S.B hagi Varuosaabi OÜ vastu sõiduki valduse ja kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 30.09.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
S.B apellatsioonkaebus
Asja hind ringkonnakohtus
12 000 €
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) S.B (isikukood XXX) Kostja (vastustaja) Varuosaabi OÜ (registrikood 14114055), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Keba
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
I.
RINGKONNAKOHTU OTSUSE RESOLUTSIOON
I.1. Rahuldada osaliselt hageja 02.02.2026 taotlused ja võtta tsiviilasja toimikusse nimetatud kuupäeva seisukoha lisad nr 1–8. Lisa nr 9 vastuvõtmise taotlus jätta rahuldamata ja tagastada see hagejale elektrooniliselt. I.2. Jätta rahuldamata kostja 09.02.2026 menetlusdokumendi lisa vastuvõtmiseks.
taotlus
sama
kuupäeva
I.3. Mitte menetleda hageja 10.02.2026 taotlusi täiendavate dokumentaalsete tõendite vastuvõtmiseks ja tagastada need tõendid hagejale elektrooniliselt. I.4. Rahuldada hageja 11.02.2026 tähtaja pikendamise taotlus, v.a osas, mis puudutab p-s I.3 viidatud tõendeid. I.5. Tühistada Harju Maakohtu 30.09.2024 otsus osas, milles hagi jäi rahuldamata 4200 € saamiseks. Teha tühistatud osas uus otsus, milles hageja nõue nimetatud summas rahuldada. Tühistada sama otsus osas, milles kostja menetluskulud jäid hageja kanda ja määrati kindlaks rahaliselt, ning jätta see kulu kostja kanda ja rahaliselt kindlaks määramata. Ülejäänud osas jätta sama otsus muutmata. I.6. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. I.7. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta kummagi poole enda kanda ning rahaliselt kindlaks määramata. II.
II.1. Rahuldada hagi osaliselt. II.2. Kohustada kostjat Varuosaabi OÜ-d andma sõiduki Audi Q7 (registreerimisnumber XXXXXX, VIN kood XXXXXXXXXXXXXXXX) otsene valdus üle hagejale S.B-le. Selles osas on otsus jõustunud. II.3. Mõista kostjalt Varuosaabi OÜ-lt hageja S.B kasuks välja 4200 €. II.4. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kummagi poole enda kanda ning rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale (v.a resolutsiooni p-d I.1–I.4 ja II.2) võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.S.B (hageja) esitas 24.05.2023 Harju Maakohtule hagi Varuosaabi OÜ (kostja) vastu talle kuuluva auto valduse ja 12 000 € nõudes. Hageja põhjendas oma nõudeid järgmiselt: -
-
hageja on Audi Q7 (XXXXXX, VIN XXXXXXXXXXXXX, edaspidi: auto) omanik; hageja ostis kostjalt autole mootori koos garantiiga; mootor paigaldati autole Mäealuse Autobox OÜ-s; pärast paigaldust ilmnesid rikked (salong ei soojenenud); kostja viis sõiduki mootori garantiiremondiks oma töökotta, teostas töid ja nõudis ca 2000 € tasumist, keeldudes auto tagastamisest enne maksmist, aga tegelikult oli see garantiitöö ja kostja ka ei teatanud hagejale, et kontroll või tööd võivad olla tasulised; hageja tasus üksnes mittegarantiiliste väiksemate tööde eest 46,80 €, aga muud tasumiskohustust tal pole; hageja nõuab auto valduse tagastamist, väites, et kostja hoiab sõidukit õigusvastaselt kinni (kostjal kinnipidamisõigus puudub, sest tegemist on garantiitöödega); hageja nõuab kahjuhüvitist 12 000 € asendusauto kasutamise eest (Toyota Land Cruiser, 444WIN, mille kasutamiseks hageja sõlmis üürilepingu Cga): o 01.07.2021–31.12.2021 (6 kuud) üür 500 €/kuus; o 01.01.2022–31.03.2023 (15 kuud) üür 600 €/kuus.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja müüdud mootor oli töökorras ja kostja ei teinud garantiitöid, mistõttu on tal õigus töövõtutasu (2067,60 €) maksmiseni auto kinni pidada. Kahjunõue ei ole põhjendatud, sest tegelikult hageja asendusautot ei üürinud, mh ei olnud hagejal piisavalt raha tema esile toodud ulatuses üüri maksta. Hageja nõue ei vasta autoga samaväärse tavalisele kasutustasule, mis saaks olla maksimaalselt 200 € kuus. Kostja oli nõus kompromissi korras auto tagastama, aga hüvitist ei olnud nõus maksma. 2 (7)
MAAKOHTU OTSUS
3.Maakohus rahuldas hagi 30.09.2024 otsusega (vaidlustatud otsus) osaliselt, kohustades kostjat tagastama auto hagejale, aga rahaline nõue jäi rahuldamata. Menetluskulud jäid TsMS § 163 lg 2 alusel hageja kanda ja maakohus määras kindlaks kulud rahaliselt.
3.1.Auto valduse saamise nõude (vindikatsiooninõude) rahuldas kohus AÕS § 80 lg-te 1 ja 2 alusel. Pooled ei vaidle, et hageja on auto omanik ja auto on kostja valduses. Küsimus on selles, kas kostja valdus põhineb õiguslikul alusel ehk töövõtja pandiõigusel. Kostja ei tõendanud töövõtulepingu sõlmimist, mistõttu ei ole tal ka auto kinnipidamise õigust.
3.2.Kahjunõude õiguslik alus on VÕS § 1043 koos § 1045 lg 1 p-ga 5. Selle rahuldamise eeldus kahju olemasolu, mida hageja ei tõendanud. Hageja esitas asendusauto üürilepingud (alates 01.07.2021 algul 500 €/kuus, hiljem 600 €/kuus) ja väitis 12 000 € väljamakseid sularahas Cle. Samas on hageja kirjavahetuses kostjaga väitnud üüriks 450 €/kuus, mis muudab hageja väited ebausutavaks. Kohus tugines analoogia korras laenulepingute praktikast tulenevale rahatuse põhimõttele (RKTKo 05.12.2012, 3-2-1-145-12, p 12). Hagejal ei olnud raha nii suure üürikulu kandmiseks. Maksudeklaratsioonidest nähtus hageja netosissetulek (2021: 2175 €/kuus; 2022: 2554 €/kuus; 2023: 1227 €/kuus), mis koos muude kohustustega tegi regulaarse 500–600 € suuruse sularahakulu eluliselt küsitavaks. Lisaks C ei deklareerinud vastavat üüritulu. Kostja esitatud ortofotodelt ja videotelt nähtub, et väidetav asendusauto paiknes C aadressil. Hageja kolleegide kirjalikud kinnitused ei tõendanud üürimaksete tegemist. Kokkuvõttes on 01.07.2021 kuupäevaga üürilepingu dokument ebausaldusväärne ja jäi asja lahendamisel arvestamata (TsMS § 238 lg 5).
POOLTE SEISUKOHAD
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse rahalise nõude rahuldamata jätmise osas tühistada. Esimese võimalusena soovib hageja asja tühistatud osas maakohtule (teises kooseisus) uueks läbivaatamiseks saatmist, teise võimalusena nõude rahuldamist. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda.
4.1.Esiteks jäi tuvastamata asendusauto tegelik kasutamine, sh jättis maakohus üle kuulatama hageja tunnistajad. Ühtlasi jättis maakohus tähelepanuta isikute kirjalikud kinnitused nii üürilepingu sõlmimise kui ka asendusauto tegeliku kasutamise kohta. Tunnistajate ringkonnakohtus ülekuulamist hageja ei taotlenud. Hageja esitas maakohtule mitmed fotod, kus on näha asendusauto kasutamine. Kaebuses selgitas hageja asendusauto parkimise jm asjaolusid.
4.2.Teiseks rikkus maakohus selgitamiskohustust ja vaidlustatud otsus on üllatav. Kohus ei selgitanud, milliseid asjaolusid võiks hageja tuua kohtu ette selleks, et hagiavaldus oleks rahuldatud. Kohus jättis selgitamata ka tõendamiskoormise.
4.3.Kolmandaks ei nõustu hageja menetluskulude jaotusega, sest see on äärmiselt ebaõiglane.
5.Kostja vaidles kaebusele vastu.
6.Pooled esitasid apellatsioonimenetluses täiendavaid tõendeid ja taotlusi järgmiselt: -
-
hageja esitas koos kaebusega ühe lisa ja fotod kaebuse tekstis, mis ringkonnakohus võttis toimikusse 16.01.2026 määrusega; hageja lisas 02.02.2026 seisukohale üheksa uut tõendit, millest esimesed kaheksa kajastavad erinevate sõidukite kasutustasusid ja viimane on asjatundja arvamus auto kahjustuste ja taaskasutusse võtmiseks vajalike kulutuste kohta; kostja esitas 09.02.2026 seisukoha lisana kirjavahetuse eelmises taandes viidatud asjatundja arvamuse koostajaga; 3 (7)
-
hageja esitas 10.02.2026 seisukoha lisana kolm uut dokumentaalset tõendit; hageja esitas 11.02.2026 tähtaja pikendamise taotluse, millele kostja vaidles vastu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja rahalise nõude 4200 € saamiseks ning jättis kostja menetluskulud hageja kanda ja määras need kindlaks rahaliselt (TsMS § 657 lg 1 p 2). Eelmises lauses nimetatud osas rahuldatakse hageja nõue ja maakohtu menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Ülejäänud osas jääb otsus muutmata. Kaebus rahuldatakse osaliselt ja sellega seotud kulud jäävad poolte endi kanda.
8.Juhindudes TsMS § 442 lg 5 ls-st 1 lahendab ringkonnakohus esmalt poolte seni veel lahendamata menetluslikud taotlused (kokkuvõtvalt eespool p 6).
8.1.Ringkonnakohus määras 16.01.2026 määrusega pooltele tähtajad seisukohtade ja taotluste esitamiseks (02.02.2026) ning neile vastamiseks (09.02.2026). Ringkonnakohus selgitas, et hageja peab mh esile tooma ja tõendama kaotatud kasutuseelise. Hageja proovis 02.02.2026 seisukoha lisadega nr 1–8 seda tõendada, mistõttu on need tõendid menetluslikult lubatavad ja tuleb vastu võtta. Seevastu lisaga nr 9 soovis hageja tõendada uusi ja seni esile toomata asjaolusid, mis ei ole TsMS § 652 lg-te 2–3 järgi enam lubatavad. Lisa nr 9 jääb vastu võtmata.
8.2.Kostja soovis 09.02.2026 esitatud tõendiga vaielda vastu hageja 02.02.2026 lisale nr 9. Kuivõrd hageja tõend jäi vastu võtmata, pole kostja tõend TsMS § 238 lg 1 järgi asjakohane ja jääb samuti vastu võtmata.
8.3.Hageja 10.02.2026 tõenditaotlused on hilinenud ka juhul, kui need oleks esitatud 09.02.2026, sest selle päevani oli üksnes võimalik vastata teise poole uutele taotlusele ja seisukohtadele. Hageja täiendatavate taotluste menetlemine tooks kaasa asja lahendamise viibimise, sest kostjale tuleks anda võimalus taotlustele vastata (TsMS § 328 lg 2). Seetõttu jätab kohus TsMS § 331 lg 1 alusel hageja 10.02.2026 tõenditaotlused menetlemata.
8.4.Hageja 11.02.2026 tähtaja pikendamise taotluse saab ülejäänud osas TsMS § 64 lg 1 ls 1 alusel rahuldada. Kostja seisukohtadele vastamise ja menetluskulu nimekirja esitamise osas ei too paaripäevane hilinemine kaasa asja lahendamise viibimist.
8.5.Kõik vastu võtmata tõendid tagastatakse elektrooniliselt.
9.Maakohtu otsuse vaidlustas ainult hageja, st vindikatsiooninõude rahuldamise (vaidlustatud otsuse resolutsiooni p 2) osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 ls 2 alusel edasi kaebamata jõustunud. Ringkonnakohtus on vaidlusalune hüvitisnõue 12 000 € ja menetluskulude jaotus. Lisaks ei pea ringkonnakohus kontrollima hageja 07.12.2025 ega hilisemates seisukohas esitatud uusi menetlusõiguslikke etteheiteid maakohule, sest need on esitatud pärast apellatsioonitähtaega ega viita menetlusnormide olulisele rikkumisele.
10.Poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu tuvastatud asjaoludest (TsMS § 652 lg 1 p 1).
11.Ringkonnakohus ei nõustu hageja rahalise nõude õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid erinevalt maakohtust kvalifitseerib selle müügilepingust tuleneva kohustuse rikkumisel põhinevaks kahju hüvitamise nõudeks. Pooled ei vaidle, et kostja müüs hagejale auto mootori, mille paigaldamise järel ei olnud auto töökorras ja kostja võttis auto koos mootoriga oma töökotta remonti. Kostja ei toonud esile ega tõendanud, et mootor olnuks puudusteta. Maakohus tuvastas menetlusnorme rikkumata, et pooled ei sõlminud lisaks töövõtulepingut. Neil asjaoludel olid pooled sõlminud müügilepingu (VÕS § 208 lg 1) ja kostja võttis auto koos mootoriga enda valdusesse eesmärgiga parandada mootori puudus. Kuni auto hagejale tagastamiseni oli müüdud mootori hagejale üleandmise kohustus täitmata, st kostja rikkus 4 (7)
nimetatud kohustust (VÕS § 100). Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja mh nõuda kahju hüvitamist (VÕS § 101 lg 1 p 3).
12.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga ka selles, et rahalise nõude saab jätta tervikuna rahuldamata. See toob kaasa vaidlustatud otsuse osalise tühistamise ja kostjalt hageja kasuks 4200 € väljamõistmise. Ringkonnakohtu põhjendused on selles osas järgmised.
12.1.Võlausaldaja võib lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: -
võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
12.2.Ringkonnakohus tuvastas eespool p-s 11 kostja lepingurikkumise. Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, v.a, kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1). Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 2 järgi). Kostja ei lükanud nimetud eeldust ümber.
12.3.Hageja nõuab kahju hüvitamist ajavahemiku 01.07.2021–31.03.2023 ehk 21 kuu eest. Maakohtu tuvastatud ja vaidlustamata asjaoludel pidas kostja autot kinni kogu selle aja jooksul ilma õigusliku aluseta. Asja omanikul on õigus nõuda kahjuhüvitisena kas vajaliku samaväärse asja kasutamise kulusid (VÕS § 132 lg 4 ls 1) või teataval juhul ka kasutuseeliste hüvitamist (VÕS § 132 lg 4 ls 2, TsÜS § 62 lg 1). Kui müüdud asja (käesoleval juhul mootori) puuduse kõrvaldamiseks antakse müügilepingu eset sisaldav ja sellega ühendatud asi (käesoleval juhul auto) võlgniku valdusesse, siis saab võlausaldaja esitada kahju hüvitamise nõude mõlema alternatiivi alusel. Asendusauto kulu ja vajalikkuse, aga ka kaotatud kasutuseelise pidi esile tooma ja tõendama hageja. Kostja sai soovi korral näidata ja tõendada väiksemad summad, sh milline summa tuleks kasutuseelisest kulutustena maha arvata. Mõlemad pooled pidid vaidluse korral tõendama, et nende nimetatud summad vastavad auto vanusele, kvaliteedile jne.
12.4.Hageja väitel kasutas ta samaväärset asendusautot üürilepingu alusel ja maksis selle eest tasu. Maakohus leidis põhjendatult, et tasu maksmise väide pole tõendatud, hinnates tõendeid õigesti ja menetlusnorme rikkumata. Siinjuures pole oluline, kas hageja tegelikult kasutas asendusautot, vaid vastata tuleb küsimusele, kas hageja kandis ja tõendas samaväärse asja kasutamise kulusid (eespool p 12.3 esimene alternatiiv). Eelkõige üürilepingu dokumendi ja varasema kirjavahetuse vastuolu (vaidlustatud otsuse p-d 39–41), C üüritulu deklareerimata jätmine (p 43) ja hagejal raha puudumise usutavaks muutmine (p-d 44–45) kinnitavad maakohtu järeldust. Vaidlustatud otsuse põhjendus on loogiline, kooskõlas tõenditega ja kajastab kohtu siseveendumuse kujunemist (TsMS § 232 lg 1). Nende järeldustega vastuolus olev üürilepingu dokument (dtl 34) ega C abikaasa kirjalik seletus (dtl 318–320) ei tõenda piisvalt tegelikult kasutustasu maksmist. Maakohus ei pidanud sama asjaolu kohta koguma täiendavate tõenditena tunnistajate ütlusi.
12.5.Eelneva põhjal tuleb kontrollida, kas hageja saab nõuda kasutuseelise hüvitamist (eespool p 12.3 teine alternatiiv). Kaotatud kasutuseelise arvestamisel saab lähtekohaks olla kasu, mida hageja võinuks saada, arvestades kulutusi, mida ta kasu saamiseks pidi tegema (nt RKTKKo 25.05.2015, 3-2-1-46-15/1, p 11).Hageja väitel on kasutuseelis sama suur kui esile toodud üürisumma, st 500–600 € kuus. Kostja avaldas, et autoga samaväärse üür ei ületa 200 € kuus. Hageja uued tõendid (dtl 594–603) ei tõenda samaväärse auto kasutustasu, sest ükski 5 (7)
tõenditest ei kajasta sama marki ja tõendatult samas seisukorras olevat sõidukit. Kohtul puuduvad eriteadmised hindamaks, millised sõidukid on piisavalt sarnased. Hageja ei tõendanud, et Lincoln Navigator, Cadillac Escalade, BMW X6, Toyota RAV 4 või Audi 8 on kasutustasu (kasutuseelise väärtuse) poolest samaväärsed Audi Q7-ga. Tavapäraselt on rendiautoks pakutavad sõidukid korras ja hästi hooldatud, aga puuduvad andmed ja tõendid, et hageja auto vastanuks samadele tunnustele. Neil kaalutlusel ei õnnestu tõendite põhjal hinnata kaotatud kasutuseelise suurust.
12.6.Hagi aluseks olevad asjaolud peab esile tooma ja tõendama hageja (eespool, p 12.3, TsMS § 230 lg 1). Tõendada ei ole vaja asjaolu, millega kostja on nõustunud (TsMS § 231 lg 2 ls 1). Käesoleval juhul on kostja nõustunud, et auto kasutuseelise väärtus oli 200 € kuus. Kuivõrd hageja ei ole suuremat kasutuseelist tõendanud, tuleb asja lahendamisel lähtuda sellest summast. Hageja nõuab kahju hüvitamist 21 kuu eest, st kahju suurus on VÕS § 127 lg 1 ja § 128 lg-te 1–3 ning eespool p-s 12.3 teise alternatiivina nimetatud VÕS § 132 lg 4 ls 2 järgi 4200 € (= 21 × 200).
12.7.Kostja tõi esile, et kasutuseelisest tuleks kulutusena maha arvata liikluskindlustuse, rehvide ja teatavate remonditööde kulu. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kostja avaldus kasutuseelise suuruse kohta oli järgmine: „15 aasta vanuse Audi Q7 turutingimustele vastav maksimaalne üürisumma oleks saanud olla summas 200 €“ (dtl 348). Nii avaldas kostja, et nimetatud summa eest saab samaväärse sõiduki üürida. Avaldusest ei nähtu, et üürnik peaks sel juhul kandma üüritud sõidukiga seotud kindlustus-, rehvi- või remondikulu. Seetõttu ei ole alust kasutuseelise väärtust 200 €/kuus käesoleval juhul kostja esile toodud kulude võrra vähendada.
12.8.Kahju hüvitamise ülejäänud eeldused on täidetud. Auto kasutamise takistusest tingitud kahju on hõlmatud kostja rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), sest hagejale tulnuks kohe anda üle puudusteta mootor. Kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale müügilepingu sõlmimise ajal ettenähtav (VÕS § 127 lg 3), sest mootori ostmine viitab piisavalt selgelt soovile autot kasutada. Kostja rikkumise ja hageja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4), sest kui auto poleks jäänud ebamõistlikult pikaks ajaks kostja valdusesse, saanuks hageja seda kasutada. Kokkuvõttes tuleb hageja rahaline nõue rahuldada 4200 € saamiseks. Ülejäänud osas jäi sama nõue maakohus õigesti rahuldamata.
13.Vastuseks kaebuse teisele väitele märgib ringkonnakohus, et maakohus ei rikkunud selgitamiskohustust muus osas peale kasutuseeliste hüvitamise eelduste selgitamise, aga selle puuduse sai ringkonnakohus kõrvaldada. Maakohtu otsuse võimaliku üllatuslikkuse kohta sai hageja esitada seisukohad apellatsioonimenetluses ja suures osas võttis ringkonnakohus vastu hageja uued tõendid. Nii on ka lahendi üllatuslikkuse mõju kõrvaldatud. Maakohus ei pea selgitama TsMS § 230 lg 1 järgset üldist tõendamiskoormist, et hageja tõendada on tema nõuete alusena nimetatud asjaolud.
14.Kokkuvõttes rahuldatakse vindikatsiooninõue tervikuna (nagu tegi juba maakohus) ja rahaline nõue osaliselt umbes 1⁄3 ulatuses. See ei ole enam piisavalt sarnane kostja pakutud kompromissiga, mistõttu pole alust kohaldada TsMS § 163 lg 2. Kõik senised menetluskulud on õiglane jätta TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda, sest see vastab kõike paremini hagi rahuldamise ulatusele, menetluse käigule ja sisulisele tulemusele. Kulude sellise jaotuse tõttu pole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.
15.Ringkonnakohus koostab kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse (TsMS § 654 lg 22) ja kajastab selles kõigi seniste menetluskulude jaotuse (TsMS § 173 lg 1 ls 2). Vastavalt eespool p-s 9 märgitule sedastab ringkonnakohus, et vindikatsiooninõude rahuldamise osas on maakohtu otsus jõustunud. Lisaks ei saa kassatsiooni korras eraldi vaidlustada ringkonnakohtu otsustusi poolte menetluslike taotluste lahendamisel. 6 (7)
(allkirjastatud digitaalselt)
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.