6.Määrata ajutise pankrotihalduri J.I tasuks 1757,82 eurot (käibemaksuga).
7.Hüvitada ajutisele pankrotihaldurile J.I-le kindlaksmääratud ajutise pankrotihalduri tasust 654,72 eurot (käibemaksuga) riigi vahenditest ja kanda hüvitatav summa OÜ Advokaadibüroo Eipre&Partnerid arveldusarvele nr EE231010220204462227. Ülejäänud osas (1103,10 eurot) tuleb ajutise halduri tasu mõista välja OMEGAVALVE-1 OÜ-lt.
8.Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Kui määruskaebuse soovib esitada võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema arvates menetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruse resolutsiooni p-dele 5-7 saavad määruskaebuse esitada ajutine pankrotihaldur ning isik, kellelt tasu välja mõisteti.
ASJAOLUD
1.Võlgnik esitas 30.10.2025 kohtule pankrotiavalduse. Kohus võttis esitatud avalduse menetlusse 24.11.2025. 03.12.2025 määrusega nimetas kohus ajutiseks pankrotihalduriks
J.I .
2.Ajutine pankrotihaldur esitas 02.01.2026 kohtule aruande. Aruande kohaselt kuulub ajutise halduri esialgsel hinnangul võlgnikule vara väärtuses 62,68 eurot, mis koosneb võlgniku arvelduskontodel olevatest vahenditest ning kohustustest 6187,06 eurot. Võttes arvesse asjaolu, et võlgnikul puudub majandustegevus ning jooksvate kohustuste täitmiseks puuduvad igasugused käibevahendid, asub haldur seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu ning tema maksejõuetus ei ole ajutine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetus kujunenud mitme omavahel seotud asjaolu koosmõjul ning tegemist ei ole üksiku juhusliku sündmusega, vaid pikemaajalise protsessiga, mis kulmineerus ettevõtte tegevuse lõppemise ja püsiva maksejõuetusega. Ajutine haldur toob välja, et pankrotiavalduse oleks pidanud esitama ilmselt juba 2023. aastal, kindlasti aga 2024.
3.Kohus määras 06.01.2026 määrusega pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 5000 eurot. Kohus avaldas 06.01.2026 määrusega üleskutse tasuda pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks 5000 eurot tähtajaga 14.01.2026. Teade avaldati Ametlikes Teadaannetes 06.01.2026. Kohtumääruse tegemise ajaks deposiiti tasutud ei ole.
4.Kohus tegi 16.01.2026 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kohtule avalduse esitamiseks pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus teatas 04.02.2026, et ei esita antud asjas ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlus avaliku uurimisena.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Pankrotiavalduse menetluse lõpetamine raugemise tõttu
5.PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.
6.Ajutise halduri kogutud andmetest ja aruandest nähtub, et võlgniku varalist seisu arvestades esineb alus pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks raugemisega. Võlgniku teadaolevate võlgade suurus on vähemalt 6187,06 eurot, kuid vara 62,68 eurot. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku varalistest vahenditest ei piisa ka pankroti väljakuulutamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks.
7.Raugemise vältimiseks määras kohus PankrS § 30 alusel deposiidi, mida pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud isikud olid kohustatud tasuma, kui soovisid pankrotimenetluse läbiviimist. Deposiiti ei tasutud. Maksejõuetuse teenistus ei esitanud ettepanekut pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena.
8.Eeltoodust tulenevalt on täidetud eeldused, et lõpetada PankrS § 29 lõigete 1 ja 2 alusel pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus avaldab väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate (PankrS § 29 lg 4) ning saadab määruse Tartu Maakohtu registriosakonnale (PankrS § 39 lg 1).
9.Kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta ja esitab avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus seda tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused (PankrS § 29 lg 8).
10.ÄRS § 23 lg 1 p 1 ja lg 8 koosmõjust tulenevalt on raugemise korral enne pankroti väljakuulutamist dokumentide hoidja pankrotivõlgniku juhatuse liige. Kohus ei pea seetõttu dokumentide hoidjat määrama, vaid dokumentide hoidja on seaduses ettenähtud. Selleks on võlgniku juhatuse liige A.V (isikukood XXX).
MENETLUSKULUD
11.PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51 ). Määruse kohaselt saab ajutisele haldurile riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).
12.Ajutine haldur on esitanud kohtule tasu ja töötaja arvestuse, mille kohaselt kulus tal oma ülesannete täitmiseks 8 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Ajutise halduri tunnitasu 177,20 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 1417,60 eurot (lisandub käibemaks). Kohus määrab ajutise halduri tasuks 1417,60 eurot (8 t × 177,20 eurot), koos käibemaksuga 1757,82 eurot (PankrS § 23 lg 3 teine lause). Vastavalt ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6 ).
13.Võlgnikul ei ole vara, mille arvelt katta pankrotimenetluse kulud. Eelnevat arvesse võttes tuleb riigi vahenditest hüvitada ajutisele haldurile tasu 8 tunni eest summas 528 eurot
(alustatud pooltunde 16 × 33), s.o käibemaksuga 654,72 eurot. Ülejäänud ulatuses, s.o 1103,10 eurot (1757,82 -654,72) tuleb tasu hüvitada võlgnikul.
14.PankrS § 29 lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
(allkirjastatud digitaalselt) Priit Palmiste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.