Pankrotiõigus

B OÜ (end. O OÜ (rk XXX)

2 890,58

11,11

A OÜ (rk XXX)

12 788,07

5,68

XXX viitenr. 25000962

AS XXX XXX

XXX, AS XXX

XXX XXX AS

XXX AS XXX

XXX, XXX AS, viitenr: 68912000087573305

XXX, AS XXX,

viitenr: 715607866

Nõuete puhul ei ole tegemist solidaarkohustustega või tingimuslikust tehingust või kõrvaltingimusega haldusaktist tulenevate nõuetega. Võlgnik ei esitanud nõuetele vastuväiteid.

Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega ning PankrS § 158 lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. PankrS § 158 lg 4 järgi märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. A.-E. U. haldur on koostanud ning esitanud aruande kohtule, kuna võlgniku pankrotivarast ei jätku masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, mistõttu palub haldur pankrotimenetluse lõpetada raugemisega. Haldur on esitanud järgneva aruande: Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta:

A.-E. U.

omab pankades järgmisi arvelduskontosid: 1) AS XXX konto nr XXX (pankrotivara konto). Konto algjääk pankroti väljakuulutamise aja seisuga 17.05.2024 oli 0,00 eurot. Konto lõppjääk 20.02.2026 seisuga on 686,76 eurot. Kontole on kogunenud pankrotivara; 2) XXX AS konto nr XXX. Konto algjääk 17.05.2024 oli 428,18 eurot. Konto lõppjääk 20.02.2026 seisuga on 55,88 eurot. Kokkuleppel halduriga võlgnik sai kontot kasutada igapäevaste arvelduste tegemiseks, mistõttu selle konto jääk 05.03.2026 seisuga ei ole lõpparuandes pankrotivara koosseisus kajastatud. Nähtuvalt Maksu- ja Tolliameti vastusest 06.01.2026 nr 7.1-4/000152-1 pankrotihalduri järelepärimisele sai A.-E. U. maksustatavat tulu järgmiselt: XXX AS-ilt 2024. aasta mais muu väljamaksena brutosummas 0,03 eurot, millest tulumaks 0,01 eurot; L OY-lt 2024. aasta novembris muu väljamaksena brutosummas 300,00 eurot, millest tulumaks 60,00 eurot; R AS-ilt 2024. aasta septembris töötasu brutosummas 798,01 eurot, millest tulumaks 141,85 eurot ja töötuskindlustusmakse 12,77 eurot ning muu väljamaksena 109,52 eurot; R AS-ilt 2024. aasta oktoobris töötasu brutosummas 970,00 eurot, millest tulumaks 154,99 eurot ja töötuskindlustusmakse 15,52 eurot; R AS-ilt 2024. aasta novembris töötasu brutosummas 592,17 eurot, millest tulumaks 73,19 eurot ja töötuskindlustusmakse 9,47 eurot. Alates 07.11.2025 nähtuvad võlgnikule väljamaksed selgitusega „Töötasu“ M AS-ilt (reg.kood XXX). Netotöötasuna on laekunud kontole 788,51 eurot. Haldur esitas 03.02.2025 A.-E. U. eest füüsilise isiku tuludeklaratsiooni 2024.a enammakstud tulumaksu tagastamiseks, mille tulemusena laekus võlgniku pankrotivarasse 06.02.2026 enammakstud tulumaks 107,38 eurot, millest pankrotivarasse jäi summa 59,64 eurot. Haldur esitas 16.02.2026 A.-E. U. eest füüsilise isiku tuludeklaratsiooni 2025.a enammakstud tulumaksu tagastamiseks summas 557,34 eurot. Käesoleva pankrotimenetluse raugemise aruande esitamise ajaks ei ole Maksu- ja Tolliamet otsust enammakstud tulumaksu tagastamise osas tehtud. Seega ei ole selge, millises summas tagastatav tulumaksusumma võlgniku pankrotivara kontole laekub. Riiklike toetuste ja elatise kohta on märgitud, et igakuiselt laekub võlgnikule lastetoetus SKAlt 80,00 eurot, Rakvere Linnavalitsuselt toimetulekutoetus ja/või ühekordne toetus summades 40,00 kuni 120,00 eurot kuus. Samuti on võlgnikule laekumise Töötukassalt tööalase XXX summas 2,40 eurot kuni 21,60 eurot kuus. Tegemist on laekumistega, millele TMS § 131 ja § 132 alusel sissenõuet pöörata ei saa. Võlgniku enda panuseid pankrotivarasse panustada vabatahtlike ülekannetega ei ole. A.-E. U. pankrotimenetluses ei tuvastanud haldur muud vara, mida haldur oleks saanud müüa. Samuti

ei tuvastanud haldur vara tagasivõitmise ega vara tagasinõudmise võimalusi. Eeltoodud andmete analüüsi tulemusena on A.-E. U. pankrotivaras 20.02.2026 seisuga vara kokku 686,76 eurot. Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta: Vara välistamise taotlusi ja sellest tulenevad nõuded esitatud ei ole. Võlgnikule pankrotimenetluses elatist makstud ei ole. Massikohustused A.-E. U. pankrotimenetluses puuduvad. Pankrotivara kontole on halduri tegevuse tulemusena perioodil 17.05.2024 kuni 20.02.2026 laekunud 686,76 eurot, millest 591,70 eurot kuulub tasumisele usaldusisiku tasuna vastavalt Viru Maakohtu 17.05.2024 määrusele tsiviilasjas nr 2-24-5367. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: A.-E. U. pankrotivarast ei jätku väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlausaldajatele jaotise alusel väljamakseid tehtud ei ole. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta: A.-E. U. pankrotimenetluses pandieset ei olnud. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistele isikutelt saadaoleva vara kohta: A.-E. U. pankrotimenetluses müüdavat pankrotivara ei ole ja teistelt isikutelt saadaolevat vara haldurile teadaolevalt ei ole. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel: A.-E. U. pankrotimenetluses likviidset vara ei olnud, mida haldur oleks saanud valitseda ja müüa. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: I ja III järgu nõudeid ei esitatud. II järgu nõuded, mille ulatuses võlausaldaja raha ei ole saanud: Võlausaldaja nimi, isiku- või registrikood

AS P (rk XXX) B AS (rk XXX) E OÜ AS (rk XXX) OÜ G (rk XXX) N OÜ (rk XXX) B OÜ (end. O OÜ (rk XXX) A OÜ (rk XXX)

Tunnustatud nõue

(EUR)

3115,28 269,47 1501,30 2746,48 1403,30 2890,58 12788,07

Saamata nõue

(EUR)

3115,28 269,47 1501,30 2746,48 1403,30 2890,58 12788,07

Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada: A.-E. U. pankrotimenetluses hagisid esitatud ei ole ja haldur esitada ei kavatse. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused: Kohtukulusid käesolevas menetluses ei ole. PankrS § 162 lg 3 järgi peab pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. A.-E. U. pankrotimenetluses on haldur tuvastanud, et maksejõuetuse põhjuseks oli vastutustundetu käitumine kohustuste tekitamisel ja võtmisel, arvestamata enda reaalset sissetulekut ja

võimalustega tekkivaid kohustusi tagasi maksta. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. PankrS § 158 lg 5 järgi kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemise tõttu enne käesoleva seaduse § 86 sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja vande võtmine on võimalik. Võlgnik andis vande 04.06.2024. PankrS § 158 lg 6 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Käesolevaks hetkeks ei ole võlausaldajad avaldanud kohtule valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulusid. Eeltoodu alusel kuulub pankrotihalduri lõpetamisele seoses raugemisega.

taotlus

rahuldamisele

ja pankrotimenetlus

PankrS § 168 kohaselt, ulatuses milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Halduri tasu PankrS § 65 kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Haldur taotleb tasu määramist summas 2 741,95 eurot (sh käibemaks). Haldur on kohtule teatanud, et kogumis on ta teinud tööd 15,25 tundi, tunnitasuga 179,80 eurot (sh käibemaks). Haldur palub tasu osaliselt (summas 95,06 eurot) mõista pankrotivara arvelt ning osaliselt anda võlgnikule menetlusabi. Haldur palub tasu välja mõista büroole, mille kaudu ta tegutseb. Kohus leiab, et halduri tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahu ja halduri kutseoskustega ning seaduses sätestatuga. PankrS § 150 lg 4 alusel pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kuna antud menetluses piisav pankrotivara puudub, taotleb pankrotihaldur osaliselt tasu hüvitamist riigi vahenditest. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Kohus selgitab ka, et PankrS § 23 lg 51 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 01.02.2021 Justiitsministri määrusega nr 2 on kehtestatud „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“. Nimetatud määruse § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33.00 eurot poole tunni kohta.

Kohus leiab, et menetlusabi taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Võlgnikul puuduvad piisavad vahendid menetluskulude kandmiseks. Kohus avaldas 23.02.2026 üleskutse väljaandes Ametlikud Teadaanded menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Kohus mõistab seega välja halduri tasu osaliselt (summas 95,06 eurot) pankrotivara arvelt ning annab TsMS § 183 lg 2 ja PankrS § 23 lg 5 1 piirmäärasid arvestades võlgnikule menetlusabi summas 1 098,64 eurot (sh käibemaks), kohustuseta hüvitada kulud riigituludesse. Nimetatud summa ulatuses tuleb võlgnik vabastada pankrotihalduri tasu ja kulude kandmisest ning hüvitada see haldurile riigi arvelt. Ülejäänud ulatuses halduri tasu, s.o summas 1 548,25 eurot, kuulub väljamõistmisele võlgnikult. Kohustustest vabastamise menetlus Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 1 ja 2 sätestab, et käesolevat seadust kohaldatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist esitatud maksejõuetusavalduste alusel algatatud menetlustele. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohus algatas 17.05.2024 pankrotimäärusega ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Kuna kohustustest vabastamise menetlus oli algatatud 17.05.2024, tuleb menetlusega jätkata. Haldur on avaldanud, et ei soovi jätkata pärast pankrotimenetluse lõppemist usaldusisikuna võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Nõusoleku usaldusisikuks nimetamiseks on andnud võlanõustaja S. S. (IK XXX, MTÜ Vabane Võlgadest). Kohus leiab, et võlgniku usaldusisikuks tuleb seega nimetada S. S.. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda FiMS § 47 sätestatust: (1) Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. (2) Võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (3) Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. (5) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu laekumisest viivitamata teada andma. (6) Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9). Kohus hoiatab ka, et FiMS § 49 lg 5 ja 8 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 7 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab FiMS § 46. Muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.