Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Inten OÜ (hageja) ja OÜ Greenhaus (kostja I) sõlmisid 01.03.2022 ruumide allüürilepingu, mille kohaselt andis hageja kostjale I kasutada Kiia kaalumaja kontori- ja tootmisruumid aadressil Kiia tee 2, Kiia küla, Saue vald, Harjumaa. Üürnik kohustus nimetatud ruumide kasutamise eest maksma üüri ning kandma lepingus sätestatud muud kulud. Lepingu punkti 3 kohaselt on leping sõlmitud kestvusega kaks aastat, s.o. kuni 01.03.2024. Peale kahte aastat muutub leping vaikides tähtajatuks. Poolte kokkuleppel tasus kostja I lepingu sõlmimisel hagejale ettemaksuna 12 kuu üüri. Seejärel maksis kostja I ettemaksuna järgmise 6 kuu üüri. Üürisuhe pikenes hiljem vaikimisi vastavalt lepingu punkti 3 teises lauses sätestatule, mille kohaselt muutus leping tähtajatuks. Pärast seda teatas kostja I, et tasub üüri hiljem, viidates keerulisele majanduslikule olukorrale. Varasemast ettemaksust lähtudes aktsepteeris hageja selle ning sel perioodil igakuiseid arveid ei esitatud. Leping lõppes poolte kokkuleppel 31.12.2024. Üürilepingu alusel esitas hageja kostjale I järgmised arved kokku summas 13805,83 eurot, mis on käesoleva hetkeni tasumata ja millest esimene oli 15 kuu üüri eest ning teine elektritarbimise ja üüritud välilao koristusteenuse eest: arve nr 242078 kuupäevaga 02.01.2025 summas 12 810,00 eurot; arve nr 250535 kuupäevaga 01.04.2025 summas 995,83 eurot. 5. 20.05.2025 sõlmisid pooled võla tasumise kokkuleppe nr 3674749, mille kohaselt oli võla kogusumma 16 998,18 eurot (põhivõlg 13 805,83 + viivis 431,18 + sissenõudmiskulu 2 761,17). Lepiti kokku maksegraafikus, mille viimase osamakse tähtaeg oli 30.07.2025. Samas dokumendis sõlmiti käendusleping, mille järgi X (kostja II) käendas kostja I kohustusi kuni 18 000 euro ulatuses. Kuivõrd kostja I jättis kokkuleppe täitmata pöördus hageja Julianus Inkasso OÜ vahendusel kostja II poole 01.07.2025 ja 15.07.2025 nõudega tasuda võlgnevus. Käesolevaga hetke seisuga ei ole kostjad hageja ees lepingust, võla tasumise kokkuleppest ega käenduslepingust tulenevat nõuet täitnud mistahes ulatuses. 2

Hageja palub rahuldada hagi ja mõista OÜ-lt Greenhaus, registrikood 16292134, ja Xlt (X), isikukood XXX, solidaarselt hageja kasuks välja võlgnevus 2 summas 13 805,83 eurot (põhinõue) ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised kokku summas 746,53 eurot; OÜ-lt Greenhaus hageja kasuks välja viivised põhinõudelt 13 805,83 EUR alates 05.08.2025 VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude kohase täitmiseni; Xlt hageja kasuks välja viivised põhinõudelt 13 805,83 EUR alates 05.08.2025 VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 4 194,17 eurot; menetluskulud ning viivis hageja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude väljamõistmise lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kohtu selgitused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale 1 kätte toimetatud äriregistris märgitud ametlikul e-posti aadressil xxx TsMS § 311.1 lg 5.1 alusel 21.11.2025.a ning kostjale 2 isiklikult kättetoimetamisportaali kaudu 12.12.2025. Kostjatel oli kohustus hagile vastata 14 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostjad ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. Kohus peab vaid ametiülesande raames kontrollima käenduslepingu kehtivust, mis käesoleval juhul on kehtiv, kuna on käendaja (füüsiline isik ehk tarbija) poolt alla kirjutatud ja lepingus on märgitud tema vastutuse maksimumsumma. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena menetluskulud: riigilõiv 980 eurot ja esindustasu 676 eurot ning välja mõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 980 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 980 eurot. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 169 eurot. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta vastaspoole kanda. Seega märgib kohus, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. TsMS § 175 lõike 1 kohaselt peab menetlusosaline kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et kostja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud lepingulise esindaja tunnitasuga. Senises praktikas on 3

mõistlikuks peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Käesoleva vaidluse sisu ei saanud olla hageja esindaja jaoks keeruline, tegemist on üürilepingust tuleneva võlavaidlusega, mistõttu arvestab kohus lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 100 eurot. Hageja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule, 4 h, 169 eur/h summas 676 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus, ei ole toimunud sisulist arutelu ega istungeid, tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega ning ei tugine suurele hulgale tõenditele. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud ajaliseks kuluks 2 tundi, kokku summas 400 eurot (4*100). Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 1380 eurot (980+400), mis tuleb kostjatelt välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjatel tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1380 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.