2-25-19359/3 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

9.Kohtuotsus on tehtud lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 kohaselt ja koostatud kooskõlas TsMS § 405 lg 1 p.9 ja § 444 lg 3 ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Edasikaebamise kord Vastavalt TsMS § 420 lg 1 ei saa kostja tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kooskõlas TsMS § 415 lg 1 võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt, tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõivu saab tasuda selleks ette nähtud Rahandusministeeriumi kontole1 ja selgituseks lisada tsiviilasja number, nimi. Hageja võib TsMS § 420 lg 1, § 630 lg 3 ja § 632 lg 1 tulenevalt esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtu selgitused Kooskõlas TsMS § 405 lg 1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2) või teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 405 lg

2-25-19359 1 p. 9). Tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Eeltoodust tulenevalt teeb kohus otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Hageja esitas 14.11.2025 Viru Maakohtule hagi G S vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks hageja allasutuse Rakvere Linna Lasteaed xxxx ja G S vahel 01.09.2018 ARNOsüsteemis sõlmitud lasteaiakoha leping. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 582,16 eurot, viivised 237,36 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ning viivised põhinõudelt (582,16 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 15.11.2025 kuni põhinõude kohase täitmiseni, kuid mitte suuremas summas kui põhinõue. Kohus võttis hagi 02.12.2025 määrusega menetlusse ning andis kostjale tähtaja hagile vastamiseks 20 kalendripäeva. Kostjale toimetati hagi materjalid kätte kordniku poolt 02.02.2026 ja seega oli hagile vastamise tähtaeg 23.02.2026. Kostja kohtu poolt määratud tähtaja jooksul ehk hiljemalt 23.02.2026 vastust hagile ei esitanud. Kostjale on menetlusse võtmise määruse p. 7 selgitatud, et hagile tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 1, lg 2 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses nimetatud faktilised asjaolud on tõendatud või mitte. Eeldades faktiliste väidete omaksvõttu kostja poolt on hagi õiguslikult põhjendatud VÕS § 76 lg 1,3, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p.1, 6 ja § 1132 lg 2 p.2 alusel. Eeltoodust juhindudes rahuldab kohus tagaseljaotsusega. Kohus on tuvastanud hageja ja kostja vahelise õigussuhte, kui ka selle rikkumise kostja poolt. Kohus leiab, et nõutud põhivõlgnevus on muutunud sissenõutavaks ja seega kohus rahuldab hagi põhinõude summas 582,16 euro ulatuses. Kohus leiab, et sissenõutavaks muutunud viivis on põhjendatud seadusjärgses määras põhinõudelt ning see on 237, 36 eurot. Seega rahuldab kohus ka sissenõutavaks muutunud kõrvalnõude. Lisaks on hageja esitanud VÕS § 113 2 lg 2 p 2 alusel sissenõudmiskulu hüvitamise nõude summas 40 eurot, mis on käsitletav kui kahju hüvitamise nõue. Kohus rahuldab hageja sissenõudmiskulu hüvitamise nõude summas 40 eurot. Kooskõlas TsMS § 367 rahuldab kohus ka hageja taotluse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmiseks, kuid piirab selle 344,80 euroga (põhivõlg 582,16 miinus juba sissenõutavaks muutunud viivis 237,36 eurot), et käesoleva otsusega väljamõistetava viivise summa kokku ei ületaks põhivõlga. Seda seetõttu, et kohtupraktika kohaselt peab hageja tõendama võla tasumisega viivitamisega temale põhjustatud kahju suurust juhul kui viivisenõue ületab põhivõlga (Riigikohtu 14.06.2005 otsus asjas 3-2-1-66-05, p 19). Hageja seda tõendanud ei ole. TsMS § 162 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulud kostja kanda. Hagimenetluse kulud kannab pool kelle kahjuks otsus tehti. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõiv 245 eurot. Lisaks on kandnud hageja lepingulise esindaja õigusteenuse osutamisest kulusid summas 360 eurot, mis seisneb dokumentidega tutvumises, hagejaga konsultatsioonis 1 h ja hagiavalduse koostamises 2 h näol. Hagejale on osutatud õigusteenust 1 h hinnaga 120 eurot, millele ei lisandu käibemaksu. Kohus 3