Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse või kaja.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

kiirmenetluse avalduse R.Z-ilt (kostja) 2011 euro 32 sendi saamiseks. Kuna makseettepanekut ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada, lõpetas Pärnu Maakohus 12. septembril 2025 maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle menetluse jätkamiseks esimese astme kohtumenetlusse Tartu Maakohtule.

politsei infosüsteemis on isiku viimaseks teadaolevaks aadressiks: XXX-i. Sidevahenditeks on märgitud: XXX ning e-posti aadressiks xxxxx. Kohus edastas korduvalt menetlusse võtmise määrust ja hagimaterjale kostja rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressil [email protected], millelt vastused puuduvad. 30. detsembri 2025 seisuga töötamise registris aktiivseid kandeid ei ole. Kohtute infosüsteemis tegevuste all on registreeritud korduvad helistamised kostja rahvastikuregistris märgitud telefoni numbril XXX. Kõnedele ei ole vastatud ega tagasi helistatud. Kostja rahvastikuregistris märgitud elukoha aadressilt XXX-i on tähtsaadetis tagastatud märkega „saaja ei olnud kohal“. Kuna praegusel juhul ei ole elektrooniline kättetoimetamine tulemust andnud ja kostja tegelik elukoht ei ole teada, tuleb menetlusse võtmise määrus kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu hinnangul puuduvad seega mõistlikud võimalused kostja eluvõi viibimiskoha kindlakstegemiseks. Seega on täidetud menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise eeldused TsMS § 317 mõttes. Hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 30. detsembril 2025 ning need loeti kostjale kättetoimetatuks 15. jaanuaril 2026. Kostja ei ole kohtu määratud ajaks (12. veebruariks 2026) ega ka hiljem hagile vastanud. Seega saab lugeda, et kostja on teadlik kirjaliku vastamise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole kohtule tähtaegselt kirjalikult vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu määratud tähtajaks.

õigusnormide viidetest. Samuti ei saanud keeruline olla hagi kohtule esitamine. Arvestades asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja et asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 1 tund. Hageja lepingulise esindaja tasumäär on 169 eurot. Kohtu hinnangul saab sellist tasumäära pidada põhjendatuks vandeadvokaadist esindaja puhul. Praegusel juhul esindas hagejat mitteadvokaadist esindaja ning sellist tasumäära ei saa kohtu hinnangul Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda mõistlikuks pidada. Arvestades asjaoluga, et hagejat esindas mitteadvokaadist esindaja ja käesolevas tsiviilasjas on tegemist õiguslikult lihtsa tüüphagiga, loeb kohus mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 490 eurot (350+120+20). Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Tulenevalt hageja taotlusest märgib kohus otsuse resolutsiooni ka makserekvisiidid, millisele kostja saab menetluskulud tasuda.

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.