Pankrotiõigus

1

Edasikaebamise kord Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse Ametlikes Teadaannetes avaldamisele järgnevast päevast. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Asjaolud Võlgniku esindaja esitas 15.10.2025 pankrotiavalduse, mille kohaselt puudub võlgnikul vara. Kohustusi on kokku vähemalt 37 429,18 eurot. Võlgniku selgituste kohaselt tegi võlgnik enne Covid-19 kriisi valed otsused. 15.10.2025 sai võlgnik teada, et Riigikohus ei võtnud menetlusse võlgniku menetlusabi taotluse määruskaebust ja sellest tulenevalt jõustus tsiviilasjas 2-22-106219 Pärnu Maakohtu kohtuotsus. Otsusest tulenevate nõuete tasumiseks vahendid pole. Võlgnikul puuduvad piisavad rahalised vahendid võlgade tasumiseks ning tegevuse jätkamine ei ole võimalik. Võlgnik on alates 15.10.2025 muutunud püsivalt maksejõuetuks. Võlgnik palus välja kuulutada enda pankrot. 28.10.2025.a määrusega algatas kohus menetluse ja määras võlgnikule ajutise pankrotihalduri. Ajutine pankrotihaldur esitas aruande, mille kohaselt sai haldur ligipääsu võlgniku raamatupidamisdokumentidele läbi endise raamatupidaja. Selgus, et dokumendid on puudulikud ega kajasta tõde. Võlgniku raamatupidamine on korraldatud ebarahuldavalt ning selline olukord on etteheidetav võlgniku juhatusele, kes on olnud ükskõikne raamatupidamisarvestuse olemasolu ja selle õigsuse suhtes. Ajutine haldur ei tuvastanud realiseerimisväärtust omavat vara. Võlgnik omas tahvelarvutit, iPhone’i ja höövel-paksusmasinat, mille jääkväärtus oli kokku 1371,45 eurot, kuid mis võlgniku juhatuse liikme sõnul läksid rikki ja need utiliseeriti. Teoreetiliselt on võlgnikul oma osanike vastu osakapitali sissemaksmise nõue, kuid halduri sõnul on selline nõudeõigus osanike vastu väärtusetu, sest võlgniku osaniku A.K. Kxxx suhtes toimub praegu 16 täitemenetlust. Vanemates täiteasjades on algse sissenõudja nõude täitmine lõppenud tõenäoliselt aegumise tõttu. Menetlusse on jäänud vaid kohtutäiturite tasunõuded. Sellel vaatamata on seniajani menetluses olevate nõuete summa suurem kui 21 000 eurot. Vastuseks ajutise pankrotihalduri küsimusele, kas võlgniku juhataja ja ainuosanik soovib teha ettepaneku seni osaühingule maksmata osakapitali tasumise kuupäeva osas, viitas A.K. võimalusele esitada sellise sisuga nõue tema kui füüsilise isiku pankrotimenetlusse. A.K. Kxxxx on kolm ülalpeetavat ning nõuete rahuldamise väljavaated tema suhtes pole head. Võlgniku endise osaniku ja juhatuse liikme RxxxxxLxxxxxxxsuhtes toimub 25 aastatel 2020–2023 algatatud täiteasja. Menetluses olevate nõuete summa on enam kui 130 000 eurot. Ajutine haldur tuvastas võlgnikul kohustusi vähemalt 37 685,03 euro ulatuses. Neist 28 439,70 eurot on maksuvõlad, 7915,13 eurot võlad tarnijatele (solidaarvastutus, tuleneb kohtulahendist tsiviilasjas nr 2-22-106219), 1200 eurot trahvid äriseadustiku alusel ja 130,20 eurot kohtutäituri tasu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Menetlus tuleks lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutise halduri hinnangul võis maksejõuetuse põhjuseks olla juhatuse kasin majandamisoskus ning ebakorrektsus varaliste suhete kavandamisel ja elluviimisel. Kohus määras 04.12.2025.a määrusega deposiiti makstava summa suuruse ja tähtaja. Keegi ei maksnud deposiiti.

2

13.01.2026 tegi kohus Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada kohtule avaldus võlgniku suhtes pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. 13.02.2026 teatas Konkurentsiamet, et ei kavatse esitada avaldust võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Kohtumääruse põhjendused PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa või kui kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 37 685,03 euro ulatuses ja vara nende täitmiseks puudub. Võlgnik omas tahvelarvutit, iPhone’i ja höövelpaksusmasinat, mille jääkväärtus oli 1371,45 eurot, kuid mis väidetavalt läksid rikki ja utiliseeriti. Ajutise halduri sõnul on teoreetiliselt võlgnikul nõue oma osanike vastu osakapitali sissemaksmiseks, kuid osaniku A.K. Kxxx suhtes on täitmisel 16 täitemenetlust. Nõudeõigus on sellises olukorras väärtusetu. Ka võlgniku endise osaniku ja juhatuse liikme suhtes toimub 25 täitemenetlust. Tagasivõidetavad nõuded puuduvad. Kohtu hinnangul ei ole võlgniku pankrotivara arvel võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna võlgnikul vara puudub ja selle suurendamiseks ei ole võimalusi ette näha, on kohtu hinnangul tegemist olukorraga, milles puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kuna ükski isik ei ole tasunud pankrotimenetluse kulude katteks määratud summat kohtu deposiiti, järeldab kohus, et puuduvad isikud, kes oleks valmis pankrotimenetlust rahastama. Pankrotti pole võimalik välja kuulutada ka põhjusel, et maksejõuetuse teenistus ei esitanud avaldust võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Eeltoodust tulenevalt ei kuuluta kohus välja võlgniku pankrotti ja lõpetab menetluse raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. 28.10.2025.a määrusega peatas kohus võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised ning keelas võlgnikul kogu oma vara käsutamise ilma ajutise pankrotihalduri nõusolekuta. Kuna edasist pankrotimenetlust ei toimu ning kohus lõpetab menetluse raugemisega, tuleb pankrotiavaldust tagavad abinõud tühistada (TsMS § 386 lg 4). PankrS § 29 lg 8 laused 1-3 sätestavad, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta ja esitab avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Ajutine haldur kinnitab võlgniku registrist kustutamise avalduses, et takistusi registrist kustutamiseks ei ole. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

3

Eeltoodust tulenevalt peab ajutine haldur likvideerima juriidilise isiku seaduses sätestatud tingimustel. Kohus määrab kindlaks ka võlgniku dokumentide hoidja, kelleks tuleb määrata võlgniku praegune juhatuse liige. Menetluskulude jaotus Ajutine pankrotihaldur esitas taotluse tasu kindlaksmääramiseks summas 777,48 eurot (koos käibemaksuga). PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja Alates 01.02.2021.a kehtiv PankrS § 23 lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 19.12.2024.a määruse nr 87 § 1 alusel on 2025.a kuutasu alammääraks 886 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 177,20 eurot. Ajutise halduri taotluse kohaselt on tal kulunud aruande koostamiseks vajalikele tegevustele kokku 9,5h (19 pooltundi), kokku tasu 627 eurot, mis teeb tunnitasuks 66 €/h (33€/pooltund). Kohus on seisukohal, et halduri märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt arvestatud tunnitasu vastavalt toimingute sisule on põhjendatud. Kohus leiab, et tunnitasu on vastavuses ajutise halduri poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Tunnitasu määr ei ületa PankrS § 23 lg-s 3 märgitud ülemmäära. Kohus määrab seega ajutise halduri tasuks 627 eurot. Tasule lisandub käibemaks, s.o 150,48 eurot, kokku on ajutise halduri tasu 777,48 eurot. Ajutine haldur on palunud raugemise korral enda tasu välja mõista riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 4 sätestab: Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Riigi vahenditest tasu määramise välistuseks on PankrS § 23 lg 5, mis sätestab, et kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud deposiidina selleks ettenähtud kontole ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. 4

Käesolevalt ei ole deposiidina keegi kohtu määratud summat tasunud. PankrS § 23 lg 51 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 1 lg 1 ja 2 lg 1 kohaselt arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni ning tasu peab olema 33 eurot poole tunni kohta. Ajutise halduri taotletav riigi eelarvest väljamõistetav summa on võimalik ja see vastab seadusele. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus ajutise halduri tasu, kokku summas 777,48 eurot (sh käibemaks), välja riigi vahenditest. Ajutise halduri taotlusel ja vastavalt PankrS § 23 lg-le 6 määrab kohus, et tasu tuleb maksta ajutise halduri poolt nimetatud büroole. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud jätta tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.