Muud

ASJAOLUD

Avalduse kohaselt toimus 25. augustil 2024 Aseri alevikus, Kesk tn 14 asuvates ilusalongi ruumides veekahjujuhtum. Avaldajale esitatud andmetel sai kahju alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist Kesk tn 14–3, kus pesumasin oli katki läinud. Ilusalongis asunud kahjustada saanud kaup oli kahjujuhtumi toimumise hetkel kindlustatud avaldajaga sõlmitud ettevõttekindlustuslepinguga nr 26595397. Avaldaja kindlustusandjana on hüvitanud juhtumi järgselt tekkinud kahju kogusummas 3134 eurot 30 senti, mille avaldaja palub puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. Samuti palub avaldaja puudutatud isikult mõista välja riigilõiv 50 eurot. Korteris nr 3 pärast juhtumit tehtud videotest on näha, et vannitoas asunud pesumasinast on välja voolanud suurel hulgal vett, mida on nii vannitoas kui ka muudes ruumides. Teadaolevalt võib töötavast pesumasinast välja joosta üsna palju vett, kuna see sõltub pesutsükli tüübist ja masinate suurusest. Üldiselt tarbib tavaline pesumasin ühe pesu jooksul umbes 40–80 liitrit vett, sõltuvalt pesu laadist ja masina tüübist. Kui pesumasin töötab, võib masin vett kasutada pesutsükli erinevates etappides: eelpesu, põhipesu, loputus jne. Seega võib pesumasina töö käigus (nt lekke korral) joosta masinast vett välja ka palju rohkem, eriti kui masin on vigastatud või lekkimise probleem on olemas. Puudutatud isiku väited hoonest kahju tekkimise kohta on väljamõeldis ning suunatud vastutusest vabanemiseks. Puudutatud isiku vastuväited kauba omandi ja kahjustumise osas on samuti alusetud. Fotodelt ja videotest on näha, kuidas vesi on pakenditel ja muudel kaupadel, samuti põrandal, riiulitel ja seinal. Asjaolu, et avaldaja hüvitas kauba soetusmaksumuse, ei tähenda, et kaup oleks pidanud olema kinnistes pakendites. Videotest on näha, et roosad pakendid on kasutamata, seega ongi kauba hüvitamise aluseks soetusmaksumus. Enne kohtumenetlust andis avaldaja 6. septembril 2024 e-kirjaga puudutatud isikule edasi info, et ta läheks vaataks kahjustatud kauba üle, kuid puudutatud isik ei teinud seda. Seega on puudutatud isik loobunud igasugusest koostööst nõude menetlusel.

Avaldaja on jätnud välja selgitamata kõik juhtumi asjaolud – jätnud kohapeale saatmata sõltumatu eksperdi-kahjukäsitleja, pole esitanud sõltumatu isiku poolt koostatud akti kõigi väidetavate kahjustuste kohta koos piltide ja selgitustega. Ilma erapooletu eksperdi hinnanguta pole võimalik avaldajal tõendada, et kohtule esitatud pildid, videod ja dokumendid vastavad tõele. Puudutatud isikul on alust kahtlustada, et avaldaja on oma tahtliku tegevusetusega aidanud kaasa kindlustuskelmuse toimepanemisele.

MAAKOHTU LAHEND

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

ebaõigesti hinnanud tõendeid ning jaganud vääralt tõendamiskoormuse. Sellega on maakohus rikkunud hagita menetluses kehtivat uurimispõhimõtet. Maakohus on rikkunud lahendi põhjendamise kohustust. Puudutatud isiku hinnangul ei ole avaldaja tõendanud kindlustusvõtjale kahju tekkimist ning maakohus ei ole lahendis tekkinud kahju kindlaks teinud ega tuvastanud. Puudub põhjuslik seos kahju väidetavalt põhjustanud sündmuse ja väidetavalt tekkinud kahju vahel. Menetluses on tuvastatud vaid see, et avaldaja on kindlustusandjana hüvitanud kindlustusvõtjale 3134 eurot 30 senti. Puudutatud isiku kohustus hüvitada kahju peab olema kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) §-dega 127, 128 ja 132. Puudutatud isik on menetluses läbivalt ja järjepidevalt vastu vaielnud kindlustusvõtjale väidetavalt tekkinud kahjule ja selle suurusele. Avaldaja ei ole tõendanud, et väidetavalt kahjustada saanud kaup asus üldse vaidlusaluses korteris. Avaldaja ei ole tõendanud kahju tekkimist kohtule esitatud nimekirjas märgitud kaubale. Kohtule esitatud piltidelt ja videotelt ei ole võimalik tuvastada kahju tekkimist konkreetsetele kaubaartiklitele. Avaldaja oma menetlusdokumentides ega maakohus oma lahendis ei ole põhjendanud, milline pilt ja milline ajatempel millises videos tõendab kahjustada saanud kauba nimekirjas konkreetsele kaubaartiklile tekkinud kahju. Kohus on määruse punktis 12 viidanud vaid sellele, et kohtule esitatud piltidelt ja videotest on näha, et kahjustada on saanud pakendid ja muud kaubad. Seega ei ole kohus tuvastanud, kas kahjustada saanud kauba loetelus nimetatud kaup asus aadressil Kesktänav 14, Aseri alevik ning kas kauba kahjustus ja kahjustuse aste on kajastatud kohtule esitatud piltidel ja videotel. Kui piltidelt ei ole võimalik kaubaartikleid eristada, siis on põhjendatud puudutatud isiku kahtlus, et kahjustada saanud kaup ei pruukinud üldse asuda vaidlusaluses korteris. Kohtule esitatud Pakenditööstus OÜ arve nr 230551 kohaselt on kindlustusvõtja asukohaks märgitud Kooli tn 8, Aseri alevik, Viru-Nigula vald. Seega ei tõenda Pakenditööstus OÜ arve, et sellel märgitud kaup asus aadressil Kesktänav 14. Chemical Partners arvel on kindlustusvõtja asukohana märgitud Kesktänav 5. Seega ei tõenda ka see arve, et sellel märgitud kaup asus aadressil Kesktänav 14. Proforma arvetel on kajastatud ostjana Glafira Nagel, kes ei ole kindlustusvõtja seaduslik esindaja. Kaup on arve kohaselt tellitud aadressile Kesktänav 5. Seega ei tõenda proforma arved, et nendel märgitud kaup asus aadressil Kesktänav 14 ning kuulus kindlustusvõtjale. Kahju tekkimist ei tõenda vaid kohtule esitatud nimekiri kaubast. Nimekirja on avaldajale esitanud kindlustusvõtja. Kui kindlustusvõtjale tekkis nimekirjas nimetatud kauba osas väidetavalt kahju, siis peab olema võimalik kontrollida, kuidas on tuvastatud nimekirjas märgitud kaubale kahju tekkimine ja mis ulatuses kahju tekkis, st kas tegemist on osalise kahjuga, asja kahjustumisega või asja hävinemisega. Kahju tekkimist saab tõendada tavapärane ülevaatusakt, milles avaldaja oleks ise tutvunud kahjustada saanud kaubaga, veendunud, et kaup paiknes kahju tekkimise asukohas ja kus täpselt kahjustada saanud kaup korteriomandis paiknes. Aktis saab avaldaja kinnitada osaliselt kahjustada saanud või täielikult mahakandmisele mineva kauba ning ülevaatusakti saab allkirjastada avaldaja volitatud esindaja. Selline vaatlusakt on TsMS § 229 lg 2 järgi ka asjakohane tõend tsiviilkohtumenetluses. Vaid kaubaarved ja kaubanimekiri ei saa tõendada kahju tekkimist. Ettevõttekindlustuse tingimuste järgi on kindlustusvõtja kohustatud võimaldama kindlustusandja esindajal tutvuda kindlustustatud esemega (punkt 10.1), võimaluse korral säilitama kindlustusjuhtumi toimumise kohta puutumatuna kuni kindlustusandja korraldusteni (punkt 10.3.4), esitama kahjustatud, kindlustusjuhtumijärgses seisus eseme või selle jäänused kindlustusandjale ülevaatamiseks ning kindlustusvõtja ei tohi asuda kahjustatud eset taastama või hävinud eset utiliseerima ilma kindlustusandja nõusolekuta (punkt 10.3.5). Eelnevast tulenevalt on avaldaja ise oma kindlustustingimustes ette näinud konkreetsed nõuded selleks,

et avaldaja saaks tuvastada kindlustusvõtjale tekkinud kahju. Kahju kindlakstegemine on avaldaja kohustus. Praegusel juhul on avaldaja kõik nimetatud võimalused kahju kindlakstegemiseks ise mööda lasknud. Avaldaja on kirjavahetuses puudutatud isikuga kinnitanud, et mingit ekspertiisi läbi ei viidud, mis annab alust jõuda järeldusele, et avaldaja kahju kohapeal kindlaks tegemas ei käinud. Tegemist on täielikult avaldaja kontrolli all olnud võimalustega. Kahju kindlakstegemine eelneb ka puudutatud isiku vastu eduka nõude maksma panemisele. Avaldaja esitatud kindlustusvõtja 6. septembri 2024. a kirjast saab järeldada, et kui kahjujuhtum toimus 25. augustil 2024, siis juba 6. septembriks 2024 oli kindlustusvõtja ise sisuliselt kõik väidetavalt kahjustada saanud kaubad ära visanud, mistõttu ei saanud ka avaldaja ise tekkinud kahju kontrollida ega ülevaatust teostada. Kauba ära viskamine, ilma eelnevalt vaatlust ega akte koostamata, on olnud täielikult kindlustusvõtja ja avaldaja võimuses. Asjaolu, et kindlustusvõtja oli kauba ära visanud, ei tähenda, et avaldaja poleks pidanud tekkinud kahju kindlaks tegema. VÕS § 489 lg 1 kohaselt on kahju ja selle suuruse kindlakstegemine avaldaja kohustus. Puudutatud isik ei nõustu kohtu põhjendustega, mille kohaselt iga kahjustunud või hävinud üksik toode ei saa nähtuda piltidelt ja videost ning kahju hüvitamise kohustuse tekkimiseks piisab vaid kohtule esitatud nimekirjast. Seejuures ei nõustu puudutatud isik kohtu etteheidetega selle kohta, et puudutatud isik oleks pidanud minema enne kohtumenetlust tutvuma väidetavalt kahjustunud kaubaga ja kontrollima, kas see on sama kaup, mis on kajastatud kahjustada saanud kauba nimekirjas. Avaldaja 6. septembri 2024 kirjast, millega avaldaja andis puudutatud isikule teada, et viimane mingu tutvugu kahjustatud kaubaga, nähtub, et selleks ajaks oli kindlustusvõtja suure osa kaubast juba hävitanud. Seega ei oleks saanud puudutatud isik kahjustatud kaubaga niikuinii tutvuda. Tegemist ei ole ka puudutatud isiku kohustusega. Avaldaja peab kahju ja selle olemasolu tõendama. Maakohus on ebaõigesti jaotanud asjas tõendamiskoormuse. Kui puudutatud isik vaidleb kahju tekkimisele vastu, siis tuleb avaldajal kahju tekkimist TsMS § 230 lg 2 järgi nõuetekohaselt tõendada. Tõendamiskoormuse jaotus kujutab endast tõendamata jätmise riski jagamist: olukorras, kus kohtule ei ole esitatud tõendeid, mille põhjal kohus saaks asjaolu esinemise või puudumise üle kindlalt otsustada, siis peab pool, kellel lasub tõendamiskoormus, arvestama, et kui ta ei suuda kohut veenda enda kasuks otsustama, teeb kohus otsuse tema kahjuks isegi siis, kui vastaspool samuti ühtki tõendit ei ole esitanud. Praegusel juhul ei ole kindlustusvõtjale tekkinud kahju kindlaks tehtud, mistõttu ei saanud kohus avaldust rahuldada. Lisaks leidis puudutatud isik, et maakohus on lugenud kahjujuhtumi toimumise puudutatud isiku korteris usutavaks ainuüksi kindlustusvõtja kahe video põhjal, mille puhul ei ole tõendatud nende tegemise koht ja millele puudutatud isik on vastu vaielnud. Maakohus on jätnud kõrvale avaldaja tõendamiskohustuse kohase täitmise ning teinud otsuse üksnes usutavuse pinnalt. Avaldaja esitatud videotel on näha altlaetavat pesumasinat, aga puudutatud isiku korterit kasutatava üürniku andmetel on puudutatud isiku korteris pealtlaetav pesumasin. Ei ole teada, millises korteris on tehtud asjas esitatud video.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

Puudutatud isik ei ole varasemalt väitnud, et avaldaja ei ole tõendanud, et väidetavalt kahjustatud kaup asus vaidlusaluses korteriomandis. Alles määruskaebuses sellise vastuväite esitamine on üllatuslik ega ole põhjendanud. Pakenditööstus OÜ arvel toodud aadress Kooli tn 8, Aseri on ettevõtte My Magic OÜ äriregistrijärgne aadress. Tegemist on ilusalongiga, mis tegutseb mh Tallinnas asukohaga Rävala pst 19 ja Aseris, Kesk tn 14. Avaldaja on asjas esitatud tõenditega tõendanud kahjustatud kauba olemasolu kindlustusvõtja ilusalongis. Avaldaja andis puudutatud isikule võimaluse minna kahjustatud kaubaga tutvuma, kuid puudutatud isik loobus igasugusest koostööst nõude menetlemisel. Määruskaebuse täpsustus ja tõendid on arusaamatud ning eksitavad, samuti ei ole puudutatud isik põhjendanud, miks neid pole esitatud varasemas menetluses. Suure tõenäosusega on puudutatud isik oma korteris pesumasina pärast avariid välja vahetatud. Puudutatud isiku esitatud pildil on nii põrandaplaat kui ka seinaviimistlus ja vannikardin samad, mis avaldaja esitatud videos. Võib ka kahelda, kas esitatud pilt on tehtud üldse puudutatud isiku korteris või on see tehtud pärast avariid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.