Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Viru Maakohus Innokenti Menšikov 25. veebruar 2026, Narva kohtumaja 2-25-105632 Placet Group OÜ hagi N.I vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
4005,02 eurot ja nende Hageja: Placet Group OÜ (registrikood 11198910), lepinguline esindaja D K , e-post XXX Kostja: N.I (isikukood XXX, elukoht rahvastikuregistris XXX, menetlusdokumendid kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu) Asja lahendamise viis kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Placet Group OÜ hagiavaldus N.I vastu tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista N.I-lt Placet Group OÜ kasuks laenulepingust nr XXX tulenev:
2.1.põhivõlgnevus 3300,33 eurot;
2.2.intress 263,67 eurot;
2.3.sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 106,04 eurot;
2.4.viivis põhivõlgnevuse tasumata jäägilt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 29.07.2025 kuni põhivõlgnevuse 3300,33 euro tasumiseni.
5.N.I-l tuleb kanda väljamõistetud summad Placet Group OÜ pangakontole nr XXX (Coop Pank), märkides selgituseks tsiviilasja number 2-25-105632, enda nimi ja
7.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.
EDASIKAEBAMISE KORD
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtu otsuse 1
2-25-105632 avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele. Riigilõivuseaduse § 59 lg 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Placet Group OÜ (hageja) esitas 25.02.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult N.I (kostja) 3564,73 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas 18.06.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 29.07.2025 hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse 3300,33 eurot, intressi 263,67 eurot, viivise 106,04 eurot ja alates 29.07.2025 lisanduva viivise nõudes seadusjärgses määras. Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks kostja ja hageja vahel 10.09.2024 sõlmitud laenuleping nr XXX laenulepingute XXX, XXX, XXX, XXX, XXX , XXX , XXX , XXX , XXX , XXX ja XXX 1 refinantseerimiseks. Laenulepingu XXX laenusumma 3345,65 eurot. Laenulepingu nr XXX krediidi kulukuse aastamääraks 25,78%, intressimäär aastas 22,84%, viivisemäär päevas 0,021% ja kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete summa 5448,77 eurot. Kostja kohustus tagastama saadud laenu 54 osamaksena osamakse suurusega 100,91 eurot. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi, mille tõttu saatis laenuandja kostjale 20.01.2025 lepingu ülesütlemise hoiatuse koos täiendava tähtaja andmisega. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles võlausaldaja lepingu üles 25.02.2025. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostja võlgnevuses novembri, detsembri, jaanuari ja veebruarikuu osamaksetega.
3.Hagimaterjalid toimetati kostjale 19.01.2026 määruse alusel kätte 04.02.2026 avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud teatega. Kohus andis kostjale hagile kirjaliku vastuse esitamiseks aega 14 päeva määruse kättetoimetamisest. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi 2
2-25-105632 toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
5.Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).
6.Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks kostja ja hageja vahel 10.09.2024 sõlmitud laenuleping nr XXX , mille alusel refinantseeriti kostja varasemad laenulepingud summas 3345,65 eurot. Puudub vaidlus, et krediidiandja tegutses oma majandus- või kutsetegevuses ja et kostja on tarbija võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 5 mõistes. Seega on hageja nõuete aluseks tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.
7.Riigikohus on selgitanud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada tehingu tühisuse, sh hinnata tehingu heade kommete vastasust ja muid tühisuse aluseid ka omal algatusel (nt RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 403 4 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098 p 13).
8.Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr alates 01.07.2024 16,65% (s.o on viimane avaldatud krediidi kulukuse määr enne lepingu sõlmimist). VÕS § 406 2 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks oli seega 10.09.2024 lepingu sõlmimise ajal 49,95%. Kostjaga sõlmitud lepingu krediidi kulukuse määr 25,78% ei ületanud seega seadusega kehtestatud piirmäära.
9.VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi kuues lõige sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Riigikohus on selgitanud, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta, sh teave tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 18). Kostjal on küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ning krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta kostjal neid täpsustada (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 21, RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.3).
10.Kohus on seisukohal, et hageja kontrollis piisavalt kostja maksevõimelisust ega ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja kontrollis enne refinantseeritavate laenulepingute sõlmimist kostjal regulaarse sissetuleku olemasolu ning kohustuste (krediidikohustused ja majapidamiskulud) mahtu kostja poolt esitatud pangakonto väljavõtte (12.11.2023-10.05.2024) alusel. Teostati päringud 3
2-25-105632 09.05.2024 Creditinfo.ee ja Taust.ee andmebaasides, et kontrollida kostja varasemat maksekäitumist. Maksehäirete päringute tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puuduvad kehtivad maksehäired. 16.05.2024 teostati päring ka Maksuametile, mille tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puuduvad maksuvõlgnevused. Samuti teostati päring Rahvastikuregistrisse, mille tulemusena tuvastas hageja, et kostjal puuduvad ülalpeetavad. Lisaks teostati 16.05.2024 päring Ametlike Teadaannete registrisse, mille tulemusena tuvastas hageja, et kostja kohta puuduvad ametlikud teadaanded. Refinantseeritava laenulepingu nr XXX sõlmimisel 16.05.2024 tuvastas hageja, et kostja keskmine sissetulek on 1060,70 eurot. Kostja igakuised finantskohustused olid kokku 216,20 eurot ja majapidamiskuludeks arvestati 340 eurot. Kostja krediidivõimekuse arvutus laenulepingu nr XXX, sõlmimisel oli: 1060,70€ (sissetulek) – 216,20€ (finantskohustused) – 340€ (majapidamiskulud) – 15,30 € (taotleva laenu osamakse) = 489,20 eurot. See tähendab, et kostja krediidivõimekuse kontroll kinnitas kostja krediidivõimelisust igakuise reserviga 489,20 eurot. Hageja viis krediidivõimekuse hindamise läbi ka enne laenulepingute XXX, XXX, XXX, XXX , XXX , XXX , XXX , XXX , XXX ja XXX 1 sõlmimist.
11.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 3300,33 eurot, intressi 263,67 eurot, otsuse tegemiseks ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 106,04 eurot ja lisanduva viivise põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 29.07.2025 kuni põhivõla tasumiseni.
12.Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13.Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
14.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagiavalduse ja lisatud menetluskulude nimekirja järgi on hageja menetluskuludeks riigilõiv 490 eurot ja hageja õigusabikulu 150,04 eurot (1,23 h x 100 eurot/h). Kohus leiab, et riigilõiv 490 eurot on põhjendatud menetluskulu.
15.Kohus märgib, et TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lõige 2 sätestab, et menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. Nõustaja kulusid ei hüvitata. TsMS § 175 lg 2 esimese lause kohaselt menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. See tähendab, et menetlusosalise töötaja puhul ei hüvitata esindajakulusid.
16.Hagivaldusest ja sellele lisatud volikirjast võib järeldada, et D K on hageja töötaja, kuna tema asukohaks on märgitud Placet Group OÜ aadress (XXX). Seetõttu ei kuulu esindaja tasu hüvitamisele TsMS § 175 lg-te 1 ja 2 alusel. Kohus jätab menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata 150 euro väljamõistmiseks kostjalt (s.o õigusabikulu). Seega on hageja põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks kokku 490 eurot (riigilõiv).
17.TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
18.Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus TsMS § 445 lg 1 alusel, et kostjalt hageja kasuks väljamõistetud summad tuleb kostjal kanda Placet Group OÜ arvelduskontole nr XXX, märkides selgituseks enda nime, tsiviilasja ja lepingu numbri. (allkirjastatud digitaalselt) 4
2-25-105632 Innokenti Menšikov Kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.