Kohus Kohtunik Kohtujurist Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja esindajad
Viru Maakohus Angelina Abol Signe Vool 2. märts 2026, Rakvere 2-25-22761 OÜ Mäurasaare-Määranõmme Põllumajandussaadused hagi FIE Eero Heidmets vastu võlgnevuse nõudes hagiavalduse läbi vaatamata jätmine, kirjalikus menetluses Hageja: OÜ Põllumajandussaadused esindaja Kuldar Kirt
(RK
Mäurasaare-Määranõmme 10828651), lepinguline
Kostja: FIE Eero Heidmets (RK 11757427)
Põllumajandussaadused
menetluskulude
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv.
Riigikohus on samuti selgitanud, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on selle sättega kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti ning lõike 4 kohaldamine eeldab seega erandlike asjaolude olemasolu (vt nt RKTKm 28.09.2011 3-2-1-63-11, p 14). Lõike 4 kohaldamiseks ei piisa üldisest märkusest, et pooltel oli võimalik küsimus lahendada kohtuvälises korras, milleks mõlemad pooled pidid näitama head tahet (vt RKTKm 26.01.2011 3-2-1-142-10, p 10). Kohus antud juhul ei nõustu kostjaga, et menetluskulud oleks esitatud asjaoludel põhjendatud jätta poolte endi kanda. Hagiavaldusest nähtub, et hageja on tema nõude aluseks oleva arve nr 23001 summas 10 562.48 eurot kostjale esitanud juba 16.02.2023, tasumistingimusega 7 päeva. Hagiavalduse esitamise hetkeks oli kostjal tasutud 8900 eurot (viimane makse 07.09.2023), seega oli kostja teadlik võlgnevusest, täites selle osaliselt. Hageja kinnitusel püüdis ta probleemi lahendada kohtuväliselt, kuid tulutult. Kohtule esitatud kirjavahetuse (esitatud 09.02.2026 vastuse juures) põhjal on hageja juba perioodil 17.05.-02.08.2023 korduvalt nõudnud kostjalt võlgnevuse tasumist koos hoiatusega, et pöördub vastasel korral kohtusse. Eeltoodu põhjal kohus leiab, et kostja etteheide hagejale, et viimane ei ole talle enne kohtusse pöördumist esitanud järjekordset meeldetuletust või kohtuvälise lahenduse ettepanekut, on põhjendamatu. Hageja on kostjale varasemalt andnud korduvalt võimalusi võlgnevuse tasumiseks, kostja ei saa eeldada, et hageja vahetult enne hagiga tegelikult kohtusse pöördumist seda taaskord teeks. Eelnevat arvestades ei kuulu kohtu hinnangul kohaldamisele ka eelviidatud TsMS § 168 lg 6, s.o isegi kui kostja poolt võlgnevuse tasumist saaks käsitleda hagi õigeksvõtuna TsMS § 404 lg 1 tähenduses (antud asjas kostja seda sõnaselgelt teinud ei ole). Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks jätta hageja menetluskulud kostja kanda TsMS § 168 lg 5 alusel. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda TsMS § 168 lg 4 alusel.
Hageja lepinguline esindaja esitatud kuluarvestuse kohaselt osutas esindaja hagejale järgmiseid õigusabiteenuseid (kokkuvõtlikult): 1) 23.12.2025 – materjalide analüüs, hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine – 4 tundi; 2) 11.-12.01.2026 – kohtu kirjaga tutvumine ja kohtule kirja koostamine – 0,40 tundi; 3) 14.01.2026 – kohtumäärusega tutvumine – 0,20 tundi; 4) 27.01.2026 – seisukoha koostamine – 0,25 tundi; 5) 30.01.2026 – kostja vastuse ja kohtu kirjaga tutvumine – 0,40 tundi; 6) 09.02.2026 – seisukoha koostamine – 0,50 tundi; 7) 18.02.2026 – kohtu kirjaga tutvumine ja vastamine – 0,60 tundi. Ajakulu kokku 6,35 tundi (6 tundi 21 minutit). Kohus, tutvudes toimikumaterjalidega, leiab, et menetluskulude nimekirjas väljatoodud õigusabiteenuste ajakulu on põhjendatud osaliselt. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul tegemist keskmisest oluliselt keerulisema või mahukama tsiviilasjaga. Kohus selgitab, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Kohus leiab, et 11.-12.01.2026 toimingutega (puuduse kõrvaldamine, tasuda riigilõiv) seotud kulusid ei ole põhjendatud jätta kostja kanda, kuivõrd need olid tingitud hageja enda tegevusest. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Tunnitasu põhjendatuse osas kohus selgitab, et kohtupraktikas on juristi õigusteenuse keskmiseks tunnitasuks olnud 80 eurot (tasud jäävad vahemikku 60-100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu on antud juhul nii asja mahtu ja keerukust ning esindaja kvalifikatsiooni arvestades 100 eurot käibemaksuta. Eeltoodust tulenevalt peab kohus hageja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 595 eurot (5,95 tundi * 100 eurot/h), millele lisandub käibemaks 142.80 eurot, kokku 737.80 eurot. Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks 1122.80 eurot (385 + 737.80), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotluse alusel ja TsMS § 177 lg 4 kohaselt tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskuludelt kogusummas 1122.80 eurot viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik 02.03.2026 kohtumäärus 2-25-22761 jõustus 25.04.2026 maakohtu 27.03.2026 kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.