Aktiva Finance Group OÜ hagi M L vastu võlgnevuse nõudes
Hagi hind
990,92 eurot
Menetlusosalised, esindajad
HAGEJA: Aktiva Finance Group OÜ, rk 10746479, asukoht: Toompuiestee 35, Tallinn, lepinguline esindaja Kristiine Urb KOSTJA: M L, ik xxxx, elukoht xxxx; tegelik elukoht teadmata Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi M L vastu, mis tuleneb Placet Group OÜ ja M L vahel 05.01.2019 sõlmitud krediidikontolepingust nr. XXXX.
2.Jätta kõik menetluskulud hageja Aktiva Finance Group OÜ kanda ning määrata, et rahaliselt hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
3.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise 1
taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõuded
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 04.06.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 26.09.2024 hagi M L vastu. 30.12.2024 kohtumäärusega jättis kohus hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks hagis. 23.01.2025 esitas hageja täiendavad selgitused ja lisad. 12.01.2026 kohtumäärusega määras kohus asja lahendamise kirjalikus menetluses ning kohtulahendi aja. 29.01.2026 esitas hageja täiendava seisukoha koos lisadega.
2.Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt sõlmis M L 05.01.2019 Placet Group OÜ-ga tähtajatu krediidikontolepingu nr. XXXX, mille kohaselt võimaldati kostjale krediiti summas 900 eurot.
2.1.VÕS § 404 lg 1 reguleerib, et tarbija tahteavaldus peab olema tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, millest on laenuandja lähtunud. Seega ei pea laenuleping olema allkirjastatud. Hageja on esitanud kohtule lepingu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. VÕS § 410 lg 1 kohaselt käesoleva seaduse § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. VÕS § 4031 lg 9 kohaselt sidevahendi abil sõlmitava tarbijakrediidilepingu puhul loetakse krediidiandja käesoleva seaduse § 541 lõigetes 1 ja 3 sätestatud teabele esitatavad nõuded täitnuks, kui ta on esitanud tarbijale Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe käesolevas paragrahvis nimetatud teabega ja lisateabega finantsteenuste kaugturustuse kohta. Hageja selgitab, et kostjale on kuupäeval 04.01.2019, st enne lepingu sõlmimist saadetud e-kirjaga lepingueelne teave ja Euroopa tarbijakrediidi teabeleht tutvumiseks. Kostja on tingimustega nõustunud, neid aksepteerinud ja lepingu sõlminud.
2.2.Lepingu krediidi kulukuse aastamäär oli 49%, intressimäär aastas 40,02% ehk 0,11% päevas, viivise määraks on Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt samuti 0,11% päevas ja kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete summa 1590,42 eurot. Laen tuli tagastada 12 osamaksega.
2.3.VÕS §-s 4034 lõike 1 kohaselt peab krediidiandja esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja teiseks hindama tarbija krediidivõimelisust. Esialgne võlausaldaja on omandanud teabe lähtudes VÕS § 4034 lõigetest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Hageja esitab tõendina kostja taotluse ja krediidianalüüsi (dtl 40-67). Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võtab esialgne võlausaldaja arvesse kostja poolt esitatud teavet ning kontrollib avalikke andmebaase. Krediidivõtja laenukoormuse arvutamisel võetakse arvesse kõiki krediidivõtja poolt esitatud andmeid ja avalikest andmebaasidest saadavaid andmeid. 04.01.2019 teostati päringud Creditinfo.ee ja Taust.ee andmebaasidesse – maksehäired puudusid. Krediidiandjal ei ole võimalik võtta krediidivõimekuse hindamisel arvesse andmeid, mis ei ole talle mitte kuidagi kättesaadavad või nähtavad või mida laenusaajale ei avaldata. Laenuandja on teada saanud, et kostja igakuine keskmine sissetulek oli 508,61 eurot ning väljaminekud 225 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning taotleva laenu osamakse (93,19 eurot) tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 190,42 eurot (508,61 – 225 - 93,19). Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut. 2
Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Kostja puhul on tegemist teovõimelise subjektiga, kes saab aru oma tegudest ja peab kandma oma tegude tagajärgi. Lepingu sõlmimisel oli kostja teadlik, et laen on kohustus mida tuleb täita.
2.4.Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu Placet Group OÜ saatis kostjale 11.03.2024 lepingu ülesütlemise teate, milles anti kostjale vastavalt VÕS § 416 lg-le 1 vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideerinud, ütles Placet Group OÜ lepingu üles 26.03.2024.
2.5.Placet Group OÜ loovutas 27.03.2024 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Teatise nõude loovutamise kohta on esialgne võlausaldaja hagejale andnud. Teatis nõude loovutamise kohta tõendab kooskõlas VÕS §s 170 sätestatuga, et loovutamine on kostja suhtes toimunud.
2.6.Lepingu alusel võimaldati kostjale krediiti summas kuni 900 eurot. Kostja on saanud krediiti kokku summas 2338,04 eurot ja teinud tagasimakseid summas 2909,79 eurot. Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt esialgse võlausaldaja poolt esitatud makseteatiste alusel. Kostja ei ole krediiti tagastanud. Kostjal oli põhiosa võlgnevus perioodil 10.01.2024 10.03.2024. Tasumata põhivõlgnevus on 561,51 eurot.
2.7.Lepingu põhitingimustes on kokku lepitud intressimääras 40,02% aastas ja 0,11% päevas. Lepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi makseteatiste alusel. Kostjal on intressi võlgnevus alates 10.01.2024 kuni ülesütlemiseni 10.03.2024 summas 51,72 eurot (intress perioodist 10.01.2024 summas 17,96 + intress perioodist 10.02.2024 summas 17,44 + intress perioodist 10.03.2024 summas 16,32). Kostja intressi tasunud ei ole.
2.8.Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 561,51 eurolt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 27.03.2024 kuni hagi esitamiseni 26.09.2024 ehk 184 päeva eest aastase intressi määraga võrdses viivisemääras s.o 40,02% aastas, kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 5.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist summas 112,97 eurot. Hageja esitab viivise arvestuse lisana (dtl 101). Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt 561,51 eurolt alates 27.09.2024 kuni põhinõude tasumiseni lepingujärgses intressimääraga võrdses määras, s.o 40,02% aastas.
2.9.Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja esitab tõendina kostjale saadetud tasulised kirjad (dtl 92 – 100). Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lg 2 sätestatust ja lepingu üldtingimuste punktist 5.3. Hageja sissenõudekulude summa 40 euro kujunemine: 28.03.2024 tasulise kirja saatmine 20 eurot, 22.04.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot, 09.05.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot. Muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot.
2.10.Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivise lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 3
2.11.29.01.2026 esitatud seisukohas märgib hageja seoses vastutustundliku laenamisega täiendavalt, et laenuandja kontrollis Pensioniregistri väljavõtet ning selle kohaselt oli kostja viimase 6 kuu keskmine sissetulek 508,61 eurot. Väljaminekuks arvestati 200 eurot ning arvestades maha igakuise laenumakse 93,91 eurot jäi kostjal reservi vähemalt 215,42 eurot. Hageja esitab § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse juhuks, kui kohus peaks leidma, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Käesoleval juhul vastavalt hagivalduse punktile 2.1 kostja sai lepingu alusel krediiti kokku summas 2338,04 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 2909,79 eurot. Eeltoodust tulenevalt juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis kostja on tagastanud lepingu alusel saadud krediidisumma. Kostja vastuväited
3.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 09.02.2025 TsMS § 317 lg 12 ja lg 3 kohaselt avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 24.01.2025. Kostjat on kohustatud hagile vastama 28 päeva jooksul alates hagi avalikust kättetoimetamisest. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati 24.01.2025 ja loeti kättetoimetatuks 09.02.2025, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 10.03.2025. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused,
4.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
5.Kohus, olles tutvunud hagiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
6.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on esitanud kohtule kostjale adresseeritud 27.03.2024 teatise nõude loovutamise kohta, mille kohaselt on Placet Group OÜ samal päeval loovutanud lepingust nr. XXXX tulenevad nõuded OÜ-le Aktiva Finance Group (dtl 39).
7.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vaidlus puudub selles, et kostja on füüsiline isik, kes ei tegutse oma majandus- ja kutsetegevuses, seega on kostja tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Hagiavalduses kirjeldatud asjaolude kohaselt on leping sõlmitud VÕS § 52 lg 1 tähenduses sidevahendi abil, s.o kostja laenutaotlus on esitatud elektrooniliselt laenuandja internetiportaali vahendusel. 4
8.Hageja on esitanud kostja vastu lepingulise nõude, tuginedes sellele, et kostja M L on sõlminud 05.01.2019 Placet Group OÜ-ga tähtajatu krediidikonto lepingu nr XXXX, limiidiga 900 eurot. Lepingus lepiti kokku intressi määras 40,02% aastas, krediidi kulukuse määraks oli 49% aastas. Hagiavalduse kohaselt on kostja kasutanud krediiti kokku summas 2338,04 eurot. Viivisemääras lepingus kokku lepitud ei ole. Üldtingimuste punkti 7.1. kohaselt /hagis ekslikult nimetatud punkt 5.1/ on viivise määraks lepingus kokkulepitud intressimäär. Leping on üles öeldud 26.03.2024.
9.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993 direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. Direktiiv võeti Eesti õigusesse üle VÕS §-dega 402–421. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata (EKo 17.05.2018, C-147/16 ja EKo 21.12.2016, C-154/15). Samuti on kohtul kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C-679/18). Seega peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi 93/13 mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
10.Tarbijakrediidilepingu kehtivuse kontrollimiseks tuleb esmalt kindlaks teha, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. Riigikohus on märkinud, et kohus võib menetluses ka omal algatusel ilma vastava vastuväiteta tuvastada tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06 p 14, 3-2-1-122-08 p 19). VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Seega peab krediidiandja või nõude loovutamise korral tema eriõigusjärglane tooma tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete maksmapanekuks esile, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale, ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas laenuleping kehtib.
11.05.01.2019 lepingu sõlmimise ajal tuli arvestada Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määraga 20,01% aastas (vt Eesti Panga kodulehelt 2 https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102), seega peaks VÕS § 406 lg 1 kohaldumiseks olema krediidi kulukuse määr üle 60,03% aastas. Lepingu krediidi kulukuse määr 49% aastas eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse kolmekordset määra ei ületa. Seega leping nr XXXX ei ole VÕS § 4062 lg 1 järgi tühine krediidikulukuse määra suuruse tõttu.
12.Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima ka vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (teabe saamise kohustus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust.
13.Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta 5
omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: 1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2ja 4); 3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
14.Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teave) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2).
15.VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel. Sealjuures ei saa võlgnevuse tekkimisest iseenesest järeldada, nagu oleks krediidiandja andnud laenu krediidivõimetule tarbijale, sest teatud asjaolusid ei saa krediidiandja kontrollida ega ette näha, nt tarbija töötasu vähenemine või kaotus, samuti see, kui tarbija võtab pärast krediidilepingu sõlmimist uusi finantskohustusi.
16.Kohtul on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimise kohustus sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud. Krediidiandja peab oma kohustuste täitmist tõendama igal juhul, kui ta nõuab tarbijalt intressi, mille määr on kõrgem seadusjärgsest intressimäärast, või muid kulusid, mis ei ole tarbijale antud laenusumma. Krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu 6
31.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-21710 p 25.3, 19.02.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 21).
17.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja selgitanud, et laenuandja on hindamisel võtnud arvesse kostja poolt esitatud teavet ning kontrollis avalikke andmebaase (creditinfo.ee, taust.ee, Ametlikud Teadaanded). Maksehäired ja teadaanded puudusid. Hagi lisa 5 (dtl 42) kohaselt päringut Pensioniregistrisse ei teostatud. 29.01.2026 seisukohas märgib hageja, et päring siiski teostati (dtl 155). Laenuandja on teada saanud, et kostja sissetulekuks on 508,61 eurot, finantskulutused puuduvad ning majandamiskuludeks on 225 eurot (29.01.2026 seisukohas on majandamiskuludena märgitud 200 eurot). Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning taotleva laenu osamakse (93,19 eurot) tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 190,42 eurot (508,61 – 225 - 93,19) (29.01.2026 seisukoha kohaselt on reserv vähemalt 215,42 eurot). Kohus peab vajalikuks osundada, et hageja on 29.01.2026 seisukohaga koos esitatud lisas muutnud kohtule varem esitatud tõendi - esialgse laenuandja otsuse aluseks olevate päringute, laenuotsuse ja laenuandja arvutuse - andmeid, mistõttu ei pea kohus täiendavalt esitatud tõendit usaldusväärseks.
18.Kohtu hinnangul on hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta esitanud üksnes üldistatud selgitused. Hagiavalduses on toodud kuvatõmmis regsistritesse, kuid nimetatud päringuid ise hagile lisatud ei ole. Hagiavaldusest ega selle lisadest ei nähtu, et esialgne võlausaldaja oleks kostjalt kontoväljavõtet küsinud. Kohus kahtleb ka hageja hilisemas väites, seoses päringu tegemisega Pensioniregistrisse. Dokumentidest ei nähtu päringu tegemist ka nt. Maksu- ja Tolliametisse, et tuvastada, kas kostja üldse omab sissetulekut. Samuti ei ole hageja esitanud andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse hindamisel kontrollinud kostja avaldatud finantskohustuste puudumist ja igapäevaste kohustuste tegelikkusele vastavust. Hagist ei nähtu, milliseid andmeid pidas krediidiandja piisavalt põhjalikeks, et mitte nõuda kostjalt täiendavalt pangakonto väljavõtet. Isegi kui eeldada, et esialgne krediidiandja kontrollis kostja maksehäireid, siis kohus rõhutab, et finantskäitumist ei iseloomusta üksnes maksehäireregistrisse jõudnud võlad. Tuvastatud asjaolude pinnalt ei ole kohtul võimalik asuda seisukohale, et laenuandja oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel ning kohus on seisukohal, et hageja ei ole kohtule tõendanud vastutustundliku laenamise kohustuse täitmist selliselt, nagu Riigikohus on selgitanud. Kohtu hinnangul on krediidiandja lähtunud üksnes kostja enda poolt esitatud andmetest, mis ei ole aga piisav vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks.
19.Kohus asub eeltoodu alusel seisukohale, et hageja laenuandjana on eiranud VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud kohustust, kuna esitatud asjaolude alusel ei saa teha järeldust, et laenuandja oleks tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumis analüüsi teostanud ja selle tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
20.Kohus selgitab kostjale, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei too kaasa krediidisaaja (kostja) vabanemist oma lepinguliste kohustuste täitmisest. Samuti ei tähenda vastutustundliku laenamise põhimõtte võimalik rikkumine automaatselt kahju tekkimist laenusaajale ning võimalust laenu tagasimaksmist vältida nõuete tasaarvestuse teel. Privaatautonoomia ehk iseotsustamise õiguse ja lepinguvabaduse põhimõttest tuleneb vaieldamatult ka see, et isik vastutab oma valikutega kaasnevate tagajärgede eest. Laenusaaja vastutab oma valikutest tulenevate tagajärgede eest ka juhul, kui pärast laenu võtmist tema majanduslikud ootused ei realiseeru ja laenu võtmisega kaasnevad laenusaajale negatiivsed tagajärjed. Vastutustundliku laenamise regulatsiooni mõtteks on vähendada selliste olukordade tekkimise tõenäosust, samas ei ole regulatsiooni eesmärgiks laenusaaja vastutusvõime vähendamine.
7
21.VÕS § 4034 lg-s 7 on sätestatud, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid (nt. lepingutasusid) tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui kogu laenusumma on sissenõutavaks muutunud.
22.Käesoleval juhul olid 05.01.2019 lepingus kokkulepitud intressimääraks 40,02% aastas ehk suurem kui VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär. Seadusjärgne intressimäär oli Eesti Panga andmetel alates lepingu sõlmimisest kuni 31.12.2022 0% aastas, 01.01.2023 – 30.06.2023 2,5% aastas, 01.07.2023 kuni 31.12.2023 4% aastas ja 01.01.2024 kuni lepingu lõppemiseni 26.03.2024 4,5% aastas. Seega perioodil 05.01.2019 kuni 31.12.2022 tehtud põhiosa ja intressi tagasimaksed tuleb lugeda kõik tasutuks põhinõude katteks. Kostja on kasutanud krediiti eelnimetatud perioodil kokku 2329,81 eurot ning tasunud põhiosa tagasimakseid 1512,22 eurot ja intressi tagasimakseid 695,46 eurot (dtl 125-137). Seega tasumata põhinõude jääk 31.12.2022 seisuga oli 122,13 eurot (2329,81 – 1512,22 – 695,46).
23.Väljamaksete ja tagasimaksete arvestuse kohaselt on krediidiandja teinud kostjale täiendavaid väljamakseid kokku 8,23 eurot nig kostja on teinud intressi ja põninõude tagasimakseid kokku 561,82 eurot, millelt arvestatav seadusjärgne intress ja põhinõude/krediidisumma jääk kujuneb järgnevalt: Arvestuse periood
24.Seega on kostja tasunud krediidiandjale 431,21 eurot enam (122,13 + 8,23 – 561,57). Kuivõrd kostja on tasunud kogu põhivõlgnevuse ja tasumisele kuulunud seadusjärgse intressi, jätab kohus rahuldamata hageja põhinõude 561,51 eurot ning intressinõude 51,72 eurot. Kuna kogu põhinõue on tasutud, puudub krediidiandjal ka kohustus tagasimakseid uuesti määrata. Hageja on seda ka ise 29.01.2026 seisukohas nentinud. Hageja on esitanud kostja vastu viivisenõude summas 112,97 eurot. Seoses asjaoluga, et kostja on tasunud laenuandjale rohkem kui laenuandja oli õigustatud saama, puudub alus ka viivisenõude rahuldamiseks.
25.Kuivõrd kohus tuvastas, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu ei olnud kostjal lepingu ülesütlemise päeva seisuga esialgse võlausaldaja ees võlgnevust, tuleb järeldada, et ka lepingu ülesütlemine ei olnud materiaalsete eelduste puudumise tõttu kehtiv. Eelnimetatud põhjustel ei ole põhjendatud ka hageja VÕS § 113 2 lg 2 alusel esitatud sissenõudmiskulude hüvitamise nõue summas 40 eurot.
26.Tõendid, mida kohus eelnevas osas eraldi nimetanud ei ole, on küll kohtu poolt loetud vastu võetuks, kuid asja lahendamist nad ei mõjuta. Menetluskulud
27.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodu alusel ja põhjusel, et hagi jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
28.Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kohus jätab kostja menetluskulud nende puudumise tõttu seega kindlaks määramata.
29.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.