lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-23-9557/24

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 26.02.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-23-9557/24
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.02.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1884
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2026-06-01
Selgitustaotlus
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2026-05-18
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2026-04-23
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2025-05-07
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-07-29
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-01-25

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 403Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamineVÕS § 4034 lg 1, 6, 7TsMS § 174Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudenaTsMS § 5Menetluse toimumine poolte esitatu alusel

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-23-9557/20Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja16.09.2025

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Coop Pank AS10237832(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margit Jäätma, Andra Pärsimägi, Indrek Parrest

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 26. veebruar 2026

Tsiviilasja number

2-23-9557

Tsiviilasi

Coop Pank AS-i hagi Jelena Angeri vastu 8000 euro ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 16. septembri 2025. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Jelena Angeri apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

8960 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Coop Pank AS (registrikood 10237832; õiguseellane Coop Finants AS), lepinguline esindaja Margit Saar Kostja Jelena Anger (isikukood lepinguline esindaja Merike Roosileht

Asja läbivaatamise viis

XXXXXXX),

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 16. septembri 2025. a otsus muutmata.
2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Jelena Angeri kanda. Hüvitatavad menetluskulud apellatsioonimenetluses puuduvad.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 633 lg 5Apellatsioonkaebuse vorm ja sisu
TsMS § 652 lg 3Apellatsioonimenetluses arvestatavad asjaolud ja tõendid
TsMS § 654Ringkonnakohtu otsuse sisu
VÕS § 101 lg 3Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 127 lg 1Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus
VÕS § 200 lg 4Tasaarvestuse piirangud
VÕS § 402 lg 1Tarbijakrediidilepingu ja elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu mõiste
1.Coop Finants AS (õigusjärglane Coop Pank AS, hageja) esitas 4. juulil 2023 Viru Maakohtule Jelena Angeri (kostja) vastu hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 8000 eurot ja viivise põhinõudelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 5. juulist 2023 kuni põhinõude täitmiseni ning jätta menetluskulud kostja kanda. Pooled sõlmisid 1. aprillil 2022 väikelaenulepingu nr XXXXXXXX (leping). Kostja allkirjastas lepingu samal päeval digitaalselt. Hageja kohustus andma kostjale lepingu alusel laenu 8000 eurot. Krediidi kulukuse määr on 16,34% aastas. Kostja pidi laenu tagasi maksma 10. aprilliks 2027. Hageja maksis laenu välja 1. aprillil 2022 kostja avaldatud pangakontole. Kostjal tekkis lepingust tulenev võlg alates 10. maist 2022. Kostja jättis tasumata 1.–3. osamakse. Hageja andis seejärel, 29. juulil 2022 kostjale 14-päevase tähtaja võla tasumiseks ja pakkus võimalust läbirääkimisteks. Kostja ei tasunud võlga tähtaegselt. Hageja ütles 29. augusti 2022. a avaldusega lepingu üles. Kostja sai avalduse kätte 31. augustil 2022. Hageja ei rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja esitas pangakontoris hagejale laenutaotluse, milles soovis laenu 8000 eurot. Kostja märkis enda tööandja, sissetuleku 900 eurot kuus ja finantskohustused 0 eurot kuus. Arvestades kostja väiteid menetluses, esitas kostja laenu taotlemisel enda finantskohustuste kohta hagejale teadlikult valeandmeid. Hageja kontrollis kostja krediidivõimelisust piisavalt. Kostja kahju hüvitamise nõue on põhjendamatu.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja rikkus kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja rikkumise tulemusel tekkis kostjal kahju. Kuna hageja nõuab kostjalt 8000 euro tasumist ja viiviseid, on kostjal tekkinud kahju vähemalt 8000 eurot. Kostja tasaarvestab oma kahju hüvitamise nõude hageja nõudega laen tagasi maksta. Hageja nõuded on seega lõppenud. Viivisenõue on hea usu põhimõttega vastuolus, kuna hageja jättis enda kohustused täitmata.

MAAKOHTU LAHEND

3.Maakohus rahuldas 16. septembri 2025. a otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 8000 eurot ning viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 5. juulist 2023 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jäid kostja kanda. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 700 eurot. Pooled sõlmisid tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1 mõttes. Vaidlust ei ole, et kostja lepingu sõlmis ja sai selle alusel laenu 8000 eurot ning et hageja on lepingu üles öelnud. Laenuandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, s.o VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustusi. VÕS § 4034 lg 7 järgi ei tähenda see aga, et leping on tervikuna tühine, vaid see on tühine üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas. Kostjal on seega kohustus maksta hagejale tagasi lepingu alusel saadud laen 8000 eurot. Kostja ei toonud välja, milles seisneb talle vastutustundliku laenamise põhimõte rikkumisega tekitatud kahju, ega esitanud selle kohta tõendeid. Asjakohane on hageja viide kohtupraktikale, mille kohaselt, kui tarbija on esitanud valeandmeid, võib VÕS § 101 lg 3 alusel olla välistatud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega seotud kahju hüvitamine. Kostja viidatud kohtupraktikast ei tulene, et kostja ei peaks vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tulenevalt laenu tagasi maksma. VÕS § 200 lg 4 järgi ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kostjal ei ole hageja vastu tasaarvestatavat nõuet. Tasaarvestus ei ole seega võimalik. Põhinõude rahuldamise tõttu on hageja viivise nõue VÕS § 113 lg 1 järgi põhjendatud.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks tagasi. Hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. Maakohus hindas tõendeid formaalselt ja rikkus kohtulahendi põhjendamise ja tõendite hindamise kohustust, kuna ei võtnud arvesse kostja väiteid tema maksevõime puudumise kohta ega hinnanud kostja esitatud tõendeid. Kostjal tekkis hageja hooletu krediidikäitumise tõttu kahju, mis väljendub kostja varalise seisundi halvenemises, ülemäärases võlakoormuses, viivise ja sissenõudmiskulude tekkimises. Kostja tasaarvestas oma kahju nõude hageja vastu hageja nõudega laenu tagastamiseks kostja vastu. Maakohus jättis sellega põhjendamatult arvestamata. Viivisenõue on hea usu põhimõttega vastuolus, kuna hageja põhjustas kostja makseraskused. Hageja ei saa kostjalt seega viivist nõuda. Hageja ei määranud tagasimakseid uuesti, kuigi maakohus andis selleks tähtaja. Kostja ei saanud tagasimaksete tasumisega viivitusse sattuda.
5.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei oma tähtsust, kuna hageja nõuab kostjalt laenu põhiosa 8000 eurot intressi ja lisatasudeta. Kohus analüüsis kostjale laenu andmist ja leidis, et vastutustundliku laenuandmise nõudeid ei ole täidetud. Kostja kahju hüvitamise nõue on sisustamata ja tõendamata. Kostja ei saanud seega seda nõuet hageja nõude tasaarvestamiseks kasutada. Hageja viivisenõue ei ole hea usu põhimõttega vastuolus, kuna viivis ei ole laenuga seotud tasu, vaid õiguskaitsevahend kohustuse täitmise tagamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-le 1 tuleb otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
7.Maakohus on kohaldanud materiaalõigust tuvastatud asjaoludele õigesti ning ei ole rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis võinuks kaebuse sisu arvestades mõjutada otsust. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata. Vastusena apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist.
1.Maakohtu hinnangul rikkus hageja laenuandjana vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 lg 1) ning ei võinud seega kostjaga laenulepingut sõlmida (VÕS § 403 4 lg 6). Sisuliselt nõustus maakohus seega kostjaga. Seetõttu on põhjendamatud apellatsioonkaebuse väited, nagu oleks maakohus vastutustundliku laenamise põhimõtte osas midagi ebaõigesti tuvastanud või otsust ebapiisavalt põhjendanud. Samas ei ole hageja esitanud kostja vastu selliseid nõudeid, mis oleks vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt välistatud. Muu hulgas ei välista vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine tarbija kohustust tagastada krediidiandjale saadud laenusumma. Maakohus on õigesti märkinud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole VÕS § 4034 lg 7 järgi mitte terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas – osas, milles kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. Samuti ei saa krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel nõuda tarbijalt muid tasusid, v.a seadusjärgne intress (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 24). VÕS § 4034 lg 7 järgi ei ole välistatud tarbijalt ka VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise nõudmine.
2.Kostja leiab apellatsioonimenetluses jätkuvalt, et tal tekkis hageja hooletu krediidikäitumise tõttu kahju ning tal on õigus tasaarvestada enda kahjunõue hageja vastu hageja nõudega laenu tagastamiseks kostja vastu. Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu. Kostja ei ole enda väidetavat kahjunõuet vajalikul määral sisustanud ega esitanud nende väidete kohta tõendeid (TsMS § 230 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel on tarbijal VÕS § 403 4 lg-st 8 tulenevalt iseenesest õigus krediidiandjalt kahju hüvitamist nõuda (v.a osas, mis on kaetud intressimäära alanemisega). Sellise kahju hüvitamise eesmärk saab olla kahjustatud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta poleks lepingut sõlminud (VÕS § 127 lg 1). Kooskõlas kohustuse eesmärgiga tähendab see kõigi krediidist tekkinud negatiivsete tagajärgede (nt viivis, leppetrahv, vara vähenemine) rahalist hüvitamist (RKTKo 27.11.2012, 3-2-1-136-12, p 25). Kui kostja poleks laenulepingut sõlminud ja hagejalt 8000 eurot laenu saanud, puuduks tal küll laenu tagastamise kohustus, kuid ta ei oleks hagejalt sellisel juhul ka 8000 eurot laenuks saanud. Samuti ei saa hageja poolt nõutavat viivist (alates hagiavalduse esitamisest) pidada vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tekkinud kahjuks. Seadusjärgses määras viivist saaks hageja kostjalt nõuda ka juhul, kui poolte vahel kehtiv leping puuduks ning saadud 8000 eurot tuleks kostjal tagastada alusetu rikastumise sätete alusel (VÕS § 113 lg-d 1 ja 2).

Kostja viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 5. märtsi 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-5865 põhineb käesolevas asjas esitatud asjaoludest oluliselt teistsugustel asjaoludel ning pole seetõttu praeguse menetluse seisukohalt asjakohane.

3.Samuti ei leia ringkonnakohus, et viivise nõudmine VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest (TsMS § 367) oleks hea usu põhimõtte vastane.
4.Iseenesest õige on apellatsioonkaebuse väide, et hageja ei ole maakohtu ettepanekule vaatamata uuesti määranud lepingujärgseid tagasimakseid (ehk esitanud tagasimaksete ümberarvestust). VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. See tähendab, et krediidiandjal tuleb tarbija juba makstud muude tasude ja enamtasutud intressi võrra vähendada krediidi tagasimakseid. Krediidiandjal tuleb tagasimaksed uuesti määrata lepingu sõlmimise hetke seisuga. Kuigi hageja ei ole makseid uuesti määranud, pole sellel praeguse asja lahendamisel tähtsust, kuna asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja laepingu alusel ühtegi tagasimakset teinud. Hageja väitel ei ole kostja tagasimakseid teinud ning kostja ei ole väitnud ka vastupidist, samuti ei nähtu tagasimakseid kohtule esitatud tõenditest. Kuna kostja ei ole hagejale midagi tasunud, puudub sisuline vajadus makseid uuesti määrata. Sõltumata ümberarvestusest on kostja jätnud kolm lepingujärgset tagasimakset (vähemalt nende põhiosas) tegemata ning hagejal oli 29. augusti 2022. a seisuga õigus leping üles öelda. Lepingu ülesütlemise tõttu muutus kogu saadud laenusumma (saadud krediidi) tagastamise kohustus sissenõutavaks.
5.Kostja on 9. veebruaril 2026 ringkonnakohtule esitatud menetlusdokumendis (dlt 224– 229) väitnud, et ta ei saanud 8000 eurot endale, vaid selle raha said kostja nimel tegutsenud kelmid. Kostja arvates ei rikastunud ta seega hagejalt saadud 8000 euro võrra. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa selle esmakordselt apellatsioonimenetluses esitatud väitega asja lahendamisel arvestada. Menetlusosalisel tuleb asjaolud ja tõendid üldjuhul esitada maakohtus eelmenetluse käigus. Pool võib apellatsioonimenetluses uusi asjaolusid esitada erandlikult üksnes TsMS § 652 lg-s 3 sätestatud eeldustel. Ringkonnakohtu hinnangul TsMS § 652 lg-s 3 sätestatud eelduseid praegusel juhul ei esine. Kostjal tulnuks uute asjaolude esitamise lubatavust ka põhjendada (TsMS § 633 lg 5, § 652 lg 4). Kostja ei ole seda teinud. Eelmärgitut ei muuda hageja teadlikkus Politsei- ja Piirivalveameti menetluses olnud hagi aluseks oleva lepinguga seotud kriminaalasjast. Hagimenetlus on võistlev menetlus (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2). Hageja on (lõppenud) kriminaalasja menetluse hagiavalduses küll ära märkinud, kuid ei ole tuginenud sellele, et kostja ei ole hagejaga lepingut sõlminud või hagejalt laenu saanud (selle ei tuginenud kuni 9. veebruarini 2026 oma vastuväidetes ka kostja).
8.Kuna ringkonnakohus apellatsioonkaebust ei rahulda, jäävad apellatsiooniastme menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja (apellatsioonkaebuse esitaja) kanda.
9.Ringkonnakohus määrab TsMS § 174 lg-st 3 lähtudes kindlaks ka apellatsiooniastme menetluskulude rahalise suuruse. Hagejal ei ole apellatsioonimenetluses hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, mida hageja esindaja kinnitab ka 13. jaanuari 2026. a avalduses (dtl 220). Seega hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval