Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik Kohtujurist
Alo Noormets Anneli Alaveer
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.02.2026, Võru kohtumaja
Tsiviilasja number
2-24-13766
Tsiviilasi
Eesti Vabariigi (Keskkonnaameti kaudu) hagi A.H. vastu 315 euro nõudes
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
315 eurot Hageja: Eesti Vabariik Keskkonnaameti kaudu (registrikood 70008658); Hageja esindaja: Annika Koha; Kostja: A.H. (isikukood XXX ).
Viimase kohtuistungi aeg
kirjalik menetlus
Jätta Eesti Vabariigi (Keskkonnaameti kaudu) hagi A.H. vastu 315 euro nõudes rahuldamata nõude aegumise tõttu. Jätta menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 2 alusel. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Pool võib esitada kohtuotsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,
kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Eesti Vabariik (Keskkonnaameti kaudu, edaspidi hageja) esitas 12.09.2024 Tartu Maakohtule hagiavalduse A.H. (edaspidi kostja) vastu 315 euro väljamõistmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt teostas kostja 29.01.2021 kalapüüki kalapüügiseaduses (KPS) loetlemata ja kalapüügieeskirjas kirjeldamata vahendiga („lutsumänd“) lutsu püügi keeluajal ja -alal Põlvamaal, xxxxxx vallas, xxxxxxxkülas, Lxxxxxxxxxx. Kalapüügiga hõivas kostja 9 lutsu isendit. Nimetatud teoga tekitas kostja keskkonnale kahju kokku 315 eurot.
Kostja teatas 15.10.2024 hagivastuses, et ei tunnista hageja haginõuet, ja esitas ühtlasi taotluse hageja nõude aegumise kohta vaheotsuse tegemiseks, paludes, et kohus jätaks hageja hagiavalduse nõude aegumise tõttu tervikuna rahuldamata. Kostja tõi välja, et kuivõrd hageja sai kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust (s.o kostjast) hagimaterjalide kohaselt teada 29.01.2021 või 04.02.2021, siis aegus hageja nõue kas 28.01.2024 või 03.02.2024. Kuna hageja esitas hagiavalduse kohtusse 12.09.2024, siis oli hageja nõue kostja vastu selleks ajaks aegunud.
Hageja leidis 29.10.2024 seisukohas, et tema nõue ei ole aegunud, sest hageja sai kahjust ja kahju tekitanud isikust teada 11.04.2022, mil hageja koostas „Kalavarudele tekitatud kahju arvutamise akti“. Seega aegus hageja nõue TsÜS § 150 lg 1 alusel 11.04.2025 ning hageja hagi ei ole esitatud kohtusse aegumistähtaega ületades.
Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lõikele 1 aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 sätestab, et kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.
Hageja esitas 12.09.2024 kohtusse hagiavalduse, millega palub, et kohus mõistaks kostjalt kala- ja veetaimevarule tekitatud kahjuna välja 315 eurot. Hageja väitel püüdis kostja 29.01.2021 Lämmijärvest lutsu kala, mille kohta kehtis kalapüügieeskirja § 33 lg 1 p 7 kohaselt kalapüügikeeld. Hageja on oma kahjunõude õigusliku alusena välja toonud KPS § 73 lg 1 p 4, lg 2, lg 3 ning viimases viidatud Vabariigi Valitsuse 19.06.2015 määruse nr 67 „Kalavarudele ja veetaimedel tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise alused ning tekitatud kahju arvutamise akti vorm“ (edaspidi määrus nr 67). Vastavalt KPS § 73 lg 1 p-le 4 loetakse kala- ja veetaimevarule kahju tekitamiseks kaaspüügi tingimusi rikkudes kalapüüki KPS-s või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud keeluajal ja keelualal. KPS § 73 lg 2 järgi tuleb kala- ja veetaimevarule tekitatud kahju hüvitada ning lõike 3 kohaselt on kahju hüvitamise määrad, samuti kala-
2
ja veetaimevarule tekitatud kahju arvutamise alused ja metoodika ning tekitatud kahju arvutamise akti vorm kehtestatud määrusega nr 67.
Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõude puhul on tegemist kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva kahjunõudega. Ka hageja ise on sellega oma 29.10.2024 menetlusdokumendis nõustunud. Vastavalt TsÜS § 150 lõikele 1 on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama.
Hagiavalduse lisaks 1 olevast 04.02.2021 koostatud sündmuskoha vaatluse protokollist (dtl 7-13) nähtuvalt tuvastasid hageja ametnikud 29.01.2021 sündmuskoha vaatlusel, et kõnealusel kuupäeval kella 23.23-23.43 ajal asus Põlvamaal, xxxxxxxvallas, xxxxxx külas asuval xxxxxxxmetskond 198 maaüksusel, mis piirnebxxxxxxxxxxxxx, maastikusõiduk Yamaha registreerimismärgigaxxxxx, mille kõrval viibis kostja A.H. ja mille lintide vahel asus kott, mille sees oli muu hulgas 9 kalaliigi luts isendit, kellest osa veel liigutasid.
Kohus järeldab sellest, et hageja oli (või pidi mõistlikult võttes olema) teadlik tema hagiavalduse esemeks olevast kahjust ja kahju tekitanud isikust juba 29.01.2021 sündmuskoha vaatlusel (või hilisemalt 04.02.2021 sündmuskoha vaatluse protokolli koostamisel), sest protokollist nähtuvalt tuvastasid hageja ametnikud sellel kuupäeval nii kahju tekkimise (s.o keeluajal ja -alal lutsu kala püüdmise, mis on aluseks KPS § 73 lg 1 p-le 4 ja lõikele 2 tuginevale hageja kahjunõudele) kui ka sellise kahju tekitanud isiku, kes kohustub kahju hüvitama. Protokollist nähtuvalt tuvastasid hageja ametnikud juba 29.01.2021 sündmuskoha vaatlusel, et kostja on tõenäoliselt selleks isikuks, kes kahjutekitanud teo toime pani, kuna kostja viibis ainsana sündmuskohal otse mootorsõiduki kõrval. Ka sündmuskoha vaatlusel viibinud tunnistaja Sxxxxx KxxxxxPxxxxxx ütlustest nähtub, et tema ja teine sündmuskoha vaatlusel viibinud hageja ametnik Jxxxx Axxxxx tuvastasid kostja isiku koheselt sündmuskohal, sest kostja oli neile tööalaselt varesemast teada (dtl 31).
3
pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.