Aktiva Finance Group OÜ O.L vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
4650 eurot 9 senti
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479, asukoht XXX), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (e-post XXX)
esindajad
Kostja: O.L (isikukood XXX, elukoht XXX-i, e-post XXX) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada osaliselt tagaseljaotsusega Aktiva Finance Group OÜ hagi O.L-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
Mõista O.L-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa osamaksed järgmise graafiku kohaselt: maksetähtaeg 15.08.2027 15.09.2027 15.10.2027 15.11.2027 15.12.2027 15.01.2028 15.02.2028 15.03.2028 15.04.2028 15.05.2028
Mõista O.L-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis käesoleva otsuse resolutsiooni punktis 2 toodud sissenõutavaks muutunud põhinõude tasumata osalt alates iga
osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
põhinõude
tasumiseni
Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi O.L-i vastu rahuldamata osas, milles Aktiva Finance Group OÜ palub mõista O.L-ilt välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõla suuremas ulatuses kui 1045,92 eurot, intressi 266,47 eurot, haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise 341,83 eurot.
Toimetada otsus kätte hageja lepingulisele esindajale ja kostjale.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Menetluskulud jätta 77,5% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda ja 22,5% ulatuses O.L-i kanda. Mõista O.L-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulu 180 eurot. Mõista O.L-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 2(8)
ASJAOLUD
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 15.09.2025 hagiavalduse O.L-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 3243,12 eurot, intressi 266,47 eurot, haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, kuni 12.09.2025 sissenõutavaks muutunud viivise 341,83 eurot ja edasiulatuva viivise alates 13.09.2025 kuni põhinõude tasumiseni 22,9% aastas.
2.Hageja nõue tuleneb Coop Pank AS-i ja kostja vahel 12.07.2022 sõlmitud laenulepingust nr L431256, mille alusel sai kostja laenu 4260 eurot ning kohustus laenu tagastama 72 kuu jooksul osamaksetena. Kuna kostja jättis tasumata osamaksed, saatis laenuandja 28.02.2024 kostjale ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles laenuandja kostjaga sõlmitud lepingud üles 28.03.2025. Laenuandja loovutas kostja vastu nõuded hagejale 28.03.2025.
3.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 22.09.2025 määrusega, andes kostjale 20 päeva hagimaterjalidele vastuse andmiseks. Kohus edastas hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale avaliku e-toimiku vahendusel, kostja e-posti aadressile ja aadressidele. Kostja sai menetlusdokumendid kätte 13.01.2026 kättetoimetamisportaali vahendusel, seega viimane päev hagivastuse esitamiseks oli 02.02.2026. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil hagile reageerinud.
4.Hageja on vastavalt kohtu selgitustele esitanud 10.02.2026 ümberarvestuse ja alternatiivse nõude juhuks, kui kohus leiab, et laenuandja ei ole kohaselt järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja sai laenulepingu alusel enda kontole 4157,02 eurot (sellest on maha arvestatud lepingutasu). Kokku on kostja teinud tagasimakseid esialgsele laenuandjale 3110,80 eurot. Hageja esitas tabeli lepingu L431256 ümberarvestusest, arvestades VÕS § 94 lg 1 intressimääraga. Ümberarvestuse kohaselt on täies ulatuses tasutud osamaksed alates 15.08.2022-15.02.2027 ja osaliselt tasutud 15.03.2027 osamakse. Ümberarvestuse kohaselt ei saa lugeda lepingut kehtivalt üles öelduks. Hageja palub välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed TsMS § 369 alusel maksegraafiku alusel ning viivise põhiosa osamaksetelt tasumise tähtajale järgnevast päevast lepingujärgses määras 22,90%. Hageja märgib täiendavalt, et kostja on teinud viimase tagasimakse novembris 2024, seega pole kostja lepingut täitnud ca 1,5 aastat.
KOHTU SEISUKOHT
5.TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
6.Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.
7.Ringkonnakohus on selgitanud, et kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on kohtul TsMS § 407 lg 1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas
3(8)
TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 222-145432, p 23).
8.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata.
9.Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõude aluseks oleva lepingu puhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § § 4034). Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud (vt Euroopa Kohtu 05.03.2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46; Riigikohtu 24.11.2023. a määrus kohtuasjas nr 2-21-13098, p-d 13, 25). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja VÕS § 4034 lg 1 järgi enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohtu 19.02.2014. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-169-13, p 21). VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 esimese lause kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab VÕS § 403 3 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Üldjuhul tuleb seejuures küsida tarbijalt tema pangakonto väljavõtet ja hinnata seda, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24.11.2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 18 viimane lõik). VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. 4(8)
10.Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 lasub vaidluse korral vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamise koormus krediidiandjal (hagejal). Hageja märgib, et krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistrisse, mille tulemusel selgus, et krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Võlausaldaja kontrollis kostja sissetulekuid Maksu- ja Tolliametist, kust nähtus 3 kuu keskmine sissetulek 259 eurot ja 12 kuu keskmine 380 eurot. Krediidiinfo kohaselt aktiivsed võlgnevused puudusid. Krediidiandja on arvestanud kostja igakuisteks sissetulekuteks 380 eurot ja kohustusteks 0 eurot. Hageja leiab, et arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Riigikohus on 24.11.2023 lahendis asunud seisukohale, et krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5) (vt Riigikohtu 24.11.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 18). Kohus on seisukohal, et kostjaga tarbijakrediidilepingu sõlmimisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja ei ole enne kostjaga lepingu sõlmimist omandanud piisavat teavet asjaolude kohta, mis võisid mõjutada tema võimet krediit tagasi maksta, ja kostja krediidivõimelisust kohase hoolsusega hinnanud. Kohtu hinnangul ei saa tarbija esitatud sissetulekute ja kohustuste kohta esitatud teabe kontrolliks lugeda piisavaks vaid kostja enda avaldatut ning päringute tulemusi (Maksuja Tolliamet, maksehäireregister). Laenu taotlemisel ei saa lugeda piisavaks riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Krediidiandja oleks pidanud kostjalt nõudma vähemalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta (vt Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Käesolevalt ei nähtu, et krediidiandja oleks kostja kohustusi üldse mingil viisil kontrollinud. Kohtu hinnangul ei ole järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet, sest enne laenu väljastamist ei kontrollinud krediidiandja teavet kostja kohustuste ja regulaarsete kulude kohta. Kohtul ei ole võimalik asuda seisukohale, et krediidiandja oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel.
11.VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
5(8)
VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%. Hageja on nõude ümberarvestuses intressi arvestanud perioodil 15.01.2023 kuni 15.07.2026, kokku summas 364,96 eurot. Kohus märgib, et hageja esitatud lepingus oli kokku lepitud fikseeritud intressimäär. Hageja ei saa nõude ümberarvestuses muuta lepingu tingimusi. Seega asendub lepingus fikseeritud intressimäär lepingu sõlmimise ajal kehtinud seadusjärgse intressimääraga fikseerituna kogu lepingu perioodiks. Kuni 2023. aastani oli seadusjärgne intressimäär 0%. Laenuandja ja kostja vahel sõlmiti leping 2022. aastal. Hageja nõude intressi 266,47 euro (ja ümberarvestuse puhul intressi 364,96 euro) väljamõistmiseks jätab kohus rahuldamata. Kuivõrd vastutustundliku laenamise rikkumise korral kostja hagejale muid tasusid ei võlgne, jätab kohus hageja nõude haldustasu 6 euro ja sissenõudmiskulu 50 euro väljamõistmiseks rahuldamata.
12.VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kostja sai laenu 4260 eurot, millest arvutati maha lepingutasu, ning välja maksti kostjale 4157,02 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid 3110,80 eurot. Hageja tõi esile, et ümberarvestuse kohaselt ei saa lepingut lugeda kehtivalt üles öelduks. Hageja esitas 10.02.2026 tagasimaksete arvestuse ja alternatiivse nõude. Hageja palub kostjalt alternatiivselt hageja kasuks välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed vastavalt graafikule ning viivise lepingujärgses määras 22,9% aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.
13.TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Hageja esitatust nähtub, et kostja on teinud lepingute alusel viimase makse novembris 2024. Seega ei ole kostja lepingut käesolevaks ajaks täitnud üle aasta, samuti ei ole kostja osalenud kohtumenetluses. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et kostja ei peaks tasuma hageja tulevikus sissenõutavaks muutuvat nõuet. Seetõttu leiab kohus, et kuigi kostja ei ole nõude suuruse muutumise tõttu hagi esitamise ajaks lepingu täitmisega võlgnevuses, viitab kostja kohtueelne ja menetluslik käitumine sellele, et kostja ei pruugi lepingut nõuetekohaselt tulevikus täita. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad kohustused.
14.Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saa lepingut lugeda 28.03.2025 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlgnevuses. Eelnevast tulenevalt on krediidiandja poolt lepingu ülesütlemine tühine VÕS § 416 rikkumise tõttu ning tarbijakrediidileping on kehtiv.
15.Kostja on teostanud tagasimakseid summas 3110,80 eurot, mis tuleb arvestada põhiosa katteks. Kohtu hinnangul on hageja esitatud ümberarvestus mõnevõrra ebaõige (s.o intressinõude (mille kohus jättis põhjendava osa p-s 11 rahuldamata) ning sellest tulenevalt tasutud osamaksete ja tuleviku kohustuste osas. Arvestades eeltoodud selgitusi leiab kohus, et ümberarvestuse kohaselt saab kostja poolt lugeda täies ulatuses tasutuks osamaksed 15.08.2022-15.07.2027 ning osaliselt (16,11 eurot) 15.08.2027 osamakse (võlgnevus 71,25 eurot). Seega on kostjal ümberarvestuse kohaselt võlgnevus alates
6(8)
osaliselt 15.08.2027 osamaksest kuni 15.05.2028 osamakseni, s.o hageja esitatud ümberarvestuse kohaselt 1045,92 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvadd põhivõla osamaksed vastavat järgmisele graafikule: maksetähtaeg 15.08.2027 15.09.2027 15.10.2027 15.11.2027 15.12.2027 15.01.2028 15.02.2028 15.03.2028 15.04.2028 15.05.2028
16.Kohtu hinnangul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõttega kooskõlas, kui lepingus kokku lepitud seadusjärgset viivisemäära ületav viivisemäär jääb kehtima. Kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on põhjendatud ja asjakohane mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses viivisemääras, s.o VÕS § 113 lg 1 alusel. Kohus mõistab välja viivise sissenõutavaks muutunud põhinõude tasumata osalt alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
17.Kohus jätab rahuldamata hageja nõude põhivõla suuremas ulatuses kui 1045,92 euro, intressi 266,47 euro, haldustasu 6 euro, sissenõudmiskulud 50 euro ning sissenõutavaks muutunud viivise 341,83 euro väljamõistmiseks.
18.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa osamaksed graafiku järgi ning viivis sissenõutavaks muutunud põhinõude tasumata osalt alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
19.Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p-st 2 tulenevalt. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
20.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
21.Kohus mõistis käesoleva otsusega kostjalt välja 1045,92 eurot. Hagi rahuldati ligi 22,5% ulatuses.
22.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 77,5% ulatuses hageja kanda ning 22,5% ulatuses kostja kanda.
7(8)
23.Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 560 eurot ja õigusabikulud 338 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.
24.Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga.
25.Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
26.Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata.
27.Kohus leiab, et hageja esindaja (juristi) tunnitasu 169 eurot ilma käibemaksuta on arvestades asja sisu ebamõistlikult kõrge ning vastab kvalifitseeritud õigusabi osutaja, s.o advokaadi tunnitasu määrale. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatuks tunnitasu määraks 120 eurot. Kohus peab mõistlikuks esindajal kulunud aega 2 tundi. Kohus arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on standardne ning asi ise ei ole õiguslikult keeruline. Kohtu hinnangul, arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista, 240 eurot.
28.Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega 800 eurot, millest kostja kanda jääb 22,5% ehk 180 eurot. Hageja kantud menetluskulud summas 620 eurot jäävad kostjalt välja mõistmata. Tuginedes TsMS § 177 lg-le 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
29.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.