Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood 10069659, asukoht Sõpruse puiestee 145, 13425 Tallinn), lepinguline esindaja SR
hagi
S
K
vastu
459,89
euro
Kostja: S K (isikukood xxx, elukoht xxx) Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista S Klt (K) Elisa Eesti AS kasuks kliendi- ja teenuse osutamise lepingust nr L-xxx tulenev põhivõlg 297,99 eurot, 17.11.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 180,52 eurot ja alates 18.11.2025 viivis 0,065% tasumata põhivõlalt päevas, kuid mitte rohkem kui 117,47 eurot.
Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja rahaline suurus.
4.Jätta menetluskulud S K kanda.
5.Määrata Elisa Eesti AS menetluskulude suuruseks 279,50 eurot.
6.Välja mõista S Klt (K) Elisa Eesti AS kasuks menetluskulude hüvitis 279,50 eurot ja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Kohus teeb tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg.3).
9.Kohus ei anna luba otsust edasi kaevata (TsMS § 442 lg.10, § 637 lg 2 1). Edasikaebamise kord Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest (TsMS § 630 lg.1, § 632 lg.1). Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn (TsMS § 633 lg.1). Apellatsioonkaebuse esitamisel, samuti hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse 1
2-25-125003 esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust (RLS § 59 lg.15). TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt, tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg.1). Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtu selgitused
1.Kooskõlas TsMS § 407 lg.1 ja 2 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostja kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastust ei esitanud. Kuivõrd hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist ning kostja ei ole hagile kohtu poolt määratud tähtaja jooksul vastanud on täidetud tagaseljaotsuse tegemise eeldused. Sellest tulenevalt rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.
2.Tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg.3). RKTKm 3-2-1-129-14 p.11 sedastatud selgituse kohaselt on kolleegium varem märkinud, et alates 1. jaanuarist 2013 kehtiva TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata, kohustuseta sellist otsust puuduva osaga hiljem täiendada (Riigikohtu 30. jaanuari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-13, p 15).
2-25-125003 1,4,6, lg.2, § 108 lg.1 § 113 lg.1, § 116 lg.1, lg.2 p.1, § 188 lg.1,2, § 189 lg.1 ja TsMS § 367 alusel. Hageja edasiulatuv viivisenõue on õiguslikult põhjendatud TsMS § 367 alusel ulatuses, mis on piiratud põhivõla tasumata osaga. Seda seetõttu, et kohtupraktika kohaselt peab hageja tõendama võla tasumisega viivitamisega temale põhjustatud kahju suurust juhul kui viivisenõue ületab põhivõlga (Riigikohtu 14.06.2005 otsus asjas 3-2-1-66- 05, p 19). Hageja seda tõendanud ei ole. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
4.Kohus määrab kooskõlas TsMS § 173 lg.1 kindlaks menetluskulude jaotise ja § 174 lg.1 rahalise suuruse.
5.Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg.1 alusel jätta kostja kanda.
6.TsMS § 177 lg.1 p.1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg.1 teise lause kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Menetluskulud peavad olema kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg.5) ning menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg.10).
8.Esindajakulu osas peab kohus TsMS § 175 lg.1 kohaselt hindama vajalikust ja põhjendatust. Kohus leiab, et osad hagimenetluses tehtud toimingud (alusdokumentidega tutvumine ja analüüs) on kattuvad juba maksekäsu kiirmenetluses tehtud toimingutega ning hõlmatud seega ka maksekäsu kiirmenetluse eest ettenähtud tasuga. Kohtu hinnangul ei ole võimalik esitada maksekäsu kiirmenetluse avaldust ilma nõude alusdokumentidega eelnevalt tutvumata ning neid analüüsimata. Nende toimingute eest hagimenetluses täiendava tasu väljamõistmine ei oleks põhjendatud. Kohus loeb hagiavalduse koostamiseks tehtud toimingu vajalikuks ning selleks kulunud aja põhjendatuks 1 tunni ulatuses. Hagi koosneb suures osas hageja ja kostja vahelise kliendi- ja teenuse osutamise lepingu copy-paste ärakirjast, esindaja poolt lisatud faktiliste ja õiguslike asjaolude esiletoomine on minimaalne. Kohus ei loe ka antud asjaoludel mõistlikuks hageja esindaja poolt rakendatud tunnitasumäära 169 eurot tunnis ilma käibemaksuta. Seda seetõttu, et tegemist ei olnud niivõrd mahuka ja keeruka õigusvaidlusega, mis eeldaks advokaadi tasumääraga esindaja palkamist. Kohtu hinnangul on antud asjaoludel asja mahukust ja keerukust arvestades mõistlik tunnitasumäär 84,50 eurot tunnis. Eeltoodust tulenevalt peab kohus antud asjaoludel vajalikuks ja mõistlikuks esindajakuluks 1 töötundi tasumääraga 84,50 eurot ilma käibemaksuta.
9.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahaliseks suuruseks hagejal 279,50 eurot (175+20+84,50).
10.Juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 rahuldab kohus hageja taotluse ja märgib lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /digitaalselt allkirjastatud/ Priit Palmiste Kohtunik
3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.