Pankrotiavalduse menetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata ja menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (võlgnik): Mariland Group OÜ (registrikood 11559549; asukoht XXX-i; e-post telefon: 51 80 244), seaduslik esindaja G.V
OÜ
avaldus
pankroti
Ajutine haldur: Ly B.F (Osaühing Sentire MK, VäikeAmeerika 8–203, Tallinn; e-post telefon 6 481 156; 50 97 383)
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada Mariland Group OÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Likvideerida ja kustutada Mariland Group OÜ äriregistrist. Kohustada ajutist haldurit likvideerima Mariland Group OÜ kahe kuu jooksul määruse jõustumisest arvates.
3.Vabastada ajutine haldur tema ülesannetest pärast Mariland Group OÜ registrist kustutamist.
4.Määrata Mariland Group OÜ dokumentide hoidjaks juhatuse liige G.V (isikukood XXX; rahvastikuregistrijärgne elukoht XXX-i ; e-post: xx).
7.Hüvitada ajutise halduri tasu 1063 eurot 92 senti (sh käibemaks) menetlusõigusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvel. Tasu kanda Osaühingule 1
Sentire MK (registrikood 10539935, arvelduskonto nr EE452200221011718199 Swedbank AS-s), mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
8.Ülejäänud osas, s.o 1273 eurot 48 senti (sh käibemaks), mõista ajutise halduri tasu välja Mariland Group OÜ-lt. Tasu kanda osaühingule Osaühingule Sentire MK (registrikood 10539935, arvelduskonto nr EE452200221011718199 Swedbank AS-s), mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
9.Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
10.Saata määrus võlgnikule, ajutisele haldurile, resolutsiooni p 7 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ja pärast jõustumist Tartu Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Menetluse lõpetamise määruse peale võivad võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu kaudu (pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 6). Kui määruse peale esitab määruskaebuse võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema käesoleva määruse resolutsiooni punktis 5 nimetatud teate avaldamisest arvates (PankrS § 29 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Mariland Group OÜ (avaldaja, võlgnik) esitas 18. novembril 2025 avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõutu ning ei suuda rahuldada äriühingu nõudeid. Võlgnikul on kohustusi kokku 129 253 eurot. Võlgnikul vara puudub. Kohus nimetas 19. novembri 2025. a määrusega võlgniku ajutiseks halduriks Ly B.F, peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning kohaldas käsutuskeeldu.
2.Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik maksejõuetu. Aruande kohaselt on võlgnikul teadaolevaid kohustusi kokku vähemalt 158 311 eurot 49 senti, vara puudub. Võlgniku tervendamise võimalused ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad. Maksejõuetuse põhjuseks on esialgsetel andmetel muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes, s.o väike osakapital, millega on raske majandustegevust alustada ning valesti deklareeritud käibed ja tuludeklaratsioonid, mille tulemusena määras Maksu- ja Tolliamet võlgnikule suures summas täiendavaid makse, mille koheseks tasumiseks puuduvad võlgnikul vabad vahendid. G.V kui võlgniku seaduslik esindaja võttis koos elukaaslasega, kes on samuti võlgnikuga seotud isik, lepinguga vabatahtliku vastutuse maksuvõla tasumise kohustuse täitmise eest Maksu- ja Tolliameti ees. Maksu- ja Tolliamti kasuks on seatud hüpoteek G.V-le kuuluvale kinnistule. Andmeid vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise kohta ajutine pankrotihaldur esialgsetel andmetel ei ole tuvastanud. Nähtuvalt AS SEB Pank arvelduskonto väljavõttest on võlgniku kontolt tehtud G.V-le viimase kahe aasta jooksul kokku ülekandeid summas 29 237 eurot 18 senti. G.V kui juhatuse liige on võlgniku lähikondne. Kui kohus kuulutab välja võlgniku pankroti, siis vajab täpsemat kontrollimist ülekannete alusdokumendid.
3.Maakohus määras 2. jaanuari 2026. a määrusega menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3500 eurot ning avaldas samal päeval määruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajad 2
ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud.
4.Kohus tegi 26. jaanuaril 2026 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kohtule avalduse esitamiseks pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus teatas 6. veebruaril 2026, et ei esita ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlus avaliku uurimisena.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.
6.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 näeb ette, et kohus kuulutab pankroti välja kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Käesolevalt on ajutine haldur kindlaks teinud, et võlgnikul puudub igasugune vara, mille arvelt kohustusi täita. Kohustusi on võlgnikul vähemalt 158 311 eurot 49 senti. Võlgniku majandustegevuse jätkamine ei ole võimalik. Puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja selline olukord ei ole ajutine. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu.
7.Ajutine haldur on aruandes analüüsinud võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseid, leides, et maksejõuetuse põhjuseks on väike osakapital, millega on raske majandustegevust alustada ning valesti deklareeritud käibed ja tuludeklaratsioonid, mille tulemusena määras Maksu- ja Tolliamet võlgnikule juurde suure summa täiendavaid makse, mille koheseks tasumiseks puuduvad võlgnikul vabad finantsid. Seega on ajutise halduri hinnangul maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Maksejõuetusteenistus oma 6. veebruari 2026 vastuses leidis, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei olnud muu asjaolu, vaid juhatuse liikme raske juhtimisviga maksude deklareerimata ja tasumata jätmisel, lootes sellisest saavutada turul eelis rikkudes ausa konkurentsi tingimusi. Kohus leiab, et võlgniku juhatuse liikme rasket juhtimisviga olemasolevate andmete põhjal ei ole võimalik kindlaks tuvastada. Oletuslik on Maksejõuetusteenistuse seisukoht, et võlgniku juhatuse liige lootis maksude deklareerimata jätmisel saavutada turul eelis rikkudes ausa konkurentsi tingimusi. Kohtu hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu, kuid välistada ei saa ka juhatuse liikme juhtimisviga.
8.Kohus on tuvastanud, et tekkinud on raugemise olukord: võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti pole kohus tuvastanud tagasivõitmise või nõudmise võimalusi. Kohus lõpetab menetluse PankrS § 29 lg 1 järgi pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Kohus ei lõpeta menetlust PankrS § 29 lg 3 järgi raugemise tõttu PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui 3
võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Praegusel juhul ei ole võlgnik, võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt maksnud. Kuna pankrotimenetluse pidamiseks puuduvad vahendid, ei kuuluta kohus välja võlgniku pankrotti, millele järgneb pankrotimenetlus, vaid lõpetab menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel.
9.PankrS § 30 lg 5 kohaselt kui sama sätte lõikes 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku tähtaja. Kohus tegi 26. jaanuaril 2026 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kuid maksejõuetuse teenistus ei esita 6. veebruari 2026. a vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena. Seega tuleb pankrotiavalduse menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest.
10.Ajutisel halduril tuleb likvideerida juriidiline isik likvideerimismenetluseta kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused (PankrS § 29 lg 8).
11.Äriregistri seaduse (ÄRS) § 12 p 12 kohaselt kantakse juriidilise isiku kohta registrikaardile muu hulgas järgmised andmed: likvideeritud juriidilise isiku dokumentide hoidja andmed. Äriseadustiku (ÄS) § 219 lg 2 sätestab, et äriregistrisse kantakse dokumentide hoidja nimi, elu- või asukoht, isiku- või registrikood ja elektronposti aadress likvideerijate avalduse alusel, kohtu määratud hoidja puhul kohtumääruse alusel. ÄRS § 23 lg 1 p 1 ja lg 8 koosmõjust tulenevalt on raugemise korral enne pankroti väljakuulutamist dokumentide hoidja pankrotivõlgniku juhatuse liige. ÄS § 219 lg 4 järgi võivad hoiule antud dokumentidega tutvuda osanikud ja nende õigusjärglased, osaühingu võlausaldajad, samuti muud isikud, kellel on selleks õigustatud huvi. Kui dokumentide hoidja ei võimalda selleks õigustatud isikul dokumentidega tutvuda, võib õigustatud isik esitada kahe nädala jooksul alates keeldumise saamisest või nelja nädala jooksul alates taotluse esitamisest, kui sellele ei ole vastatud, hagita menetluses kohtule avalduse dokumentide hoidja kohustamiseks dokumentidega tutvumist võimaldama. Menetluskulude jaotus
12.Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda (PankrS § 150 lg 4).
13.Ajutine haldur on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 1885 eurot, millele lisandub käibemaks. Taotluse kohaselt kulus ajutisel halduril ülesannete täitmiseks kokku 13 tundi tunnitasuga 145 eurot. Arvestades võlgniku pankrotiavalduse läbivaatamisel ajutise halduri läbi viidud ülesannete mahtu (aruande koostamine koos selleks vajalike toimingutega), põhjalikkust ja keerukust ning tema kutseoskusi, leiab kohus, et ajutise halduri näidatud ajakulu 13 tundi on vajalik ja põhjendatud. 4
14.Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 177 eurot 20 senti (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub ajutine haldur tasu välja maksta büroole Osaühingule Sentire MK, mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on Osaühing Sentire MK käibemaksukohustuslane (nr EE101022741). Seega lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse § 4 lg 1 p 1 järgi (KMS § 15 lg 1). Alates 1. juulist 2025 on käibemaksumäär 24%.
15.Ajutine haldur on taotlenud tasu hüvitamist riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1). TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Arvestades riigi vahenditest tasu hüvitamisel kehtiva tunnitasu piirmääraga, on ajutise halduri põhjendatud tasu 858 eurot (13*66). Seetõttu tuleb riigi vahenditest hüvitada ajutise halduri tasu ja kulud summas 858 eurot, millele lisandub käibemaks, ja ülejäänud tasu, s.o 1273 eurot 48 senti (sh käibemaks) mõista võlgnikult välja (2337,40–858*1,24).
16.Kohus avaldab teate pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 29 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.