama ja lennujuhtimisega seotud probleemidele. Hilinemiskood AT viitab lennuliiklusvoo juhtimiseks kehtestatud lennupiirangutele. KokkuvÔtlikult hilines lend XXX ÔhusÔiduki hilinenud saabumisest tingituna 31 minutit ja kehtestatud lennupiirangute tÔttu 57 minutit.
14.Oluline on, et lennu XXX ja sellele eelnenud lennu XXX (suund Riia-Barcelona) tÔendites on mÀrgitud hilinemiskood AX, mis tÀhendab vÀhenenud vÔimsust tingituna streigist vÔi personalipuudusest, seadmete rikkest, sÔjavÀeÔppusest vÔi erakorralisest nÔudlusest, mis omakorda on tingitud vÔimsuse vÀhenemisest naaberpiirkonnas. Seega kujutab ka see 4
hilinemiskood endast lennu hilinemist lennujuhtimise voogude juhtimiseks kehtestatud lennupiirangutest tingituna. KokkuvÔtlikult hilines lend XXX seetÔttu 22 minutit. TÔenditest nÀhtub lennule XXX kehtinud piirang LIMU7M21, LIP5721M ja LOW3621D. Neist asjakohane on piirang LOW3621D. Piirang kehtis WEST HIGH ja TOP Ôhuruumi sektoritele ning piirangu pÔhjuseks oli lennujuhtimine. Lennu XXX puhul oli asjakohane piirang E5R21A, mis kehtis sektoritele HT/YR/KR/XR/UR kombineeritult ning pÔhjuseks oli jÀllegi lennujuhtimine. Seega hilines lend XXX lennujuhtimiskeskuse kehtestatud piirangute tÔttu. KuivÔrd juhtimiskeskuse kehtestatud piirangud ei ole lennuettevÔtte tegeliku kontrolli all, siis kujutavad need endast erakorralist asjaolu. KokkuvÔttes hilines lend XXX erakorraliste asjaolude tÔttu, milleks olid nii lennule XXX kui ka seda teenindanud lennuki varasemale lennule XXX kehtestatud lennupiirangud. Seejuures on vÀljaspoole mÔistlikku vaidlust, et kÔnealused lennujuhtimiskeskuse poolt kehtestatud piirangud ja lennu XXX hilinemine on omavahel pÔhjuslikus seoses. Samuti on ilmselge, et lennujuhtimiskeskuse poolt kehtestatud piirangud kujutavad endast asjaolu, mida kostja ei saanud mÔjutada, veel vÀhem Àra hoida.
15.Kostja vĂ”ttis kasutusele kĂ”ik mĂ”istlikud meetmed, et vĂ€ltida lennu XXX hilinemist. Siinkohal esitab kostja tĂ€iendavalt ka mÀÀruse artikli 5 vĂ”rdluse muudes keeltes, millest nĂ€htub, et mÀÀruse muudes versioonides on lennuettevĂ”tja kohustatud samuti tĂ”endama, et tĂŒhistamise pĂ”hjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vĂ€ltida isegi siis, kui oleks vĂ”etud kasutusele kĂ”ik mĂ”istlikud meetmed, mitte kĂ”ik vajalikud meetmed nagu see on sĂ€testatud mÀÀruse eestikeelses versioonis. MÀÀruse eestikeelne versioon seab lennuettevĂ”tjatele suurema tĂ”endamiskoormise, kui seda on mÀÀruse ingliskeelse versioon. Euroopa Kohtu vĂ€ljakujunenud praktika kohaselt ei saa liidu Ă”iguse sĂ€tte ĂŒhes keeleversioonis kasutatud sĂ”nastus olla selle sĂ€tte tĂ”lgendamise ainus alus ja sellele keeleversioonile ei saa tĂ”lgendamisel anda muude keeleversioonide ees eelist. Liidu Ă”igusnorme tuleb tĂ”lgendada ja kohaldada ĂŒhetaoliselt, arvestades liidu kĂ”igis keeltes kehtivaid versioone. Euroopa Kohtu praktika kohaselt vabaneb erakorra asjaolu ilmnemisel lennuettevĂ”tja hĂŒvitise maksmise kohustusest siis, kui ta suudab tĂ”endada, et ta oli kogu tema kĂ€sutuses olevat personali vĂ”i seadmeid ja rahalisi vahendeid kasutades vĂ”tnud olukorrale vastavad meetmed, vĂ€ltimaks seda, et see asjaolu viiks asjaomase lennu tĂŒhistamise vĂ”i pikaajalise hilinemiseni, nĂ”udmata temalt siiski seda, et ta teeks oma ettevĂ”tte suutlikkuse seisukohast asjakohasel hetkel vastuvĂ”etamatuid ohverdusi. Arvestades, et lennujuhtimiskeskuse poolt kehtestatud lennupiirangud on kostjale jĂ€rgmiseks kohustuslikud, siis ei olnud kostjal vĂ”imalik vĂ”tta mistahes meetmeid, et vĂ€ltida lennu XXX hilinemist.
16.Muuhulgas tegi kostja kÔik endast oleneva, et leevendada lennu hilinemisega kaasnenud tagajÀrgi. Nagu kostja ennist vÀlja tÔi, saabus lend XXX Riiga kohaliku aja jÀrgi kell
20.35.21.06.2024 vĂ€ljus lennu XXX saabumise jĂ€rgselt suunal Riia-Tallinn aga ainult ĂŒks lend, milleks oli kostja lend XXX. Lennul XXX ei olnud aga ĂŒhtegi vaba kohta. Kostjal ei olnud vĂ”imalik pakkuda reisijatele asenduslennuks enda lendu XXX suunal RiiaTallinn. 22.06.2024 vĂ€ljus suunal Riia-Tallinn esimesena lend XXX, mille kostja reisijatele asenduslennuks pakkus. Seega transportis kostja reisijad lĂ”ppsihtkohta esimese vĂ”imaliku ning kĂ”ige kiirema lennuga. Ăhtlasi ei oleks reisijad lĂ”ppsihtkohta saanud kiiremini ĂŒhegi ĂŒmberistumisega lennuga, mis Riiast vĂ€ljusid. Seega ei ole kostja kohustatud maksma hĂŒvitist, kuivĂ”rd lend XXX hilines erakorraliste asjaolude tĂ”ttu ning kostja vĂ”ttis asjaolusid arvestades kasutusele kĂ”ik mĂ”istlikud meetmed, et hilinemist vĂ€ltida.
5
17.Kostja leiab, et hageja sissenĂ”udmiskulude nĂ”ue tuleb jĂ€tta rahuldamata. Hageja ei ole tĂ”endanud, et oleks kostjalt lennuhĂŒvitist kohtuvĂ€liselt nĂ”udnud. Samas ei ole VĂS § 113 1 lg 1 sĂ€testatud summa kĂ€sitletav hinnakirjana, mis tĂ€hendab, et hageja peab tĂ”endama sissenĂ”udmiskulude tekkimist ja nende suurust. Hageja ei ole esitanud oma hinnakirja vĂ”i muud tĂ”endit kulude suuruse kohta. SeetĂ”ttu tuleb sissenĂ”udmiskulu nĂ”ue jĂ€tta rahuldamata.
18.Kostja selgitab 30.05.2025 seisukohas, et kostja ei saa aegsasti asuda otsima reisijatele asenduslende, kui ei ole teada, mis kell tĂ€pselt lend Riiga jĂ”uab, sh ei ole teada, kas reisijad jÀÀvad maha oma jĂ€tkulennust vĂ”i mitte. Lisaks on Euroopa Kohus leidnud, et mÀÀruse artikli 5 lĂ”ike 3 kohaselt vĂ”ib seada lennuettevĂ”tjale kohustuse korraldada oma tegevust aegsasti selliselt, et kavandatud lennud toimuksid pĂ€rast erakorraliste asjaolude lĂ”ppemist, st teatava ajavahemiku jooksul pĂ€rast kavandatud vĂ€ljumisaega. EelkĂ”ige peaks lennuettevĂ”tja nĂ€gema ette teatava ajavaru, mis lubaks tal vĂ”imaluse korral teostada kogu lennu, kui erakorralised asjaolud on lĂ”ppenud. Sellist ajavaru hinnatakse juhtumipĂ”hiselt. Artikli 5 lĂ”iget 3 ei saa tĂ”lgendada selliselt, et see paneb kohustuse planeerida mĂ”istliku meetmena ĂŒldiselt ja erisusteta minimaalset ajavaru, mida kohaldatakse ĂŒhtmoodi kĂ”igi lennuettevĂ”tjate suhtes kĂ”igis olukordades, kus ilmnevad erakorralised asjaolud.
19.Kostja ei nĂ”ustu ka hageja seisukohaga, et saadaval olid lennud, millega reisijad oleksid jĂ”udnud lĂ”ppsihtkohta varem kui kostja pakutud asenduslend. LennuettevĂ”tjad saavad reisijaid ĂŒmber broneerida ainult nendele lendudele, mille puhul eksisteerivad lennuettevĂ”tjate vahel koodijagamise- vĂ”i interline kokkulepped (inglise keeles viidatud kui Codeshare vĂ”i Interline partners). Ămberbroneerimine vĂ€ljapoole neid kokkuleppeid oleks: (i) logistiliselt teostamatu, kuna puudub juurdepÀÀs teiste lennuettevĂ”tjate broneerimissĂŒsteemidele, ning (ii) Ă”iguslikult ebakindel, sest puudub lepinguline alus pileti ja kulude katmiseks. Hageja viidatud mĂ”lemad alternatiivid eeldavad, et kostjal oli vĂ”imalik reisijatele piletid ĂŒmber broneerida Finaair-i lendudele. Tegelikkuses kostjal selline vĂ”imalus puudus- kostja ja Finnair-i vahel puudub koodijagamise- vĂ”i interline kokkulepe, mida kinnitab vĂ€ljavĂ”te kostja veebilehelt. Lisaks on oluline, et hageja viited vĂ”imalikele alternatiividele ei vĂ”ta arvesse seda, kas kĂ”nealusele lennule vabasid kohti ĂŒldse oli. LennuettevĂ”tja sai broneeringud teha aga ĂŒksnes nendele lendudele, millele oli vabu kohti.
20.Lisaks mĂ€rgib kostja, et reisijad I. M., V. A., A. A. ja A. M. palusid kostjalt hilisemat asenduslendu ning lendasid lĂ”ppsihtkohta 22.06.2024 lennuga XXX suunal Riia-Tallinn, mis vĂ€ljus kohaliku aja jĂ€rgi kell 16.42 ning saabus kohaliku aja jĂ€rgi kell 17.24. On ĂŒheselt selge, et kui reisija taotleb vabatahtlikult muudatusi lennuplaanis, sh hilisemat asenduslendu, siis ei ole ta enam Ă”igustatud standardsele rahalisele hĂŒvitisele mÀÀruse 261/2004 artikkel 7 alusel, kuna puudub sunniviisiline viivitus vĂ”i keeldumine pardale vĂ”tmisest. Sellisel juhul loetakse, et reisija on alternatiiviga nĂ”ustudes loobunud hĂŒvitistest, kui puuduvad tĂ”endid, et valikut tehti sundolukorras vĂ”i eksitavalt. Kohtuotsuse pĂ”hjendused
21.Kohus, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega ja hinnanud kÔiki asjas kogutud tÔendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
22.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lÀhtudes nÔudest. Sama paragrahvi teise lÔike kohaselt on pooltel vÔrdne Ôigus ja vÔimalus oma nÔuet pÔhjendada ja vastaspoole esitatu 6
ĂŒmber lĂŒkata vĂ”i sellele vastu vaielda. Pool mÀÀrab ise, mis asjaolud ta oma nĂ”ude pĂ”hjendamiseks esitab ja milliste tĂ”enditega neid asjaolusid tĂ”endab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse ĂŒksnes asjas esitatud ja kogutud tĂ”enditele.
23.Kohtu hinnangul ei vaidle pooled jĂ€rgmiste asjaolud ĂŒle: â reisijatel K. K.l, K. H.il, I. M.l, V. A.il, A. A.il ja A. M.l olid kinnitatud broneeringud kostja 21.06.2024 lennule XXX suunal Barcelona-Riia, mis pidi Barcelonast vĂ€ljuma kohaliku aja jĂ€rgi kell 14.25 ning saabuma Riiga kohaliku aja jĂ€rgi kell 19.00; â lend XXX hilines, vĂ€ljudes Barcelonast kohaliku aja jĂ€rgi kell 16.20 ning saabudes Riiga kohaliku aja jĂ€rgi kell 20.35; â lennu XXX hilinemise tĂ”ttu jĂ€id reisijad maha jĂ€tkulennust XXX suunal RiiaTallinn, mis pidi lĂ”ppsihtkohta Tallinna kohaliku aja jĂ€rgi jĂ”udma kell 20.55; â reisijatele pakuti asenduslennuks kostja 22.06.2024 lendu XXX suunal Riia-Tallinn, mis vĂ€ljus kohaliku aja jĂ€rgi kell 07.39 ning saabus Tallinna kohaliku aja jĂ€rgi kell 08.11; â reisijad jĂ”udsid lĂ”ppsihtkohta Tallinna 11 tundi ja 16 minutit hiljem; Kostja ei ole tasunud hagejale vĂ”i reisijatele hagis nĂ”utud hĂŒvitist. Kohus saab eeltoodud asjaolud lugeda tĂ”endatuks TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel. Kohus leiab, et pooled vaidlevad jĂ€rgmiste asjaolude ĂŒle: â Kas alaealise reisija hĂŒvitise nĂ”uet lennuettevĂ”tja vastu saab loovutada ilma kohtu sellekohase nĂ”usolekuta; â Kas lennu XXX hilinemise tingis erakorraline asjaolu; â Kas kostja vĂ”ttis kasutusele kĂ”ik vajalikud meetmed, et vĂ€ltida reisijate hilinemist lĂ”ppsihtkohta; â Kas kostja on kohustatud tasuma hagis nĂ”utud hĂŒvitise, viivise ja sissenĂ”udmiskulud. Esmalt vĂ”tab kohus seisukoha hagejale alaealise nĂ”ude loovutamise osas, seejĂ€rel lennureisil XXX erakorraliste asjaolude esinemise ja reisijatele hĂŒvitise tasumise osas ning viimasena viivise ja sissenĂ”udmiskulude osas. Alaealise nĂ”ude loovutamine
24.VĂ”laĂ”igusseaduse (VĂS) § 824 lg 1 alusel kohustub reisijaveolepinguga ĂŒks isik (vedaja) teise lepingupoole ees vedama ĂŒhe vĂ”i mitu isikut (reisija) sihtkohta koos pagasiga vĂ”i ilma, teine lepingupool aga maksma tasu (veotasu). VĂS § 827 jĂ€rgi peab vedaja vedama nii reisija kui ka tema pagasi veo sihtkohta lepingus kokkulepitud tĂ€htaja jooksul, kokkuleppe puudumisel aga tĂ€htaja jooksul, mida hoolikalt vedajalt vĂ”ib tavalistel tingimustel oodata (veotĂ€htaeg). VĂS § 824 lg 3 kohaselt kohaldatakse reisijate vedamisele Ă”hus vĂ”i merel kĂ€esolevas jaos sĂ€testatut ĂŒksnes ulatuses, milles seda valdkonda ei ole seaduse vĂ”i Eestile siduva rahvusvahelise konventsiooniga reguleeritud teisiti.
25.Lennureisid on Eestile siduvalt reguleeritud Euroopa Parlamendi ja NĂ”ukogu mÀÀrusega (EĂ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ĂŒhiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajĂ€tmise korral ning lendude tĂŒhistamise vĂ”i pikaajalise hilinemise eest antava hĂŒvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks mÀÀrus (EMĂ) nr 295/91 (edaspidi mÀÀrus).
7
26.MÀÀruse artikkel 3 lg 1 a kohaselt kohaldatakse mÀÀrust reisijate suhtes, kes lendavad vÀlja asutamislepingu kohaldamisalasse kuuluva liikmesriigi territooriumi lennujaamast. Pooltel ei ole vaidlust selles, et Hispaania Kuningriik kuulub Euroopa Liidu liikmesriikide hulka ning Euroopa Liidu aluslepingute kohaldamisalasse. Pooltel ei ole vaidlust, et Barcelona lennujaam asub Hispaania territooriumil. Seega kohaldatakse mÀÀruse art 3 lg 1 a kohaselt mÀÀrust reisijate suhtes, kes lendasid vÀlja eeltoodud Barcelona lennujaamast.
27.Kohus vÔtab tsiviilasja lahendamisel aluseks nimetatud mÀÀruse.
28.Hageja nĂ”uab nimetatud mÀÀruse artikkel 7 lg 1 p b alusel hĂŒvitist 400 eurot reisija kohta. 6 reisijat on loovutanud enda hĂŒvitise nĂ”uded hagejale (dtl 48; dtl 51-59) ja nendest ĂŒks on alaealine A. A. (dtl 51). Alaealist on nĂ”ude loovutamisel esindanud tema seaduslik esindaja I. M. (dtl 49). Kostja leiab hagivastuses, et hageja nĂ”uet ei ole vĂ”imalik loovutada ilma kohtu nĂ”usolekuta.
29.Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lg 1 kohaselt on hooldusĂ”iguslik vanem lapse seaduslik esindaja. PKS § 120 lg-st 7 tuleneb, et teise vanema nĂ”usolekut eeldatakse, kui vanem esindab last iseseisvalt. PKS § 131 lg 1 jĂ€rgi peab lapse nimel tehingute tegemiseks vanematel olema kohtu nĂ”usolek juhtudel, kui seda PKS § 187 ja § 188 lg 1 p-ide 1-3, 5 ja 7â11 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanematel on tulenevalt PKS § 133 lg-st 1 lapse varahooldusĂ”igust teostades kohustus ilmutada samasugust hoolt nagu nad tavaliselt rakendavad oma asjades.
30.Kohus leiab, et alaealise lennuhĂŒvitisnĂ”ude loovutamine hagejale ei ole selline tehing, mis vĂ”iks alaealise huve kahjustada ning mis vajaks kohtu eelnevat kontrolli PKS § 188 1 p 11 mĂ”ttes. Samale seisukohale on jĂ”udnud Riigikohtu tsiviilkolleegium 03.12.2025 otsuses tsiviilasjas nr 2-23-7095 (p 11), milles on leidnud, et alaealise reisija seadusliku esindaja poolt alaealisele reisijale mÀÀruse alusel tekkinud hĂŒvitisenĂ”ude loovutamine nĂ”uete sissenĂ”udmise teenust osutavale Ă€riĂŒhingule, mis saab nĂ”ude maksma panemisel sĂ”ltuvalt selle edukusest protsentuaalset tasu, ei ole tehing, mille tegemiseks oleks vajalik kohtu eelnev nĂ”usolek PKS § 188 lg 1 p 11 tĂ€henduses.
31.Kohus leiab, et juhul, kui lapse vanemal oleks vaja nĂ”usolekut lapse hĂŒvitisnĂ”ude loovutamiseks, vĂ”idaks sellest ĂŒksnes lennuettevĂ”te, kelle huvi on vĂ€ltida reisijatele lennuhĂŒvitise maksmist. Kohtu hinnangul aitab lennuhĂŒvitise nĂ”ude loovutamine pigem tagada nĂ”ude kiire ja efektiivse rahuldamise ning riskivabalt lennuhĂŒvitise lapsele vĂ€ljamĂ”istmise. PerekonnaĂ”iguse ĂŒldiste pĂ”himĂ”tete ning PKS §-ide 131 ja 188 mĂ”tte vastane oleks tĂ”lgendus, mille jĂ€rgi peaks vanem saama kohtu nĂ”usoleku selleks, et loovutada lapse nĂ”ue olukorras, kus nĂ”ude loovutamise eesmĂ€rk on lapse huvide tĂ”husam tagamine ja nĂ”ude efektiivsem realiseerimine. Juhul, kui vanem oleks kohustatud iga vĂ€iksema asja korral, nagu lapse lennuhĂŒvitise nĂ”ude loovutamine, saama kohtu nĂ”usoleku, oleks selle protsessi tĂŒlikuse ja ajakulu tĂ”ttu kohtult nĂ”usolekute kĂŒsimine ebatĂ”enĂ€oline ning reaalne oleks olukord, kus pigem jĂ€etakse lennuhĂŒvitis sisse nĂ”udmata. Selline olukord ei oleks lapse huvides.
32.Eeltooduga leiab kohus, et puudus vajadus kĂŒsida kohtult eelnevalt nĂ”usolekut alaealise A. A.i hĂŒvitisnĂ”ude loovutamiseks hagejale. Tegemist ei ole tehinguga, mis vĂ”iks alaealise huve kahjustada ning mis vajaks kohtu eelnevat kontrolli PKS § 188 lg 1 p 11 mĂ”ttes. NĂ”ude loovutamise lepinguga ei vĂ€hendata sissenĂ”utavat summat ja vanemal tuleb lapse varalt saadavast kasust esmajoones tĂ€ita varal lasuvad sissenĂ”utavaks muutunud kohustused (PKS § 132 lg 1), milleks antud juhul on hageja tasu.
8
HĂŒvitise tasumine
33.Euroopa Kohus on kohtuasjas C-402/07 selgitanud, et mÀÀruse nr 261/2004 artikli 5 lĂ”ige 1 sĂ€testab, et lennu tĂŒhistamise korral on asjaomastel reisijatel Ă”igus saada tegutsevalt lennuettevĂ”tjalt hĂŒvitist vastavalt selle mÀÀruse artiklile 7 (p 40). Seevastu ei ilmne mÀÀruse nr 261/2004 sĂ”nastusest sĂ”naselgelt, et niisugune Ă”igus oleks hilinenud lendude reisijatel. Nagu Euroopa Kohus on oma praktikas toonitanud, peab ĂŒhenduse Ă”iguse sĂ€tte tĂ”lgendamisel siiski arvestama mitte ĂŒksnes sĂ€tte sĂ”nastust, vaid ka konteksti ning selle Ă”igusaktiga taotletavaid eesmĂ€rke, mille osaks sĂ€te on (p 41). MÀÀruse nr 261/2004 eesmĂ€rk on kahju ĂŒhetaoline ja viivitamatult hĂŒvitada ning teha seda erinevate liiki sekkumiste kaudu, mis on hĂ”lmatud lennureisist mahajĂ€tmise, lendude tĂŒhistamise vĂ”i pikaajalise hilinemisega seotud eeskirjadega (p 51). Nende sekkumiste kaudu soovib mÀÀrus nr 261/2004 heastada muu hulgas kahju, mis asjaomaste reisijate jaoks seisneb kaotatud ajas, mida pöördumatu iseloomu tĂ”ttu saab korvata vaid hĂŒvitisega (p 52). Selles osas tuleb nentida, et nimetatud kahju tekib nii tĂŒhistatud lendude kui hilinenud lendude reisijatele, kui enne sihtkohta jĂ”udmist kulutavad nad transpordile palju pikema aja kui lennuettevĂ”tja poolt algselt kinnitatu (p 53). Sellest tulenevalt peab nentima, et reisijad, kelle lend tĂŒhistatakse, ja need, kelle lend hilineb, kannatavad kaotatud aja nĂ€ol analoogset kahju, ning mÀÀruse nr 261/2004 artiklis 7 ette nĂ€htud hĂŒvitise saamise Ă”iguse kohaldamise eesmĂ€rgil on nende olukorrad sarnased (p 54). Neil asjaoludel tuleb sedastada, et hilinenud lendude reisijad vĂ”ivad tugineda Ă”igusele saada hĂŒvitist, mis on ette nĂ€htud mÀÀruse nr 261/2004 artiklis 7, kui nad niisuguste lendude tĂ”ttu kaotavad aega kolm tundi vĂ”i rohkem, teisisĂ”nu kui nad jĂ”uavad oma lĂ”ppsihtkohta kolm tundi pĂ€rast lennuettevĂ”tja poolt algselt kavandatud saabumisaega vĂ”i hiljem (p 61).
34.Eeltoodud Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt, et kuigi mÀÀrus nr 261/2004 ei reguleeri hilinenud lennu korral reisijatele hĂŒvitise maksmise kohustust, on reisijatel selleks Ă”igus, kui nad jĂ”uavad lĂ”ppsihtkohta 3 tundi vĂ”i rohkem. NĂ”ude aluseks on mÀÀruse artikkel 7.
35.MÀÀruse artikkel 2 h kohaselt on lĂ”ppsihtkohaks registreerimislauas esitatavale piletile mĂ€rgitud sihtkoht vĂ”i vahetute ĂŒmberistumistega lendude korral viimase lennu sihtkoht; arvesse ei vĂ”eta olemasolevaid ĂŒmberistumisega asenduslende, kui peetakse kinni esialgsest kavandatud saabumisajast.
36.Euroopa Kohtu kohtuasjas C-11/11 antud selgituste kohaselt materialiseerub hilinenud lendude puhul ebamugavus lĂ”ppsihtkohta saabudes, mis tĂ€hendab, et hĂŒvitise maksmiseks tuleb hilinemist hinnata sellesse sihtkohta kavandatud saabumisaja seisukohalt (p 33). MĂ”iste âlĂ”ppsihtkohtâ on mÀÀratletud mÀÀruse nr 261/2004 artikli 2 punktis h kui registreerimislauas esitatavale piletile mĂ€rgitud sihtkoht vĂ”i vahetute ĂŒmberistumistega lendude korral viimase lennu sihtkoht (p 34). Sellest tulenevalt omab ĂŒmberistumistega lennu puhul mÀÀruse nr 261/2004 artiklis 7 ette nĂ€htud kindlasummalise hĂŒvitise maksmisel tĂ€htsust ainult hilinemine, mis tuvastatakse vĂ”rreldes kavandatud saabumisajaga lĂ”ppsihtkohta, kusjuures lĂ”ppsihtkoha all tuleb mĂ”ista asjaomase reisija viimase lennu sihtkohta (p 35).
37.KĂ€esolevas tsiviilasjas puudub vaidlus selles osas, et reisijatel oli ĂŒmberistumisega reis, s.o esmalt lend marsruudil Barcelona-Riia ja seejĂ€rel lend Riia-Tallinn. Vastavalt Euroopa Kohtu kohtuasjas C-11/11 mĂ€rgitule, tuleb hilinemist hinnata viimase lennu sihtkoha jĂ€rgi. Praegusel juhul selle jĂ€rgi, kui palju hilinesid reisijad Tallinnasse saabumisel. Puudub vaidlus, et reisijad pidid reisi lĂ”ppsihtkohta Tallinna jĂ”udma 21.06.2024, kohaliku aja jĂ€rgi kell 20.55, kuid reisijad jĂ”udsid asenduslennuga lĂ”ppsihtkohta Tallinna 22.06.2024, kohaliku aja jĂ€rgi kell 08.11. Seega jĂ”udsid reisijad lĂ”ppsihtkohta 11 tundi ja 16 minutit 9
hiljem. Arvestades, et hilinemine oli kĂ€esoleval juhul lĂ”ppsihtkohta rohkem kui kolm tundi, vĂ”ivad reisijad tugineda Euroopa Kohtu kohtuasjas C-402/07 seisukoha jĂ€rgi Ă”igusele saada hĂŒvitist, mis on ette nĂ€htud mÀÀruse artiklis 7.
38.Viidatud Euroopa Kohtu kohtuasjas C-402/07 on lisaks selgitatud, et seadusandja eesmĂ€rk oli mÀÀrusega lennureisijate ja lennuettevĂ”tjate huve tasakaalustada, kehtestades teatavaid Ă”igusi reisijatele, nĂ€hes samal ajal hĂŒvitise maksmise vĂ€listavad alused ette mÀÀruse pĂ”hjenduses 15 ja artikli 5 lĂ”ikes 3 (p 67). Reisija Ă”igus saada hĂŒvitist, ei anna sellegipoolest niisugune hilinemine (kolm tundi vĂ”i rohkem) reisijatele Ă”igust saada hĂŒvitist, kui lennuettevĂ”tja suudab tĂ”endada, et pikaajalise hilinemise pĂ”hjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vĂ€ltida isegi siis, kui oleks vĂ”etud kĂ”ik vajalikud meetmed, ehk asjaolud, mis vĂ€ljuvad lennuettevĂ”tja tegeliku kontrolli alt.
39.Seega tuleb jĂ€rgnevalt kontrollida, kas kostja vabaneb mÀÀruse artikli 5 lg 3 alusel hĂŒvitise maksmise kohustust, kuna reisijate pikaajalise hilinemise lĂ”ppsihtkohta Tallinna pĂ”hjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vĂ€ltida isegi siis, kui oleks vĂ”etud kĂ”ik vajalikud meetmed ehk kas esinesid asjaolud, mis vĂ€ljuvad lennuettevĂ”tja tegeliku kontrolli alt. MÀÀruse artikkel 5 lg 3 sĂ€testab, et tegutsev lennuettevĂ”tja ei ole kohustatud maksma hĂŒvitist vastavalt artiklile 7, kui ta suudab tĂ”estada, et tĂŒhistamise pĂ”hjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vĂ€ltida isegi siis, kui oleks vĂ”etud kĂ”ik vajalikud meetmed.
40.Euroopa Kohtu kohtuasjas C-549/07 selgitab kohus, et tuleb selgelt esile, et kui mÀÀruse nr 261/2004 artikli 5 lĂ”ike 1 punkt c esitab pĂ”himĂ”tte, et lennu tĂŒhistamise korral on reisijatel Ă”igus hĂŒvitisele, siis sama artikli lĂ”iget 3, mis mÀÀrab kindlaks tingimused, millal tegutsev lennuettevĂ”tja ei ole kohustatud maksma seda hĂŒvitist, tuleb vaadelda kui erandit sellest pĂ”himĂ”ttest. Seega tuleb viimast sĂ€tet tĂ”lgendada kitsendavalt (p 20). Sellised asjaolud vĂ”ivad esineda poliitiliselt ebastabiilsetes oludes, asjaomase lennu tegemiseks sobimatute ilmastikutingimuste tĂ”ttu, turvalisuse ohu, ettenĂ€gematute lennuohutusega seotud vajakajÀÀmiste ning streikide korral, mis mĂ”jutavad tegutseva lennuettevĂ”tja toimimist (p 21). Ăhenduse seadusandja ei pidanud silmas mitte seda, et need sĂŒndmused ise, mille loetelu on pealegi nĂ€itlik, on kĂ€sitletavad erakorraliste asjaoludena, vaid ĂŒksnes seda, et need sĂŒndmused vĂ”ivad niisuguseid asjaolusid esile kutsuda. Siit jĂ€reldub, et kĂ”ik nende sĂŒndmustega seotud asjaolud ei ole tingimata selle mÀÀruse artikli 5 lĂ”ike 1 punktis c ette nĂ€htud hĂŒvitise maksmise kohutusest vabastamise aluseks (p 22). MÀÀruse nr 261/2004 artikli 5 lĂ”ike 3 tĂ€henduses peavad erakorralised asjaolud olema ettenĂ€gematud ning need on soetud sĂŒndmusega, mis ei ole omane asjaomase lennuettevĂ”tja tavapĂ€rasele tegevusele ja vĂ€ljub tema tegeliku kontrolli alt.
41.Kostja on tÔendanud, et lendu suunal XXX pidi teostama lennuk registreerimisnumbriga XXX (dtl 98). Lennule XXX eelnevalt teostas lennuk XXX lendu XXX (dtl 100; dtl 101). Lennu XXX logist nÀhtub, et lend toimus marsruudil Riia-Barcelona ning lend XXX pidi Riia lennujaamast vÀljuma kohaliku aja jÀrgi kell 11.00 (UTC 08.00) ning saabuma Barcelonasse kohaliku aja jÀrgi kell 13.40 (UTC 11.40). Kostja vastuses hagile antud selgituste kohaselt vÀljus lend XXX 32 minutit hiljem, s.o 11.32 ning saabus kohaliku aja jÀrgi 14.11. Kohus seda XXX lennulogist ei tuvasta, kuid antud asjaolu ei ole vaidluse all. Logist nÀhtuvad UTC ajad. UTC aja jÀrgi vÀljus lennuk Riiast UTC 08.32 ja saabus Barcelonasse UTC 12.11. TÔendatud on, et lend XXX tÔusis Ôhku 32 minutit hiljem.
42.XXX lennu hilinemispĂ”hjuseks on mĂ€rgitud AX ja see kehtis 22 minutit (dtl 100; dtl 101). Rahvusvahelise Lennutranspordi Ăhenduse (ing. IATA- International Air Transport Association) standardsete hilinemiskoodide kohaselt tĂ€hendab AX lennuliiklusvoo 10
juhtimispiirangust tingitud hilinemist (dtl 106-109). AX tĂ€hendab âATFM, mis on tingitud ATC personalist/varustusest marsruudil, vĂ€henenud vĂ”imsusest, mis on tingitud streigist vĂ”i personalipuudusest, seadmete rikkest, sĂ”javĂ€eĂ”ppusest vĂ”i erakorralisest nĂ”udlusest, mis on tingitud vĂ”imsuse vĂ€henemisest naaberpiirkonnasâ.
43.XXX lennulogist nÀhtub, et lend pidi kohaliku aja jÀrgi vÀljuma Barcelonast 14.25 (UTC 12.25) ja jÔudma sihtkohta Riiga 19.00 (UTC 16.00) (dtl 98). Kostja vastuses hagile antud selgituste kohaselt vÀljus lend XXX 1 tund ja 55 minutit hiljem, s.o kell 16.20 ning saabus Riiga kohaliku aja jÀrgi 20.35. Kohus kohalikke vÀljumise ja saabumise aegasid XXX lennulogist ei tuvasta, kuid antud asjaolu ei ole vaidluse all. Logist nÀhtuvad UTC ajad. UTC aja jÀrgi vÀljus lennuk Barcelonast 14.20 UTC ja oli Riias kohal 17.35 UTC. TÔendatud on, et lend XXX tÔusis Ôhku 1 tund ja 55 minutit hiljem.
44.XXX lennulogis mĂ€rgitud hilinemiskoodideks on mĂ€rgitud RA ja AT (dtl 98; dtl 99). Hilinemiskood RA tĂ€hendab âlennukite rotatsioon, Ă”husĂ”iduki hilinenud saabumine teiselt lennult vĂ”i eelmisest sektoristâ ja AT tĂ€hendab âATFM ATC tĂ”ttu marsruudil tulenevalt nĂ”udlusest/lĂ€bilaskevĂ”imest, standardsed nĂ”udlus/vĂ”imsusprobleemidâ. RA on mĂ€rgitud reaktsiooniliste hilinemiste alla ja AT on lennuliiklusvoo juhtimise piirang (dtl 106-109). Lennule XXX kehtis piirang AT 57 minutit ja RA 31 minutit (dtl 98). Kostja on hagivastuses selgitanud, et hilinemiskood AT tĂ€hendab standardseid nĂ”udlus/vĂ”imsusprobleeme, mis viitavad konkreetse lennujaama ja lennujuhtimisega seotud probleemidele ja RA tĂ€hendab Ă”husĂ”iduki hilinenud saabumist selle teiselt lennult vĂ”i eelmisest sektorist. Hageja ei ole kostja vĂ€idet vaidlustanud. Lisaks nĂ€htub kostja esitatud tĂ”enditest, et lennule XXX on kehtestatud piirangud E5R21A, EKR21A ja YHMNS21X (dtl 104). Kostja selgitab vastuses hagile, et asjakohane on eelkĂ”ige piirang E5R21A, mis kehtis sektoritele HR/YR/KR/XR/UR kombineeritult ning pĂ”hjuseks oli piirang lennujuhtimisele. Hageja ei ole kostja eeltoodud vĂ€iteid vaidlustanud. Seega on tĂ”endanud, et lennule XXX kehtisid lennupiirangud ning need olid kehtestatud kokku 1 tund ja 28 minutit (57 ja 31 minutit).
45.Kohus leiab, et lend XXX ei saanud vÀljuda lennujuhtimiskeskuse kehtestatud piirangute tÔttu ning tegemist on erakorralise asjaoluga. Kostja ei saanud mÔjutada lennujuhtimiskeskuse keeldu. Kostja ei saanud kasutusele vÔtta vajalikke meetmeid, et hilinemist Àra hoida. Samale seisukohale on jÔudnud Tallinna Ringkonnakohus 24.10.2024 otsuses tsiviilasjas 2-23-141284 (p 17.5). Ringkonnakohus leidis antud asjas, et olukorras, kus konkreetsele lennule on lennujuhtimiskeskuse poolt kehtestatud Ôhku tÔusmise keeld, on tegemist erakorralise asjaoluga mÀÀruse artikkel 5 lg 3 mÔistes. Erakorralised asjaolud esinesid ja lennu XXX suhtes 1 tund ja 28 minutit.
46.Euroopa Kohus on lahendis C-315/15 selgitanud, et kui lennu hilinemine on tingitud erakorralistest asjaoludest, mida ei saanud vĂ€ltida olukorrale vastavate meetmete vĂ”tmisega ning millega seoses vĂ”ttis lennuettevĂ”tja tarvitusele kĂ”ik vajalikud meetmed, siis tuleb sellisest erakorralisest asjaolust tingitud hilinemine maha arvata asjaomase lennu saabumise hilinemise kogupikkusest, et saaks hinnata, kas selle lennu hilinenud saabumise eest tuleb mÀÀruse artikli 7 alusel hĂŒvitist maksta (p 49, 50). Selleks, et niisuguses olukorras hinnata, kas selle lennu hilisema saabumise eest tuleb mÀÀruse nr 261/2004 artikli 7 alusel maksta hĂŒvitist, peab liikmesriigi kohus seega vĂ”tma arvesse ĂŒksnes seda hilinemist, mille tinginud asjaolu ei ole oma olemuselt erakorraline ning mille eest tuleb hĂŒvitist maksta ainult siis, kui see hilinemine asjaomase lennu saabumisel on kolm vĂ”i rohkem tundi (p 51). Kui aga peaks selguma, et selle hilinemise osa, mis lennuettevĂ”tja vĂ€itel oli tingitud erakorralisest asjaolust, millega seoses ei ole vĂ”etud kĂ€esoleva 11
kohtuotsuse punktis 50 viidatud nÔuetele vastavaid meetmeid, ei saa lennuettevÔtja niisugusele asjaolule tugineda ega sellest erakorralisest asjaolust tingitud hilinemist asjaomase lennu saabumise hilinemise kogupikkusest maha arvata (p 52). Selleks, et hinnata, kas niisuguses olukorras tuleb kohaldada mÀÀruse nr 261/2004 artiklit 7, peab liikmesriigi kohus vÔtma arvesse mitte ainult hilinemist, mille tinginud asjaolu ei ole oma olemuselt erakorraline, vaid ka seda hilinemist, mille tinginud erakorralise asjaoluga seoses ei ole vÔetud nimetatud nÔuetele vastavaid meetmeid (p 53).
47.Lend hilines lĂ”ppsihtkohta Tallinna 11 tundi ja 16 minutit. Erakorralised asjaolud, mida kostja ei saanud mĂ”jutada, esinesid lennu XXX suhtes 1 tund ja 28 minutit (RA ja AT). See tĂ€hendab, et erakorralisest asjaolust pĂ”hjustatud viivitus tuleb hilinemise kogupikkusest maha arvestada. Lend hilines seega 10 tundi ja 12 minutit. Iseenesest annab sellises ulatuses lennu hilinemine aluse mÀÀruse artikkel 5 lg 1 c kohaselt hĂŒvitise maksmisele, arvestades, et 10 tunni ja 12 minuti suhtes erakorralist asjaolu ei esinenud. Samas nĂ€eb Euroopa Kohtu kohtuasi C-79/14 ette, et pĂ”hjendatud ei ole mĂ”ista vedajalt reisijate kasuks hĂŒvitist, kui erakorraliste asjaolude esinemisel on vedaja teinud endast kĂ”ik mĂ”istlikult vĂ”imaliku, et vĂ€ltida lennu tĂŒhistamist vĂ”i pikaajalist hilinemist reisija lĂ”ppsihtkohta.
48.Euroopa Kohus on kohtuasjas C-79/14 selgitanud, et tegutsev lennuettevĂ”tja on erakorralise asjaolu esinemisel vabastatud mÀÀruse nr 261/2004 artikli 5 lĂ”ike 1 punktis c ja artikli 7 lĂ”ikes 1 ette nĂ€htud hĂŒvitise maksmise kohustusest ĂŒksnes juhul, kui ta suudab tĂ”endada, et ta oli kogu tema kĂ€sutuses olevat personali vĂ”i seadmeid ja rahalisi vahendeid kasutades vĂ”tnud olukorrale vastavad meetmed, vĂ€ltimaks seda, et see asjaolu viiks asjaomase lennu tĂŒhistamise vĂ”i pikaajalise hilinemiseni, nĂ”udmata temalt siiski seda, et ta teeks oma ettevĂ”tte suutlikkuse seisukohast asjakohasel hetkel vastuvĂ”etamatuid ohverdusi (p 57). EesmĂ€rk on tagada reisijate kaitstuse kĂ”rge tase ning mÀÀruse kohaselt on nĂ”ue muuta lennu tĂŒhistamisest vĂ”i pikaajalisest hilinemisest mĂ”jutatud reisijate teekonda mĂ”istlikult, rahuldavatel tingimustel ja esimesel vĂ”imalusel. Erakorralise asjaolu esinemisel ei vĂ”i lennuettevĂ”tja, kes soovib vabaneda reisijatele hĂŒvitise maksmise kohustusest, ĂŒldjuhul piirduda sellega, et pakub asjaomastele reisijatele teekonna muutmist nende lĂ”ppsihtkohta jĂ€rgmise tema enda teostatud lennuga, mis saabub sihtkohta nende saabumiseks esialgu kavandatust pĂ€ev hiljem (p 58). Hoolsus, mida sellelt lennuettevĂ”tjalt nĂ”utakse, et ta saaks vabaneda hĂŒvitise maksmise kohustusest, eeldab nimelt seda, et ta rakendab kĂ”iki enda kĂ€sutuses olevaid vahendeid, et tagada teekonna muutmine mĂ”istlikult, rahuldavatel tingimustel ja esimesel vĂ”imalusel, mille hulka kuulub ka see, et otsitakse teisi otse- vĂ”i vahemaandumisega lende, mida vĂ”ivad teostada teised lennuettevĂ”tjad, kes kuuluvad samasse lennundusallianssi vĂ”i mitte, ja mis saabuvad varem kui asjaomase lennuettevĂ”tja jĂ€rgmine lend (p 59). Niisiis, ĂŒksnes juhul, kui ei ole ĂŒhtegi vaba kohta mĂ”nel teisel otse- vĂ”i vahemaandumisega lennul, mis vĂ”imaldaks asjaomasel reisijal jĂ”uda oma lĂ”ppsihtkohta varem kui asjaomase lennuettevĂ”tja jĂ€rgmine lend, vĂ”i kui niisugune teekonna muutmine nĂ”uab sellelt lennuettevĂ”tjalt oma ettevĂ”tte suutlikkuse seisukohast asjakohasel hetkel vastuvĂ”etamatuid ohverdusi, saab jĂ€reldada, et nimetatud lennuettevĂ”tja on rakendanud kĂ”iki enda kĂ€sutuses olevaid meetmeid, kui ta muutis asjaomase reisija teekonda, suunates reisija tema enda poolt teostatud jĂ€rgmisele lennule (p 60).
49.Eeltoodud Euroopa Kohtu kohtulahendi valguses ei ole pĂ”hjendatud mĂ”ista vedajalt reisijate kasuks hĂŒvitist, kui vedaja on teinud endast kĂ”ik mĂ”istlikult vĂ”imaliku, et vĂ€ltida lennu tĂŒhistamist vĂ”i pikaajalist hilinemist reisija lĂ”ppsihtkohta. Kostja ei saanud erakorralistest asjaoludest tingituna vĂ€ltida reisijate hilinemist lĂ”ppsihtkohta Tallinna 1 12
tunni ja 28 minuti osas. See tĂ€hendab, et kohtul tuleb hinnata ĂŒlejÀÀnud 10 tunni ja 12 minuti osas, kas kostja vĂ”ttis tarvitusele meetmed, et reisijate ebamugavusi vĂ€hendada ning hilinemist vĂ€hendada. Kohtu hinnangul vĂ”ib Euroopa Kohtu praktika kohaselt olla hĂŒvitise vĂ€lja maksmata jĂ€tmiseks asjaolu, kui vedaja teeb endast kĂ”ik mĂ”istlikult vĂ”imaliku, et reisijate hilinemist lĂ”ppsihtkohta vĂ€hendada vĂ”i vĂ€ltida, isegi kui reisijad hilinevad kokkuvĂ”ttes lĂ”ppsihtkohta 3 tundi vĂ”i rohkem.
50.Hageja on 12.05.2025 seisukohas esile toonud ja Flightera.net vÀljavÔtetega tÔendanud, et 21.06.2024 vÀljus Riiast Helsingisse lend kohaliku aja jÀrgi kell 22.35 ning 22.06.2024 lend Helsingist Tallinna kohaliku aja jÀrgi kell 00.20. Helsingi-Tallinn lend oleks lÔppsihtkohta Tallinna jÔudnud kohaliku aja jÀrgi kell 00.40. Samuti on hageja antud seisukohas esile toonud ja Flightera.net vÀljavÔtetega tÔendanud, et Riiast oli vÔimalik Helsingisse jÔuda ka 22.06.2024 lennuga kell 01.00 ning Helsingist Tallinna lennata 22.06.2024 kell 06.05. Lend oleks Helsingist Tallinna jÔudnud kell 06.24 (dtl 119-120).
51.Kostja tĂ”i 30.05.2025 seisukohas esile, et lennuettevĂ”tjad saavad reisijaid ĂŒmber broneerida ainult nendele lendudele, mille puhul eksisteerivad lennuettevĂ”tjate vahel koodijagamise- vĂ”i interline kokkulepped. Ămberbroneerimine vĂ€ljapoole neid kokkuleppeid oleks: (i) logistiliselt teostamatu, kuna puudub juurdepÀÀs teiste lennuettevĂ”tjate broneerimissĂŒsteemidele, ning (ii) Ă”iguslikult ebakindel, sest puudub lepinguline alus pileti ja kulude katmiseks. Kostjal puuduvad Finnair-iga koodijagamisevĂ”i interline kokkulepe, mistĂ”ttu ei saanud ta reisijatele Finnair reise pakkuda. Lisaks polnud teada, kas oli vabu kohti.
52.Kohus leiab, et kostja ei vĂ”tnud kasutusele kĂ”iki tema kĂ€sutuses olevaid meetmeid, vĂ€ltimaks reisijate pikaajalist hilinemist lĂ”ppsihtkohta sellisel viisil, nagu Euroopa Kohtu praktika eeldab. Kohtu hinnangul ei ole kostja tĂ”endanud, et esinesid objektiivsed asjaolud, mistĂ”ttu ei saanud kostja broneerida reisijatele reisi hageja poolt vĂ€lja toodud Finnair reisil. Kostja ei ole tĂ”endanud, et isegi kui ettevĂ”tete vahel puuduvad koodijagamise- vĂ”i interline kokkulepped, on vĂ€listatud muul viisil Finnair lennule reisijatele koha tagamine. Kostja ei ole tĂ”endanud, et ta oleks uurinud vĂ”i mingil moel teinud jĂ”upingutusi selle nimel, et teada saada, kas Finnair lendudel oli vabasid kohtasid. Kostja ei ole esile toonud ja tĂ”endanud, miks ei saa siiski lendu broneerida teise ettevĂ”tte lennule muul moel, kui neil ei ole koodijagamise- vĂ”i interline kokkuleppeid. Tallinna Ringkonnakohus on 23.04.2025 otsuses tsiviilasjas 2-23-12908 leidnud (p 32), et asjaolu, et kostja broneerimissĂŒsteemid ei ole integreeritud teiste lennuettevĂ”tjate sĂŒsteemidega, ei saa olla vabanduseks mitte pakkuda teiste lennuettevĂ”tjate lende olukorras, kus tema enda jĂ€rgmine lend ei toimu selgelt mĂ”istliku aja jooksul pĂ€rast tĂŒhistatud lendu. Kostja ei ole tĂ”endanud, et niisugune teekonna muutmine oleks temalt ettevĂ”tte suutlikkuse seisukohalt ja asjakohasel hetkel nĂ”udnud vastuvĂ”etamatuid ohverdusi. Kostja tĂ”i esile, et Finnaair lennule piletite broneerimine oli Ă”iguslikult ebakindel, sest puudub lepinguline alus pileti ja kulude katmiseks, kuid kostja ei ole esile toonud ja tĂ”endanud, milliseid mĂ€rkimisvÀÀrseid ja ebaproportsionaalseid kulutusi oleks ta reisijatele sellise lennu tagamisega kandnud. Euroopa Kohtu kohtuasjas C-11/11 nentis kohus, et igal juhul tuleneb kohtupraktikast, et tarbijate, sealhulgas niisiis ka lennureisijate kaitsmise eesmĂ€rgi olulisus vĂ”ib Ă”igustada isegi arvestatavate negatiivsete majanduslike tagajĂ€rgede tekkimist osadele ettevĂ”tjatele (p 46).
53.Kohtu hinnangul ei ole pĂ”hjendatud kostja seisukoht, et reisijad I. M., V. A., A. A. ja A. M. on hĂŒvitise saamise nĂ”udest loobunud, kuna palusid kostjalt hilisemat asenduslendu. 13
Kohus leiab, et reisijate poolt hilisema asenduslennu palumine ei tee olematuks olukorda, et reisijad ei jÔudnud lÔppsihtkohta ettenÀhtud ajal. Hilisema lennu palumine ei tÀhenda seda, et neil ei tekkinud ebamugavust sellest, et nad saabusid lÔppsihtkohta mÀrkimisvÀÀrselt hiljem.
54.Lisaks mĂ€rgib kohus kostja vastuses hagile esile toodud keeleversioonide erinevuse osas jĂ€rgmist. Kohus nĂ”ustub kostjaga, et mÀÀruse sĂ€tete tĂ”lgendamisel ei ole pĂ”hjendatud lĂ€htuda ĂŒksnes ĂŒhes keeleversioonis kasutatud sĂ”nastusest ning mÀÀruses sĂ€testatu arusaamiseks ja seadusandja tahte tĂ”lgendamiseks tuleks lĂ€htuda mÀÀruse erinevatest keeleversioonidest. Samas, isegi kui lĂ€htuda kĂ€esoleval juhul sellest, et ĂŒhenduse seadusandja soov oli artikkel 5 lg-s 3 kasutada sĂ”na âvajalikud meetmedâ asemel âmĂ”istlikud meetmedâ, ei muuda see asjaolu, et vedajal on kohustus pakkuda alternatiivseid lahendusi reisijatele ning vĂ€hendada vĂ”i vĂ€ltida hilinemist lĂ”ppsihtkohta. Kohtu hinnangul ei oma praegusel juhul mÀÀruse konkreetne keelekasutus sedavĂ”rd suures osas kaalu, et kostja oleks hĂŒvitise maksmisest ĂŒhe vĂ”i teise sĂ”nakasutuse korral vabastatud. Kohus lĂ€htub esitatud tĂ”enditest ning hindas eelkĂ”ige seda, kas kostja oleks saanud tarvitusele vĂ”tta hilinemise vĂ€ltimiseks vĂ”i vĂ€hendamiseks tĂ€iendavaid meetmeid ning milliseid.
55.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja ei ole tĂ”endanud, et ta oleks vĂ”tnud kĂ”ik vajalikud meetmed mÀÀruse artikkel 5 lg 3 tĂ€henduses, et vabaneda mÀÀruse artikkel 7 ette nĂ€htud hĂŒvitise maksmise kohustusest. Reisijatel on hĂŒvitise saamise Ă”igus vastavalt eeltoodud artiklile.
56.MÀÀruse artikkel 7 lg 1 p b kohaselt saavad reisijad hĂŒvitist kuni 400 euro ulatuses kĂ”ikide ĂŒle 1500 kilomeetrite pikkuste ĂŒhendusesiseste lendude ning kĂ”ikide muude 1500-3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul.
57.Hageja on hagis esile toonud, et lennu vahemaa Barcelona-Tallinn vahel on 2558 km. Kostja ei ole hageja vĂ€idet vaidlustanud. Kohus lĂ€htub antud vahemaast. Seega kuulub kĂ€esolevas asjas kohaldamisele mÀÀruse artikkel 7 lg 1 p b, mille kohaselt saavad reisijad hĂŒvitist 400 euro ulatuses kĂ”ikide ĂŒle 1500 km pikkuste ĂŒhendusesiseste lendude puhul. Hageja on omandanud 6 reisija nĂ”uded, st kokku 2400 euro suuruse nĂ”ude, mis tuleb rahuldada. Viivis
58.Hageja nĂ”uab kostjalt sissenĂ”utavaks muutunud viivist 57,99 eurot. Samuti nĂ”uab hageja kostjalt viivist pĂ”hisummalt 2400 eurolt VĂS § 113 lg 1 teises lauses sĂ€testatud mÀÀras alates 20.03.2025 (hagi esitamise jĂ€rgmisest pĂ€evast) kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ning kuni kohustuse kohase tĂ€itmiseni.
59.VĂS § 113 lg 1 kohaselt vĂ”ib vĂ”lausaldaja rahalise kohustuse tĂ€itmisega viivitamise korral nĂ”uda vĂ”lgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenĂ”utavaks muutumisest kuni kohase tĂ€itmiseni. Viivise mÀÀraks loetakse kĂ€esoleva seaduse §-s 94 sĂ€testatud intressimÀÀr, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nĂ€htud kĂ”rgem intressimÀÀr kui seadusjĂ€rgne viivisemÀÀr, loetakse viivise mÀÀraks lepinguga ettenĂ€htud intressimÀÀr. VĂS § 113 lg 2 sĂ€testab, et kui rahalise kohustuse tĂ€itmise aeg ei ole kindlaks mÀÀratud, muu hulgas kahju hĂŒvitamise vĂ”i alusetu rikastumise vĂ€ljaandmise vĂ”i taganemisest tuleneva vĂ€ljaandmise nĂ”ude puhul, arvestatakse vĂ”lgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil vĂ”lausaldaja teatas vĂ”lgnikule oma nĂ”udest vĂ”i esitas raha sissenĂ”udmiseks hagi vĂ”i maksekĂ€su kiirmenetluse avalduse.
14
60.Hageja nĂ”uab sissenĂ”utavaks muutunud viivist alates maksekĂ€su kiirmenetluse avalduse esitamisest 31.12.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 19.03.2025. Hageja pĂ”hinĂ”ue on 2400 eurot (6 reisijat x 400 eurot hĂŒvitis reisija kohta). Kohus kontrollis hageja viivisenĂ”uet perioodi 31.12.2024 kuni 19.03.2025 osas viivisekalkulaator.ee kaudu ning leiab, et hageja sissenĂ”utavaks muutunud viivise nĂ”ue on pĂ”hjendatud ja kuulub rahuldamisele vastavalt VĂS § 113 lg-le 2.
61.TsMS § 367 kohaselt vÔib viivisenÔude koos pÔhinÔudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenÔutavaks muutunud, vÀljamÔistmist kohtult mitte kindla summana, vaid tÀielikult vÔi osaliselt protsendina pÔhinÔudest kuni pÔhinÔude tÀitmiseni. EelkÔige vÔib viivist nÔuda selliselt, et kohus mÔistaks selle vÀlja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina pÔhinÔudest. Hageja palub kostjalt vÀlja mÔista ka viivis, mis ei olnud hagi esitamise seisuga veel sissenÔutavaks muutunud, kuni vÔlgnevuse tasumiseni.
62.Hageja nĂ”uab kostjalt viivist VĂS § 113 lg 1 teises lauses sĂ€testatud mÀÀras 20.03.2025 (hagi esitamise jĂ€rgnevast pĂ€evast) kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ning kuni kohustuse kohase tĂ€itmiseni. Kohus mĂ”istab kostjalt vĂ€lja viivisekalkulaator.ee arvutuse kohaselt viivise alates 20.03.2025 kuni kohtuotsuse tegemiseni, s.o 06.03.2026 eest 241,69 eurot (viivisekalkulaator.ee kohaselt oli perioodil 20.03.2025-30.06.2025 seadusjĂ€rgse viivise suuruseks 75,51 eurot ja perioodil 01.07.2025-06.03.2026 166,18 eurot) ning viivise kohtuotsuse tegemise jĂ€rgmisest pĂ€evast, s.o 07.03.2026 kuni kohtuotsuse tĂ€itmiseni VĂS § 113 lg 1 teises lauses sĂ€testatud mÀÀras. SissenĂ”udmiskulu
63.Hageja nĂ”uab kostjalt sissenĂ”udmiskulu 240 eurot. Kostja arvestab, et sissenĂ”udmiskulu ĂŒhe reisija kohta on 40 eurot. Hageja nĂ”uab sissenĂ”udmiskulu 6 reisija kohta.
64.VĂS § 1131 lg 1 kohaselt kui vĂ”lausaldaja vĂ”ib nĂ”uda viivist, vĂ”ib ta nĂ”uda vĂ”lgnikult vĂ”la sissenĂ”udmiskulude hĂŒvitamist summas 40 eurot.
65.Kohus leiab, et sissenĂ”udmiskulude nĂ”ue kokku summas 240 eurot on pĂ”hjendatud. KuivĂ”rd reisijaid oli 6, on Ă”igustatud nĂ”uda ĂŒhe reisija osas 40 eurot, s.o kokku 240 eurot (40 x 6).
66.Kostja on leidnud, et hagejal ei ole Ă”igust sissenĂ”udmiskulusid nĂ”uda, kuna ta ei ole enda nĂ”uet talle esitanud. Seoses kostja vastuvĂ€itega hageja sissenĂ”udmiskuludele selgitab kohus, et VĂS § 1131 lg 1 kohaselt juhul kui vĂ”lausaldaja vĂ”ib nĂ”uda viivist, vĂ”ib ta nĂ”uda vĂ”lgnikult vĂ”la sissenĂ”udmiskulude hĂŒvitamist summas 40 eurot. Fikseeritud nĂ”ude suuruse regulatsioon vĂ€hendab vĂ”lausaldaja tĂ”endamiskoormist, kuna kahju tekkimist ja selle ulatust ei pea tĂ”endama. VĂ”lausaldaja ei pea tĂ”endama, et kahju tekkis, st et ta tegelikult mingeid vĂ”la sissenĂ”udmisega seotud kulusid kandis. LĂ”ike 1 kohaselt on vĂ”lausaldajal Ă”igus nĂ”uda sissenĂ”udmiskulude hĂŒvitamist 40 euro ulatuses alati, kui tal on Ă”igus nĂ”uda viivist. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja sissenĂ”udmiskulude nĂ”ude 240 euro ulatuses. Menetluskulud
67.TsMS § 173 lg 1 kohaselt mÀrgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
68.Hagimenetluses jaotatakse menetluskulud ĂŒldjuhul TsMS § 162 lg 1 jĂ€rgi, st hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohtuotsus tehti kostja kahjuks, jÀÀvad maakohtus kantud poolte menetluskulud kostja kanda. 15
69.TsMS § 174 lg 1 sÀtestab, et menetluskulude rahalise suuruse mÀÀrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja pÔhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 2 mÀÀrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses vÔi menetlust lÔpetavas mÀÀruses, kui menetluskulude kindlaksmÀÀramine ei takista kohtuotsuse vÔi menetlust lÔpetava mÀÀruse tegemist. KooskÔlas TsMS § 174 lg-ga 4 mÀÀrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pÀrast kohtuotsuse jÔustumist TsMS § 177 lg-s 2 sÀtestatud korras.
70.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada ĂŒksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks mÀÀrati. /allkirjastatud digitaalselt/
Anu Saaliste Kohtunik
16
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒĂŒmitud. Andmed on informatiivsed.