Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

T.D esitas 19.01.2026 Tartu Maakohtule hagiavalduse TARTU HOIU-LAENUÜHISTU vastu hoiuse tagastamiseks. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista hoiuse põhisumma 24 000 eurot ja viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 alusel alates 01.11.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 31.10.2014 energiahoiuse lepingu nr E10-112/14T, mille alusel hoiustas hageja kostja juures rahasumma 24 000 eurot. Lepingu esemeks on hoiuse paigutamine kokkulepitud tähtajaks ning lepingu ja energiahoiuse lepingu tingimuste kohaselt reguleeritakse mh hoiuse kestust, lepingu lõppemist, hoiuse põhisumma tagastamist ning intressi. Hageja esitas kostjale hoiuse lõpetamise avalduse 31.10.2024. Selles tulenevalt pidi kostja vastavalt lepingu tingimuste punktile 2.9 maksma hoiuse põhisumma hagejale välja hiljemalt 31.10.2025. Kostja ei ole hoiuse põhisummat hagejale 19.01.2026 seisuga välja maksnud. Kostja on kuni hoiuperioodi lõppemiseni tasunud hagejale lepingujärgsed intressid. Hageja pöördus pärast lepingu lõpptähtaja saabumist korduvalt kostja poole nõudega täita lepinguline kohustus ning maksta hoiuse põhisumma välja. Kostja ei ole hagejale hoiust välja maksnud.

Koos hagiavaldusega esitas hageja ka hagi tagamise taotluse ning muutis hagi tagamise taotlust 21.01.2026 kahel korral. 22.01.2026 kohtumäärusega rahuldas kohus hageja 2

taotluse hagi tagamiseks ning seadis kostjale kuuluvale korteriomandile registriosa nr 693932 kinnistusraamatu IV jao esimesele vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi summas 26 436 eurot hageja kasuks.

Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 27.01.2026 määrusega, andes kostjale 20 päeva hagimaterjalidele seisukoha esitamiseks. Kohus edastas hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale e-toimiku vahendusel. Kostja seaduslik esindaja R. S. sai menetlusdokumendid kätte 28.01.2026 avaliku e-toimiku vahendusel, seega oli viimane päev hagile kirjaliku vastuse esitamiseks 17.02.2026. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil hagile reageerinud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist (TsMS § 407 lg 2). TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.

Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Hagi tagamise määrus (vt punkt 2) jõustus 13.02.2026. TsMS § 445 lg 2 kohaselt, kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Hageja ei ole taotlenud hagi tagamise tühistamist. Seetõttu jätab kohus hagi tagamise abinõu jõusse. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 386 lg-le 2 asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega sätestatud alusel võib kohus poole taotlusel hagi tagamise tühistada.

Kohus tunnistab tagaseljaotsuse viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p-st 2 tulenevalt.

Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks TsMS § 174 lg 4 kohaselt pärast käesoleva otsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.